) § 97 lg 2 kohaselt, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, on isikul õigus nõuda ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2015 oli miinimumpalk 390 eurot kuus, mistõttu ei saa elatis olla väiksem kui 195 eurot kuus. Kostja on äriühingu OÜ V omanik, tal on püsiv sissetulek ning tema kasutuses on uus sõiduauto. Seega on elatise maksmine nõutud summas kostjale jõukohane. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole selgitanud ega dokumentaalselt tõendanud ülalpidamisega seotud kulutusi. Hageja esitatud toidupoodide kuludokumendid on ebausutavad ja ei ole seostatavad hageja vajadustega. Võimalik, et kohtule on esitatud võõraste isikute maksekviitungid, sest hageja ema töötab CCC ja ta on kõikidel kviitungitel märgitud kassiiriks. Esitatud kuludokumentide kuupäevad on osaliselt kattuvad ning mitmel juhul on ostud sooritatud ajaliselt järjestikku. Samuti ei ole eluliselt usutav, et neljaliikmelise pere igakuine kulu toidu peale on 660 eurot (165 x 4). Eelnevale lisaks ei ole põhjendatud hageja poolt nimetatud kulutused tervisele (hageja tervisekulud on kaetud Haigekassa poolt), eluasemele (hageja elab ema uue elukaaslase korteris, kellel tuleks ka üksi elades kommunaalkulusid kanda) ning vabale ajale (tegu ei ole hädavajalike kulutustega). Kostja nõustus, et hageja kulutused garderoobile ja koolitarvetele võivad olla kokku 50 eurot kuus, millest ½ osa on 25 eurot. Kostja majanduslik olukord on halvenenud, sest kostja äriühingul ei ole õnnestunud sõlmida püsivaid partnerlepinguid, mis tagaksid igakuise püsiva sissetuleku ja kostja elukaaslane on viimased pool aastat olnud töötu. Alates 18.02.2016 töötab kostja OÜ-s P, kus talle makstakse miinimumpalka. Samal ajal on kostja ülalpidamisel alaealine laps, kellel on eelisõigus saada ülalpidamist (
Hageja ema elab uue elukaaslasega, kes on ühtlasi ka uue lapse isa ning hageja emal on suurem sissetulek kui kostjal. Hageja ema on suuteline 100 % ulatuses hagejat 2 ülal pidama. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ei peaks hageja ema jätkama hageja toetamist vähemalt 50 % ulatuses. Kostja on valmis maksma poolte kokkuleppel täiskasvanud hagejale hädavajaduse korral toetust, kuid tagasiulatuv elatisenõue on põhjendamatu ja lubamatu. Hageja ei ole varem elatist nõudnud ja ei ole tõendanud hädavajalikke väljaminekuid. Kulutused on kuni hagi esitamiseni kandnud hageja ema, mistõttu ei ole hageja õigusi kahjustatud. Maakohtu otsus 3. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2016 otsusega hageja nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 970 eurot tagasiulatuvalt alates 01.06.2015 kuni 25.10.2015 ja igakuise elatise 200 eurot kuus alates 26.10.2015 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni tingimusel, et viimane omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja on hageja vanem ja hageja jäi pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde. Kostja maksis kuni hageja täisealiseks saamiseni 06.05.2015 igakuiselt elatist 127,82 eurot, alates juunist kostja hagejale elatist ei maksnud. Hageja õppis hagiavalduse esitamise ajal XXX. Nii kostjal kui hageja emal on järgnevatest kooseludest üks alaealine laps. Kohus leidis, et hageja ema ja kostja majanduslik olukord on võrdne. Hageja ema töötasu kaupluses töötades on 700 eurot. Kostja töötab tema elukaaslasele kuuluvas äriühingus ja saab miinimumpalka. Samal ajal on kostja äriühingu OÜ V juhatuse liige, mis on juba mõnda aega tegutsenud kahjumiga. Kostja kasutada on uus auto. Kohus jättis kõrvale väite, et hageja ema on töövõimetuspensionär, sest menetluse kestel ei esitatud ühtegi kehtivat tõendit selle kohta. Samuti hageja väited elukaaslase töötuse kohta vasturääkivate selgituste ja tõendite puudumise tõttu. Lisaks avaldas kohus kahtlusi, kas kostja esitatud palgakonto väljavõtteid sai tõendina käsitleda, kuivõrd asjas avaldatud selgitustest nähtub, et kostjale võib kuuluda ka teine pangakonto.
lg-st 1 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja elulaadist lähtudes. Hageja on avaldanud menetluse kestel kalkulatsiooni, mille järgi on tema igakuine kulu 295 eurot, millest 165 eurot kulub toidule, 25 eurot riietusele, 25 eurot tervisele, 25 eurot koolitarvetele, 30 eurot elamiskuludele ja 25 eurot vabale ajale. Tõendite hindamisel tuli kõrvale jätta hageja esitatud kaubatšekid, sest sealt ei nähtunud, kes on kauba ostnud ja kes tarbinud. Kuid põhjusel, et igapäevased väljaminekud toidule summas 5 eurot päevas ei ole liialdatud, on kirjeldatud suuruses kulutused põhjendatud. Samuti ei tule hagejal tõendada 25 euro suuruseid igakuiseid kulutusi koolitarvetele. Vastuseks kostja väidetele selgitas kohus, et Haigekassa ei kompenseeri kõiki tervise hüvanguks kantavaid kulutusi, nt vitamiine, tablette, salve jne. Kuivõrd hageja välja toodud kulutused on niivõrd väikesed ja üldteada on asjaolu, et õppiva täisealise lapse kulutused on suuremad kui alaealise lapse omad, kelle minimaalne elatis ühelt vanemalt on 215 eurot kuus, on hageja kirjeldatud kulutused põhjendatud ja tõendatud. Pärast kostjalt elatise väljamõistmist ei jää kostja noorem laps vähemkindlustatuks kui õppiv täisealine laps.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni üks aasta enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja ei ole hagejat vahemikus 01.06.2015-26.10.2015 toetanud ja elatist maksnud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis eeltoodud perioodi eest 970 eurot. Apellatsioonkaebus 3
lg 1, mille kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Täisealiseks saanud isiku puhul kehtib eeldus, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (RKTKo 3-2-1-119-15, p 10). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Kohus ei ole tuvastanud, kas hagejal on vara enda ülalpidamiseks või mitte. Samuti ei ole kohus kontrollinud, mis kuupäeval alustas hageja õpinguid kutsekoolis. Elatisenõude eelduste esinemisel sõltub ülalpidamise ulatus täisealise lapse abivajaduse ulatusest.
lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel õigustatud isiku eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele
Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda
lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKo 3-2-1-119-15, p 10). Hagejal tuleb oma väiteid eluvajaduse ulatuse kohta tõendada ja täisealise lapse puhul ei kehti eeldus, et tema eluvajaduste katteks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune summa. Toimikusse on lisatud hageja esitatud toidupoodide kuludokumendid tõendamaks igakuiseid kulutusi toidule. Kohus jättis tõendid õigesti arvestamata, sest kuludokumentidelt ei nähtu, kes on ostu sooritanud ja kelle huvides. Hageja on esitanud elukoha kommunaalkulude arved, milles kajastub, et korteri igakuised kulud jäävad vahemikku 126,04 eurot kuni 187,56 eurot. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas kõik arvel märgitud artiklid lähevad praeguses asjas eluasemekulude arvestusse (nt remondifond) ja ei ole tuvastanud, mitu inimest korteris elab, s.t mitme vahel tuleb jagada korteri kommunaalkulud, et selgitada välja hagejale langev osa. Sellega rikkus kohus menetlusõigust, viies läbi puuduliku eelmenetluse.
lg 3 järgi tuleb elatise summa määramisel silmas pidada asjaolu, et ülalpidamiskohustust täidavad mitu sama astme sugulast osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (RKTKo 3-2-1-119-15, p 11). Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus, kaldudes kõrvale põhimõttest, et lapse kulusid kannavad vanemad võrdselt ning jättes kõrvalekalde põhjendamata, rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Vajadust põhjenduste järele suurendab ka asjaolu, et kohus tuvastas eelnevalt, et hageja vanemate majanduslik olukord on samaväärne. Lisaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustele, tuleb elatisenõude ulatuse väljaselgitamiseks arvestada
Isik vabaneb ülalpidamise kohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, kas vanemal on alaealine laps, kes võiks sattuda kehvemasse positsiooni. Maakohtu otsusest ei nähtu, missugustele asjaoludele ja tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et kostja alaealine laps ei jää pärast kostjalt elatise väljamõistmist vähemkindlustatuks kui täisealine laps. Seda enam, et seadus on näinud erilise kaitse just alaealisele lapsele. Maakohus on jätnud otsuse piisaval määral motiveerimata, kui mõistis kostjalt tagasiulatuvalt välja elatise 970 eurot perioodi 01.06.2015-26.10.2015 eest ja tõi põhjendusena välja üksnes selle, et hageja ei tasunud sellel perioodil elatist ja ei toetanud hagejat muul viisil. Kohus on jätnud selgitamata, kuidas kujunes väljamõistetav summa. Samuti on jätnud argumenteerimata, kuidas 5 elatise tagasiulatuv väljamõistmine täisealise hageja kasuks sobitub asjaoludega, et ülalpidamise ulatus sõltub isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist ning hageja esitas hagiavalduse peaaegu viis kuud pärast täisealiseks saamist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et TsMS § 230 lg 3 kohaselt on kohtul õigus koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal algatusel. Seaduse mõtte kohaselt peetakse siin silmas alaealist last. Sama paragrahvi lg-te 4 ja 5 järgi on kohtul ülalpidamisasjas õigus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda sättes loetletud isikutelt asjakohast teavet. Täisealise isiku elatise nõude puhul on kohtul õigus teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2) või poole taotlusel nõuda dokument välja. Maakohus on otsuses avaldanud mitmel korral, et puudub selgus mitmesuguste asjaolude osas, näiteks hageja pangakontode arv ja seal olevad ressursid, hageja sissetulekud, kuid toimikust nähtuvalt ei ole kohus püüdnud teadmislünka täita. Seega ei ole täidetud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Vastuseks kostja väitele, et hagi nõuet on muudetud tema nõusolekuta, selgitab kohus, et vastavalt TsMS § 376 lg-le 1 ja lg 4 p-le 2 ei ole hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamine, vähendamine, laiendamine või kitsendamine käsitletav hagi muutmisena, mistõttu ei ole vajalik nõude suurendamiseks või vähendamiseks kostja nõusolek. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb võimaldada hagejal asjas olulised asjaolud esile tuua ja tõendada ning anda kostjale võimalus esitada omapoolsed olulised asjaolud ja neid tõendada, tehes seejärel põhjendatud ja seadusliku otsuse. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha täiendava asjaolu ja seda kinnitava tõendi vastuvõtmise kohta. Kostja esitas 05.10.2016 taotluse uue asjaolu arvestamiseks ja seda kinnitava tõendi vastuvõtmiseks. Taotluse kohaselt diagnoositi kostjal hiljuti kasvaja. Kirjeldatud terviserikke tõttu ei ole kostjal teistega samaväärset töövõimet, mistõttu palub ta end vabastada hagejale elatise maksmisest. Asjaolu kinnitamiseks on kostja taotlusele lisanud ambulatoorse epikriisi. TsMS § 634 lg 2 järgi võib apellant esitada ringkonnakohtule pärast apellatsioonitähtaja möödumist uusi asjaolusid, mis tekkisid pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kolleegium leiab, et kuna kostjale pandi diagnoos pärast apellatsioonitähtaja möödumist, on uue asjaolu esitamine ja seda põhistava tõendi tsiviilasja juurde võtmine võimalik ja vajalik tsiviilasja õigeks lahendamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, ei anna ta uuele tõendile sisulist hinnangut. Apellatsioonkaebusele lisatud 2014 majandusaasta aruande vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub TsMS § 238 lg 1 p 2 ja § 639 lg 1 alusel, kuivõrd sama tõend asub maakohtu toimikus (I kd, lk 21-35). Samuti keeldub ringkonnakohus äriühingu pangatehinguid kajastava tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab need toimikust, sest apellant ei ole tõendite esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid paberkandjal esitajale tagastada. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks tagastamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.