1-08-3124/636

(4)Sergey Varakin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). Kinnipidamisasutusest Sergey Varakini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama pere juurde aadressile xxx. Abikaasa andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Korteri omanik on Sergey Varakin. Isikul on keskharidus. Riigikeelt valdab B2 tasemel. Läbis sotasiaalprobrammi Agressiivsuse asendamise treening ning selle järeltegevuse. On töötanud vanglas majandustöödel koristajana ja tootmistööl, hetkel on hõivatud köögitöölisena. Enne vangistust töötas xxx. Abikaasa töötab. Kuriteo sooritamise üheks põhjuseks oli majandusliku kasu saamine. Majanduslik olukord võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Vabanemisel on garanteeritud töökohad xxx ja xxx. Tal on abikaasa ja 2 alaealist last. Suhted lähedastega head. Tutvusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikud ja nende mõjutamise tagajärjel võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetaval puuduvad probleemid seoses alkoholi tarvitamisega. On kriminaalkorras karistatud esimest korda. On motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäoses 2 aasta jooksul on 10%. Vangla toetab Sergey Varakini ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama abikaasa ja laste juurde aadressile xxx. Abikaasa andis kirjaliku nõusoleku Sergey Varakini elema asumiseks sellele elamispinnale. Korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti elavad xxx kinnipeetava vanemad ja vend. Abikaasa on nõus teda vabanemisel moraalselt toetama. Ta usub ja loodab, et vangistus on pannud Sergey Varakini mõtlema valikute üle suhtlusringis ja käitumises. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökohad xxx ja xxx. Sergey Varakin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Sergey Varakin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. 2

(4)Kohus loeb positiivseks, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, omandanud riigikeele kuni B2 tasemeni ja osalenud tööhõives. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise Sergey Varakinile kuuluva korteriga, kus elab süüdimõistetu abikaasa koos kahe alaealise lapsega. Abikaasa andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõtetes xxx ja xxx. Isiku lähivõrgustik koosneb abikaasast, lastest, vanematest ning vennast. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime tapmise ja tapmise katse, väljapressimise ning lõhkeseadeldise käitlemise), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kes on pannud toime väga raske esimese astme kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel võib süüdimõistetu eirata ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kellega suhtlemist võib ta vabanemisel jätkata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et esimese astme kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja seda peaaegu 9 aastat enne karistuse lõppu, ja kuidas kriminaalhooldus saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.09.2025, ärakandmiseks on veel natuke alla 9 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse 3

(4)vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib veel, et isiku puhul, kes pani toime tapmise ja väljapressimise, ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski isegi elektrooniline järelevalve, sest väljapressimisega tegeleda võib ka viibides kodus elektroonilise järelevalve all, sest selline järelevalve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult tema füüsilist liikumist. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergey Varakin temale Viru Maakohtu 21.11.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4