KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a Tartu Tsiviilasja number 2-15-19640 Tsiviilasi M.K. hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1485 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsus ja
- aprilli 2016 täiendav otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2016,
- juuni 2016 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant V.K. (kostja) (isikukood: XXXXXXX) Vastustaja M.K. (hageja) (isikukood: XXXXXXXXX); seaduslik esindaja A.K., lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON
- Rahuldada V.K. apellatsioonkaebus osaliselt.
- Tühistada Viru Maakohtu
- märtsi 2016 otsus ja
- aprilli 2016 täiendav otsus väljamõistetud elatise suuruse osas, otsuse viivitamatu täitmise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada M.K. hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, mõista V.K.lt M.K. kasuks välja perioodi
- august 2015 –
- juuni 2016 eest elatis ühekordse summana 1053 (üks tuhat viiskümmend kolm) eurot 77 (seitsekümmend seitse) senti ning alates
- juunist 2016 igakuine elatis 100 (ükssada) eurot kuni M.K. täisealiseks saamiseni
- detsembril
- Jätta M.K. taotlus kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Lugeda Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt: 3.
- Rahuldada M.K. hagi osaliselt. 3.
- Mõista V.K.lt välja M.K. kasuks igakuine elatis 100 (ükssada) eurot alates
- juunist 2016 kuni M.K. täisealiseks saamiseni, s.o
- detsembrini
- 3.
- Elatis tuleb kanda A.K. arvelduskontole hiljemalt iga kuu
- kuupäevaks selgitusega „Elatis M.K.“. Elatist tasutakse iga kalendrikuu eest ette. 3.
- Mõista V.K.lt M.K. kasuks välja perioodi
- august 2015 –
- juuni 2016 eest maksmata jäänud elatis kahjuna ühekordse summana 1053 (üks tuhat viiskümmend kolm) eurot 77 (seitsekümmend seitse) senti, mis tuleb tasuda A.K. arvelduskontole selgitusega „Maksmata elatisest kahju hüvitamine M.K.“. 3.
- Jätta M.K. taotlus kohtuotsuse viivtamata täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.
- Jätta V.K. taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
- Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- M.K. (hageja) esitas
- detsembril 2015 hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku
- august 2015 kuni
- detsember 2015 eest summas 943 eurot 54 senti ning alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o
- detsembrini 2026, elatusrahana 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamamäärast. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja ema. Hageja elab isaga alates
- augustist 2015, kostja ei ela hagejaga koos ja ei anna hagejale ülalpidamist.
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja taotles menetluse peatamist seoses Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-15-14177 A.K. avalduses ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramiseks. A.K. võttis kuritahtlikult ja kostja loata lapse endale ja piiras kostja suhtlemist lapsega. Viru Maakohus kohustas kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-55029 A.K.t maksma hageja kasuks elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse isa elatist ei maksa ja elatise võlg kostja vastuse esitamise seisuga on 3013 eurot 64 senti. Kui lapse isa on seisukohal, et asjaolud on muutunud ja tema hoolitseb peamiselt lapse eest, võib ta esitada kohtule hagiavalduse elatise maksmise lõpetamiseks ning kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja ülalpidamisel on veel alaealine laps A.K., keda kostja kasvatab üksi. Kostja ei tööta ja tema sissetuleku moodustavad pension 69 eurot, lapsetoetus 60 eurot, elatis lapsele (A.K.ile) keskmiselt 100 eurot, kokku 229 eurot. Kostja palub kohaldada PKS § 102 lg-t 2 ja vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kuna vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- märtsi 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi
- august 2015 kuni
- detsember 2015 eest summas 943 eurot 54 senti ning alates
- detsembrist 2015 kuni
- detsembrini 2026 summas 195 eurot kuus. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
- aprillil 2016 tegi Viru Maakohus täiendava otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt täidab PKS § 100 lg 2 p 4 alusel alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta lapse kasvatamisel ei osale. Maakohus leidis, et PKS § 108 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma saamata jäänud elatist tagasiulatuvalt alates
- augustist 2015 kuni
- detsembrini
- Maakohus jättis kostja taotluse vähendada väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel rahuldamata. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu
- oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, millest oleks tuvastatav, et kostjal puuduvad võimalused saada piisavat sissetulekut selleks, et maksta hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Asjaolu, et kostja sissetulek on väike, ei ole alus hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus, eelkõige selle resolutsiooni p-d 1, 2, 4, 5,
- Kostja palub teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 50 eurot alates hagi esitamise päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palus kostja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt kostja menetlusõigusi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-d 1 ja
- Maakohus ignoreeris täielikult PKS § 102 lg 1 ja lg 2 sätteid. Kostja ülalpidamisel on veel alaealine laps A.K., kellel on tuvastatud puue. Kostja sissetulek on 229 eurot kuus. Lapse haigestumise tõttu ei saa kostja sobivat tööd leida, seega on olemas mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ja selleks ei ole üksnes ebarahuldav majanduslik olukord. Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et lapse isa on kohustatud maksma elatist Viru Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-12-55029 alusel ja võlgnevus käesoleva seisuga on 3013 eurot 64 senti. Kuna hageja oli pikka aega täielikult kostja ülalpidamisel, peab isa osavõtt lapse ülalpidamisel olema suurem kui kostja oma. Mõne aasta jooksul, kui laps elas kostja juures, kandis ta lapse ülalpidamiskohustused enda ja lapse isa eest. Seetõttu on õiglane, et kohus kalduks kõrvale printsiibist, et lapse vanemad peavad andma ülalpidamist võrdsetes osades. Maakohus ei võtnud arvesse, et laps viibib alates augustist 2015 isa juures pettusega. Vanemate vahel on tsiviilasjas nr 2-15-14177 pooleli vaidlus hooldusõiguse kohta. Kuna praegu ei ole selge, kellega laps edasi elab, on hagiavalduse esitamine ennatlik.
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt ei saa PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel vähendada elatist lapsele alla miinimummäära juhtumil, mil lapsevanem põhjuseta ei tegutse tulu saamiseks. Kostja pole tõendanud, et tal puudub lapse A.K.i tõttu võimalus teenida sissetulekut. Hageja isale on teada, et A.K. käib koolis ja on alati tegelenud spordiga. Seetõttu ei saa kostja mittetöötamine olla kuidagi põhjendatud A.K.i väidetava puudega. Asjaolu, et kostja sissetulek on väike, ei ole hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamise aluseks (Riigikohtu
- oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Hooldusõiguse kuuluvus ei mõjuta elatise maksmise kohustust. Reeglina on elatise maksmise kohustus vanemal, kes elab lapsest eraldi ja seejuures ei mängi rolli, kas lahus elav vanem jagab ühist hooldusõigust last kasvatava vanemaga või on lapse suhtes hooldusõiguseta vanemaks.
- juunil 2016 ja
- juunil 2016 toimunud ärakuulamisel kinnitasid hageja esindaja ja kostja, et hageja elab alates augustist isaga. Hageja veedab kostjaga keskmiselt kuni 4 päeva kuus. Alates detsembrist 2015 laekub lapsetoetus isale. Kostja kinnitas, et on võimeline tasuma elatist kuni 100 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu
- märtsi
- a otsus ja
- aprilli 2016 täiendav otsus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse 4 seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt perioodi
- august 2015 kuni
- juuni 2016 eest välja hageja kasuks elatise ühekordse summana 1053 eurot 77 senti ning igakuise elatise 100 eurot alates
- juunist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni
- detsembril
- Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ning jätab menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Pooled ei vaidle, et kostja on hageja ema ning et alates
- augustist 2015 elab hageja isa juures. Seega on kostja kohustatud isikuks hageja ülalpidamisel (PKS § 96 ja § 97 p 1). Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Kostja kinnitas
- juuni 2016 istungil, et on võimeline maksma elatist kuni 100 eurot kuus. Kostja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata PKA § 102 lg-d 1 ja
- Viidatud sätte kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei oma elatise nõude lahendamisel apellatsioonkaebuses esitatud väited hageja isal oleva elatise võlgnevuse kohta tsiviilasjas nr 2-12-55029 ega viide hooldusõiguse osas vanemate vahel pooleliolevale vaidlusele tsiviilasjas nr 2-15-
- Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et elatise hagi esitamine on ennatlik, kuna vanemate vahel on pooleli vaidlus hooldusõiguse osas ning on ebaselge, kelle elukoht jääb lapse elukohaks. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu
- detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13,
- mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Seega tuleb lapsest eraldi elaval vanemal täita ülalpidamiskohustus rahas (PKS 100 lg-d 1 ja 2) olenemata sellest, kas vanemate vahel käib vaidlus lapse elukoha määramise otsustusõiguse üle või mitte. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kostja taotlus kohtumenetluse peatamiseks kuni hooldusõigust puudutavas vaidluses lahendi tegemiseni.
- TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väikene sissetulek või selle puudumine ei ole elatise nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kuid ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis põhjendamatult, et kostja ei esitanud asjaolu, millest oleks tuvastatav, et kostjal puuduvad võimalused saada piisavat sissetulekut selleks, et maksta hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. Maakohus ei ole käesolevas, lapse huve puudutavas vaidluses ise tõendeid kogunud ning jättis
- märtsi 2016 istungil kostja poolt esitatud tõendid oma majandusliku seisundi kohta tsiviilasja materjalide juurde võtmata (tl 44–45), millega on rikkunud TsMS § 230 lg-d 1 ja
- 5 Kostja väidete kohaselt on kostja sissetulekuks pension 69 eurot, lapsetoetus 60 eurot, elatis lapsele (A.K.ile) keskmiselt 100 eurot, kokku 229 eurot. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et sissetulek võib ulatuda kuni 300 euroni kuus, olenevalt kostjale hageja isa poolt tsiviilasjas nr 2-12-55029 väljamõistetud elatise tasumisest. Kostja teisele lapsele A.K.ile lapse isa poolt makstav elatis on mõeldud elatist saava lapse vajaduste rahuldamiseks ning seda ei saa arvestada kostja sissetulekute hindamisel. Vanemal peab jääma rahalisi vahendeid ka enda esmavajaduste rahuldamiseks. Isegi juhul, kui arvestada kostja teisele lapsele makstava elatist, ei ole kostja sissetulek hagi rahuldamiseks piisavalt suur, kostjal on ka teine ülalpeetav.
- Ringkonnakohtu hinnangul esinevad praegusel juhul PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolud elatise vähendamiseks, s.o kostjal teine laps, kes hagejale elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud alammääras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja kasuks elatise miinimumsummas väljamõistmisel ei jätku kostjal vahendeid enda teise lapse A.K.i ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et esineb alus elatise väljamõistmiseks kuni kostja poolt kohtuistungil taotletud ulatuseni, s.o 100 euroni kuus.
- Hageja palus mõista kostjalt välja elatis alates
- augustist 2015 kuni täisealiseks saamiseni. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis ühekordse summana 1053 eurot 77 senti alates
- augustist 2015 kuni
- juunini 2016 (100/31*27+100*9+100/30*20). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja alates
- juunist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, samuti on kostja ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et ta ei ole alates augustist 2015 hagejale elatist maksnud, tuleb tühistada ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, millega maakohus tunnistas kohtuotsuse kolme kuu elatise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 3 alusel.
- Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 6