Hagiavalduse kohaselt ostsid hageja ja kostja 21.01.2008 korteri ning kumbki sai korteri 1/2 suuruse mõttelise osa omanikuks. Pooled finantseerisid korteri ostmist Danske Bank A/S Eesti filiaalilt laenulepingu nr EEL-210108AS alusel laenatud 84 363,38 euroga. Laenulepingu tagamiseks seati ühishüpoteek hageja vanemate elukohaks olevale korterile ja laenuga soetatud korterile. Pärast omavaheliste suhete halvenemist asus hageja elama Soome ja kostja oma sugulaste juurde ning korterit pooled isiklikult ei kasutanud. Kostja ei ole kunagi tasunud laenulepinguga seotud kindlustus-, laenu- ja intressimakseid ning viimased kolm aastat ei ole osalenud ka korteriga seotud majandamiskulude kandmises. Hageja on jäänud hätta laenulepingus kokku lepitud summade maksmisega, mistõttu on tekkinud hageja vanemate korteri sundmüümise oht. Hageja on enne hagiavalduse esitamist teinud kostjale ettepaneku korter müüa, kuid kostja ei ole andnud selleks nõusolekut. Kostja vastuväited ja vastuhagi
) §-st 2 tuleneva mõttega, et kohtul tuleb asi lahendada õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 3 Hagejal on kostja vastu 38 605 euro 55 sendi suurune nõue, mis moodustub poolest ühise laenu jäägist, poolest viimase kolme aasta jooksul pangale tasutud laenu- ja intressimaksetest ning poolest kindlustusandjale tasutud kindlustusmaksetest. Hageja kirjeldas hagiavalduses tasaarvestuse võimalust, kuid kohus ei võtnud kirjeldatud nõuet menetlusse ja palus see lahendada kohtuväliselt. Hageja palus kostja kasuks väljamõistetud hüvitis apellatsiooniastmes tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Tasaarvestuse tulemusena jääb alles hageja nõue kostja vastu kuni 2 370 eurot 05 senti. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust, kui jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
Praegusel juhul jättis kohus vastuhagi rahuldamata ja rahuldas sisuliselt hageja nõude. Veel enam, hageja on püüdnud olukorda lahendada kohtuväliselt, kuid kostja on sellest keeldunud. Vastus apellatsioonkaebusele
Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.
lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt materiaalõigust ja menetlusõigust, sh viinud asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud
§-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.
lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks selgitanud piisaval määral õiguslikku olukorda ja juhtinud hageja tähelepanu nõude puudulikkusele ja teinud ettepaneku nõude täpsustamiseks. Sellega jättis kohus täitmata selgitamiskohustuse, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. 4 Hageja esitas hagiavalduses lisaks kaasomandi lõpetamise nõudele ka jagatava korteriomandi soetamiseks võetud laenu tagastamise kohustuse jagamise nõude. Hageja soovis jääda 21.01.2008 sõlmitud laenulepingu täitmise eest vastutavaks, tasaarvestada laenujääk ja hageja poolt tasutud summa omandi kaotuse eest tasumisele kuuluva summaga ja mõista tema kasuks kostjalt välja 11 105 eurot 58 senti (8.10.2015 hagiavalduse p 1.2 ja 1.3). 2.11.2015 muudetud hagiavalduses loobus hageja eelnimetatud summa väljamõistmisest kostjalt, kuid soovis jääda solidaarkohustuse jagamise nõude juurde ning soovis kohustust ise täita (2.11.2015 muudetud hagiavalduse p 1.2). 27.11.2015 menetlusdokumendis on hageja väljendanud, et ta nõueteks on kaasomandi lõpetamine, tema ainuomandisse korteriomandi jätmine ja vastavate tahteavalduse hagemine. Maakohus on jätnud hagejale piisaval määral selgitamata, et kohus saab lõpetada kaasomandi üksnes viisil, mida on pooled taotlenud hagis või vastuhagis (RKTKo 3-2-1-45-06, p 19; RKTKo 3-2-1-102-05, p 15; RKTKo 3-2-1-143-04, p 17) ja mis on ühtlasi sätestatud seaduses. AÕS § 77 lg 2 järgi võib kohus kaasomandi jagada kolmel viisil: 1) jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Praegusel juhul soovis hageja kaasomandi jagada selliselt, et korter jääb hageja ainuomandisse ning hageja ei hüvita kostjale poolt korteri maksumust rahas. Kostja tegi ettepaneku müüa korter avalikul enampakkumisel. Kui kostja kirjeldatud viis ühtib AÕS § 77 lg-s 2 loetletud kaasomandi lõpetamise viisidega, siis hageja oma mitte, sest kui asi jäetakse ühele kaasomanikule, tuleb sellele kaasomanikule, kelle kaasomand asjale lõppes, maksta välja tema osa rahas. 29.02.2016 kohtu poolt menetlusosalistele saadetud kirjas (tlk 92) on küll kohus kirjeldatud, et kohtul on võimalik lõpetada kaasomand üksnes poolte taotletud viisidel, kuid ei ole selgitanud, et hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole seadusega kooskõlas. Kohtupraktikas on võimalikuks peetud ka alternatiivsete nõuete esitamist (RKTKo 3-2-1- 9512, p 10). Samuti mitme nõude esitamist selliselt, et hageja palub rahuldada järgneva nõude ainult siis, kui eelnevat nõuet ei rahuldata (RKTKo 3-2-1-45-06, p 19). Eelnev kannab menetlusökonoomsuse eesmärki – selliselt on võimalik kaasomandi lõpetamise vaidlus lahendada ühes menetluses. Olukorras, kus ühel taotletud viisil kaasomandit lõpetada ei saa, teisel viisil lõpetamine ei ole õiglane ning muid alternatiivseid kaasomandi lõpetamise variante pooled ette ei ole näinud, võib kohus jätta kaasomandi lõpetamata ja asi jagamata (RKTKo 32-1-45-06, p 20). Kuivõrd hageja soovis kaasomandit lõpetada AÕS § 77 lg-s 2 teise alternatiivina kirjeldatud viisil, oli oluline välja selgitada kaasomandi väärtus võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kuna ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (
lg 2), ei ole välistatud korteri väärtuse väljaselgitamine müügikuulutuste alusel (RKTKo 3-2-1-11009, p 16). Kuid olukorras, kus korteri väärtuse täpne väljaselgitamine on oluline õiglase lahendi tegemiseks ja poolte esitatud müügikuulutustes on väärtuste vahe märkimisväärne (odavaim korter, mille müügikuulutust kohus tõendina arvestas, maksis 60 000 eurot ja kalleim 87 400 eurot), ei ole ainuüksi esitatud müügikuulutuste alusel võimalik vaidlusaluse korteri väärtust usaldusväärselt välja selgitada. Maakohtul oleks tulnud eelmenetluses sellises olukorras selgitada ja vajadusel teha pooltele ettepanek ekspertiisi tegemiseks. Maakohtu otsuse p-s 26 toodud omandi väärtus ei ole kooskõlas tõenditega. Kohus rikkus selles osas
5 Hageja on hagiavalduses palunud jätta laenulepingu nr EE-210108AS täitmise eest vastutavaks hageja (hagiavalduse ja selle muudatuse p 1.2). Vaidlust ei ole selles, et laenu tagastamise kohustus oli poolte solidaarkohustus. Vastuseks hageja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud hageja õigusi, kui kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused ja selgitama hüvitise nõuet, millele reaktsioonina loobus hageja kirjeldatud nõudest käesoleva tsiviilasja raames (tlk 37). Samas jäi hageja laenukohustuse jagamise nõude juurde, st hageja soovis jagada tema ja kostja kui solidaarvõlgnike vastutuse suurust omavahelises suhtes ehk nn sisesuhtes. Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt ja temale võlausaldaja nõude üle minemine teise solidaarvõlgniku vastu temale langevas osas, ei ole kaasomandi lõpetamise hagi immanentne osa, mistõttu tuleb seesuguse nõude esitamisel nõuet eraldi põhjendada. Välja tuleb tuua hüvitisenõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada (
Kuna kirjeldatud elemendid olid hagiavaldusest puudu, määras kohus
lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jättis menetlusdokumendi seniks käiguta. Täpselt nii maakohus hüvitise nõude osas käitus. Samas ei toonud hageja vaatamata kohtu nõudmisele esile asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, millega rikkus
Seega oli maakohtu poolt 06.11.2015 hagi menetlusse võtmine toimunud kiirustades. Peale hagiavalduse menetlusse võtmist oleks kohus pidanud eelmenetluses eelnimetatud puudused kõrvaldama ja täitma selgitamiskohustust. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumenetluses tasaarvestamise avalduse tegemisel ei piisa üksnes paljasõnalistest väidetest tasaarvestamise olukorra tuvastamiseks. Tasaarvestuse eeldusi (vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu, aktiivnõude nõutavus ja passiivnõude täidetavus) tuleb kohtule ka kohtumenetluses esitatud nn protsessuaalse tasaarvestamise avalduse esitamise korral tõendada üldises korras (
§-s 229 jj). Ühtegi tõendit nõude olemasolu kohta hageja kohtule esitanud ei olnud ja seetõttu ei saanud kohus hageja väidetava nõudega arvestada. Vastuseks apellandi etteheitele menetluskulude jaotuse osas märgib ringkonnakohus, et maakohus otsus on selles osas kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-70-10 . Käesolevas asjas on mõlemad pooled palunud kaasomand lõpetada. Seega on kaasomandi lõpetamine toimunud mõlema poole huvides. Kaasomandi lõpetamise vaidlustes valib kohus alati ühe või teise poole pakutud viiside hulgast. Asjaolu, et esitatud viisidest osutus valituks hageja poolt välja pakutu, ei anna alust hinnata, et jagamine toimus enam tema kui teise poole huvides, mille tõttu tuleks menetluskulud teisiti jagada. Kuna maakohus on rikkunud menetlusõigust, kui on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata ja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, siis tuleb maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsus osaliselt, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik menetlusõiguse ulatusliku ja olulise rikkumise tõttu viga parandada muul moel kui maakohtu otsuse tühistamisega täies ulatuses (
Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kohaldada 6 asjakohaseid õigusnorme. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma hagis või vastuhagis taotletud alusel, seaduses sätestatud viisil ja kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Menetluskulud Menetluskulude jaotuse määrab
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.