1-16-553/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-553 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus Sander Saare (ik 39607161913) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sander Saar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2016 otsusega mõisteti Sander Saarele KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja KarS § 68 lg 1, § 69 lg 6, 7 ja § 65 lg 2 alusel karistuseks 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
6. mai 2016 ja karistuse kandmise lõpuks
7. aprill
9. Viru Vangla esitas
10. septembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu
12. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Saart on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kannab esimest reaalset vanglakaristust. Väärteokorras on isikut karistatud kokku 39-l korral. Süüdimõistetul puudub nii põhiharidus kui ka eriala ning garanteeritud töökoht vabaduses. Samuti on isikul sõltuvus narkootilistest ainetest.
13. Samas leidis maakohus, et vangistus on süüdimõistetule avaldanud positiivsest mõju, kuna ta on vangistuses olles läbinud „Köögiviljakultuuride tundmaõppimise ja kasvatamise“ koolituse, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning osaleb sõltlastele suunatud nõustamises. Samuti on positiivne, et vabanemise korral on S. Saare ema nõus teda toetama ning tal on olemas kindel elukoht.
14. Kuid maakohtu hinnangul ei ole isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud. Ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Maakohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole maakohtu hinnangul S. Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, siis ei osuta kriminaalhooldus isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Maakohus on veendunud, et võimaluse korral eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. S. Saar on kahel korral viibinud kriminaalhoolduse kontrolli all ning mõlemal korral oli süüdimõistetul tõsiseid probleeme katseaja nõuete täitmisega.
15. Maakohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud ning isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seetõttu oleks isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine liialt ennatlik ning seeläbi oleks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Vangistus osutab süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on võimalik järelejäänud vangistuse jooksul teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et S. Saarel tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Saar, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist. Süüdimõistetu arvates jättis maakohus ta vabastamata ilma piisava põhjenduseta. S. Saar märgib, et see on tema viimane võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist. Tema vabastamist toetab nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokuratuur. S. Saar leiab, et tema vabastamata jätmise põhjuseks ei saa olla üksnes see, et ta on vabaduses olles rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ta on kinnipidamiskohas hästi käitunud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu leiab, et ta on valmis täitma ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti taotleb S. Saar endale riigi õigusabi korras kaitsjat. Ta ei taotlenud varasemalt kaitsjat, sest tema vabastamist toetasid nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokuratuur. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Saart vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid kogumis hinnanud ja kohtukolleegium nõustub igati vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
18. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab S. Saare taotluse talle riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks rahuldamata. Tutvudes esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et S. Saar on võimeline edukalt oma õigusi iseseisvalt ilma kaitsja abita kaitsma ning S. Saare poolt koostatud määruskaebus on piisavalt põhjendatud.
19. S. Saart on vaatamata tema noorele eale kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning 39 korral väärteokorras. Käesolevat vangistust kannab S. Saar seetõttu, et pani katseajal toime taaskord kuriteo. Soodusteguriks S. Saare poolt kuritegude toimepanemisel on alkoholitarvitamine ning grupi mõju. Samuti on S. Saarel diagnoositud sõltuvus kanepist. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et S. Saar suudab vabaduses olles hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Talle on varasemalt korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi tingimisi vabaduses, kuid ta ei ole mõistetud karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist. Ka vangla iseloomustuse kohaselt õigustab S. Saar oma tegusid ja käitumist ning ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et mõistetud karistus ei ole süüdimõistetu puhul veel eesmärki täitnud. S. Saare eelnev elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei tekita ringkonnakohtus usaldust, et isik suudab sellel korral katseaja edukalt läbida. Lisaks eeltoodule välistavad süüdlase vabastamise praegusel hetkel ka karistuse preventiivsed eesmärgid.
20. Kuigi vangla ja prokuratuur on S. Saare ennetähtaegse vabastamise osas toetaval seisukohal, ei ole see kohtu jaoks siduv. Ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohtu vastav määrus on nõuetekohaselt põhistatud. Kuigi S. Saare puhul esineb ka vabastamist toetavaid asjaolusid, on tema vabastamine käesolevalt siiski eelnevas punktis toodud põhjustel välistatud.
21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
22. oktoobri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus