Obsah (4)

§ 100§ 101§ 108§ 113

1 2-15-119104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-15-119104 Otsuse tegemise aeg ja koht 10 oktoober 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Eesti Energia AS ha

) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 9. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja nimelt on kohtule esitatud allkirjastamata ekirjad, mida kohus ei saa TsMS § 394 kohaselt lugeda kostja vastuseks hagile. TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja nimelt kohtule esitatud vene- ja eestikeelsed e-kirjad on allkirjastamata. Eestikeelne ekiri on grammatiliselt ebakorrektne ja keeleliselt ebaselge. Nimetatud kirjades ei ole võimalik kostja esitanud hagile ühtegi põhistatud vastuväidet ega ka tõendit oma seisukoha tõendamiseks. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid ega tõendeid, ei ole vaidlustanud faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja kohtule ei ole esitatud kostja poolt allkirjastatud muid avaldusi kust võiks ilmneda vaidlustamise tahe, siis vastavalt TsMs § 231 lg.4 tuleb eeldada kostja omaksvõttu. Hageja põhivõlgnevuse nõue põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 681,06 eurot. 10.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et kokkulepitud viivise määr tasumata summalt on 0,1% päevas. Hageja on arvestanud esitatud arvetelt viivist kokku seisuga 28.12.2015 summas 210,18 eurot (tl 18). Lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 29.12.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte 4 kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 210,18 eurot ja viivis alates 29.12.2015 0,1 % põhivõlgnevuselt (681,06 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa.

1. Hageja palub väljamõistetud summad kanda Eesti Energia AS-i kontole EE08 1010 0020 5941 3005 SEB`s, EE23 2200 0011 8000 5555 Swedbank`is, EE70 3300 3320 9900 0006 Danske Bank`is või EE43 17000 1700 0115 797 Nordea Pangas viitenumbriga
3. Maakohus, hinnates kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid (tl 21-22, 39-76) leiab, et hageja on piisavalt oma hagi eset ja alust tõendanud ning sellest tulenevalt tuleb hagi tervikuna rahuldada. MENETLUSKULUD
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab maakohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 200 eurot ja kohtutäituri tasu summas 36 eurot, kokku 236 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Menetluskulude tasumine on tõendatud kohtule esitatud maksekviitungitega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik