Obsah (6)

§ 654§ 652§ 633§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse kuupäev 07.11.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-16-325 Kohtuasi KH ja

) § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Põhjusel, et elatisehagilt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 riigilõivu maksta ei tule ja pooled ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsusega kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 160 eurot kuus. Kostja oli apellatsioonkaebuse esitamise hetkeks teinud elukorralduses muudatusi ja otsinud töö, et täita ülalpidamiskohustust. Töötasu suurus on 637 eurot (bruto), mis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 160 eurot kuus kummalegi hagejale. Veel enam, hagejad on neljal päeval kuus kostja juures, kostja toetab hagejaid lasteaia-, koolitarvete ja riietega ning vastavalt vajadusele tegelevad 2 hagejate hoidmisega ka kostja vanemad. Maakohtu otsuses kirjeldatud kaks sõiduautot ei ole kostja valduses alates aastast 2006 ja P OÜ tegevusest on kostja ametlikult eemal olnud kolm aastat. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud mõjuvat põhjust, mis võimaldaks elatist tasuda vähem, kui seaduses sätestatud. Hagejatele teadaolevalt ei esine kostjal püsivat terviseriket või füüsilist puuet, mis võiks raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist. Samuti ei viita kostja elustiil raha puudumisele. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis õigesti, et vanema varanduslik olukord ei väära elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 kirjeldatud määras. Viimane ei ole käsitletav PKS § 102 lg-s 2 kirjeldatud mõjuva põhjusena, mille esinemisel saaks kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Seda isegi siis, kui lapse ülalpidamine võib hakata kahjustama vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, kuid mitte vähendada tema osa pelgalt seepärast, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-118-12).

§ 652

lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uued esitatud asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kusjuures apellatsioonkaebuses tuleb märkida uute asjaolud esimese astme kohtus avaldamata jätmise põhjus (

§ 633lg 5).

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes kahel juhul: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (

§ 652lg 3 p-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks apellatsioonkaebuses kirjeldatud asjaolusid, sh seda, et hagejad viibivad neljal päeval kuus kostja juures ning kostja toetab hagejaid võimaluse piires lasteaia-, koolitarvete ja riiete hankimisel. Kuivõrd kostja ei ole esimese astme menetluses avaldanud apellatsioonkaebuses kirjeldatud asjaolusid ja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik kirjeldatud asjaolusid avaldada esimese astme kohtus, ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kostja avaldatud asjaolusid tuvastada. 3 Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, kas lahus elav vanem täidab ka vahetult ülalpidamiskohustust. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul tuleb elatise suuruse määramisel teha kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise, sh ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo nr 3-2-1-6608, RKTKo nr 3-2-1-37-11, RKTKo nr 3-2-1-165-13). Käesoleval juhul ei ole menetluse kestel kostja esitanud ühtegi oma väiteid kinnitavat tõendit. Laste viibimine lahus elava vanema juures ei anna iseenesest alust lugeda laste ülalpidamise kohustus täidetuks mingis osas. Kulutuste kandmise osas peab vanematel olema selleks vastav kokkulepe. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Lähtudes

§ 162

lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4