3-15-2169/14

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2169 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. R kaebus Tartu Vangla 19.05.2015 käskkirja nr 6-2/631 tühistamiseks ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlaks tegemiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja-M. R , lepinguline esindaja Ivo Kütt, advokaadibüroo Valge & Uiga Vastustaja-Tartu Vangla Resolutsioon
2. Rahuldada kaebus osaliselt.
3. Teha kindlaks Tartu Vangla poolt vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaja rikkumine, muus osas jätta M. R kaebus rahuldamata.
4. Mõista Tartu Vanglalt M. R kasuks välja menetluskulud
5. 50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
6. veebruar
7. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Vangla 19.05.2015 käskkirjaga nr 6-2//631 (tl 4-4p) tunnistati M. R süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.7.4 nõude rikkumises ning kaebajat karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. M. R esitas 26.05.2015 Tartu Vanglale vaide nr 1-11/334-1 (tl 5p-7) käskkirja nr 6-2/631 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlus 1
9. 31.08.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M. R lepingulise esindaja Ivo Küti esitatud kaebus Tartu Vangla 19.05.2015 käskkirja nr 6-2/631 tühistamiseks ja Tartu Vangla tegevuse, vaide tähtaegse lahendamata jätmise, õigusvastasuse kindlaks tegemiseks. Kaebuse kohaselt karistati kaebajat Tartu Vangla 19.05.2015 käskkirjaga nr 6-2/631 kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Kaebaja taotleb vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuivõrd kaebaja ei ole käskkirjas märgitud süütegu toime pannud. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus oma selgitused andnud ning jääb nende juurde, kaebaja ei ole V. B’i suhtes vägivalda kasutanud. Käskkirjast nähtub, et kaebaja süü tuvastamisel on tuginetud üksnes teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti K. K ettekandele, kes väidetavalt nägi vägivalla kasutamist videosalvestiselt 21.04.
10. Kaebaja taotles distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt videosalvestisega tutvumist, kuid seda talle ei võimaldatud. Käskkirjast nähtub, et väidetav kannatanu V. B eitab kaebaja poolset vägivalla kasutamist, muid tõendeid kogutud ei ole. Kaebaja taotles Tartu Vanglalt kriminaalmenetluse alustamist tema poolt väidetavalt toimepandud süüteo osas. Vastava taotluse esitamise põhjuseks oli asjaolu, et teatavasti on kriminaalmenetluses kahtlustatava õigused tagatud paremini, kui distsiplinaarmenetluses. Isikul on õigus kaitsjale ning õigus tutvuda kõigi kogutud materjalidega. Kaebajale on jäänud Tartu Vangla tegevusest mulje ja arusaam, et distsiplinaarmenetlusi määratakse kergekäeliselt ka seetõttu, et isikul puuduvad samad õiguskaitsevahendid, kui kriminaalmenetluses. Kaebaja leiab, et tema karistamise aluseks olevad asjaolud on tõendamata, ta ei ole käskkirjas nimetatud süütegu toime pannud ning käskkiri tuleb tühistada.
11. Kaebaja vaide lahendamise tähtaeg oli hiljemalt 26.06.
12. Kaebuse esitamise päevaks hilines vangla vaide lahendamisega rohkem, kui kaks kuud. Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik esmalt selleks, et tagada üldpreventiivne mõju- Tartu Vangla peab nüüd ja edaspidi vaided lahendama tähtaegselt. Samuti kaalub kaebaja tulevikus kahjunõude esitamist Tartu Vangla vastu seoses vaide mittetähtaegse lahendamisega. Vastustaja vastuväited
13. 02.10.2015 esitas Tartu Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 18-19), milles vastustaja nendib, et kaebaja vaie käskkirja nr 6-2/631 kehtetuks tunnistamiseks lahendati Tartu Vangla poolt alles 10.09.2015 otsusega nr 1-11/334-3 ehk siis seaduses sätestatud tähtaega ületades. Tegemist oli kahetsusväärse viivitusega, mis oli tingitud sellest, et Taru Vangla edastas vaidemenetluse materjalide hulgas olnud V. B võõrkeelse seletuskirja tõlkimisse 28.05.
14. Seletuskirja tõlge saabus vanglasse alles 24.08.
15. Tartu Vangla vabandab kaebaja ees sellise olukorra tekkimise pärast. Tartu Vangla on oma eksimust vaide lahendamise tähtaja ületamisel tunnistanud ning sarnase olukorra kordumine ei ole tõenäoline. Isegi, kui sarnane olukord korduks, siis oleks M. R il olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid, mida rakendada, esitades vangla võimaliku viivituse või tegevusetuse peale kohustamiskaebuse.
16. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p-i 1.7.4 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Spordisaali turvakaamera 04.04.2015 salvestiselt nähtub selgelt, kuidas V. B takistas jala taha panekuga M. S liikumist, mille tõttu kukkus M. S spordisaali põrandale pikali. Selle järel tõusis M. Sikk kiirelt püsti ning püüdis V. Beljakovi rünnata, kuid V. B õnnestus löögi eest kõrvale hoida. Seejärel proovis M. S V. B veelkord 2 rünnata, kuid V. B blokeeris löögid. Koheselt pärast seda liikus V. B juurde M. R , kes lõi V. B peaga ja vasaku käega. Löögid tabasid V. B. Videosalvestiselt nähtuv langeb kokku K. K poolt 22.04.2015 ettekandes nr 2159 tooduga. See, et V. Be ise oma 21.04.2015 selgituses konfliktide aset leidmist spordisaalis eitab, ei oma käesolevas asja tähtsust. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et füüsiline konflikt V. B ning M. R i vahel leidis aset. Füüsilise vägivalla kasutamine kaaskinnipeetava suhtes on aga keelatud. Vastustajale jääb selgusetuks, mida soovib M. R tõendada kannatanu läbivaatuse kohta koostatud tõendiga, mis kaebaja hinnangul oleks pidanud olema distsiplinaarmenetluse materjalidele lisatud. Käesoleval juhul oleks arstliku läbivaatuse väljavõttel puudunud asjakohane tõenduslik väärtus. Kuna rikkumine avastati 21.04.2015 turvakaamera salvestisi kontrollides, siis ei oleks selleks hetkeks suure tõenäosusega enam võimalik V. B kehal võimalikke vigastusi tuvastada. Vastustaja on seisukohal, et kuna füüsilise vägivalla kasutamise näol on tegemist raske distsipliinirikkumisega, siis oli põhjendatud M. R i karistamine kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Vaidlusaluses käskkirjas on karistuse liigi ja määra valikut piisavalt põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla 19.05.2015 käskkiri nr 62/631 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega puudub alus nimetatud käskkirja tühistamiseks.
17. Vastustaja palub jätta M. R kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enese kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
18. Käesolevas haldusasjas on M. R esitanud kohtule kaebuse Tartu Vangla 19.05.2015 käskkirja nr 6-2/631 tühistamiseks (tühistamiskaebus) ja Tartu Vangla tegevuse, vaide tähtaegse lahendamata jätmise, õigusvastasuse kindlaks tegemiseks (tuvastamiskaebus). I
19. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.7.4 nõude rikkumises ning karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Käskkirjas on vastustaja muuhulgas tuginenud Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti K. K 22.04.2015 ettekandele 2159 (tl 22), mille kohaselt kontrollides 21.04.2015 spordisaali valvekaamerate videosalvestisi, tuvastas, et 04.04.2015 eelvangistuse
20. osakonna spordisaali kasutamise ajal kell 16:58 toimus intsident, kus kinnipeetav V. B takistas jala taha panekuga kinnipeetav M. S palliga liikumist, mille tagajärjel viimane kukkus saali põrandale. Mahatõmbamise järel tõusis M. S agressiivselt püsti ja püüdis V. B’i rünnata, kuid V. B õnnestus löögi eest kõrvale liikuda. Peale seda üritas M. S uuesti V. B’i kätega lüüa, kuid V. B blokeeris löögid. Seejärel liikus V. B’i juurde kinnipeetav M. R ja lõi V. B’i peaga ning koheselt ka vasaku käega. Mõlemad löögid tabasid V. B’i.
21. V. B’i 21.04.2015 seletuse (tl 24, tõlge 23) kohaselt 04.04.2015 spordisaalis mingeid konflikte ei toimunud. Pretensioone ei ole.
22. Kohtule esitatud 09.09.2015 menetlustoimingu protokolli (tl 32) kohaselt on videosalvestistest näha, et kinnipeetav V. B pani kinnipeetav M S jala ette, mille tagajärjel S kukkus. Koheselt peale kukkumist tõusis püsti ja ründas B’i, proovides teda korduvalt lüüa, kuid B põikles löökidest eemale. Selle peale liikus B’i juurde M. R ning lõi teda peaga ja vasaku käega. Mõlemad löögid tabasid B’i.
23. Kohus tuvastas, et kaebajat on teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning kaebaja kirjutas, et selgitada pole midagi (tl 22p). 3
24. Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.4 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Kaebaja väitel ei ole ta käskkirjas märgitud süütegu toime pannud.
25. Vastustaja märgib, et vangla tegevus on suunatud kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele ning vastustaja hinnangule ei kuulu vägivallatsemine vanglas ega ka vabas ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisnormide hulka. Kinnipeetava poolt vägivalla kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes. Vastustaja on karistuse määramisel muuhulgas asunud seisukohale, et 04.04.2015 toimunud intsidendi kohaselt on tegemist ohtliku kinnipeetavaga, kes on võimeline teist kinnipeetavat füüsiliselt ründama.
26. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Kohus on tuvastanud, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 22), kaebaja on antud võimalus esitada selgitusi, kaebaja on esitanud vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 21p-22), menetluse käik on protokollitud (tl 20-21), ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.
27. Tulenevalt eeltoodust on kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning Tartu Vangla 19.05.2015 käskkirja nr 6-2/631 tühistamiseks puudub alus. Tühistamiskaebus jääb rahuldamata. II
28. Kaebaja on seisukohal, et vaide lahendamise tähtaeg oli hiljemalt 26.06.2015, seega kaebuse esitamise päevaks hilines vangla vaide lahendamisega rohkem, kui kaks kuud. Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik esmalt selleks, et tagada üldpreventiivne mõju- Tartu Vangla peab nüüd ja edaspidi vaided lahendama tähtaegselt. Samuti kaalub kaebaja tulevikus kahjunõude esitamist Tartu Vangla vastu seoses vaide mittetähtaegse lahendamisega. Vastustaja vastuses kaebusele nendib, et kaebaja vaie käskkirja nr 6-2/631 kehtetuks tunnistamiseks lahendati Tartu Vangla poolt alles 10.09.2015 otsusega nr 1-11/334-3 ehk siis seaduses sätestatud tähtaega ületades. Vastustaja hinnangul oli tegemist kahetsusväärse viivitusega, mis oli tingitud sellest, et Taru Vangla edastas vaidemenetluse materjalide hulgas olnud V. B võõrkeelse seletuskirja tõlkimisse 28.05.
29. Seletuskirja tõlge saabus vanglasse alles 24.08.
30. Tartu Vangla vabandab kaebaja ees sellise olukorra tekkimise pärast. Tartu Vangla oma eksimust vaide lahendamise tähtaja ületamisel tunnistanud ning sarnase olukorra kordumine ei ole tõenäoline. Isegi, kui sarnane olukord korduks, siis oleks M. R il olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid, mida rakendada, esitades vangla võimaliku viivituse või tegevusetuse peale kohustamiskaebuse.
31. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja 26.05.2015 vaie nr 1-11/334-1 Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/631 kehtetuks tunnistamiseks lahendati vastustaja poolt seaduses sätestatud tähtaega ületades. Kohtule esitatud vastuses on vastustaja oma eksimust tunnistanud ning vastustaja hinnangul on sarnase olukorra kordumine vähetõenäoline.
32. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas vaide tähtaegne läbivaatamata jätmine annab kaebajale preventiivse huvi, selleks et vastustaja lõpetaks tulevikus sellise õigusvastase tegevuse.
33. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.
34. Vastuses kaebusele tunnistas vastustaja, et jättis esitatud vaide tähtaegselt lahendamata ning püüab edaspidi vaidemenetlust läbi viia seaduses kindlaksmääratud tähtaega järgides. 4
35. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud oma lahendites 21.01.
36. a nr 3-3-1-88-08, 25.02.
37. a nr 3-3-1-100-09 ja 21.06.
38. a nr 3-3-1-24-
39. Halduskohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium 21.06.2010 kohtulahendi nr. 3-3-1-24-10 punktis 20 leidis, et kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kolleegium rõhutas, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus.
40. Kokkuvõtvalt on Riigikohus nendes lahendites leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutmisest tingituna üldse kaasa aidata kaebuse eesmärkide saavutamisele. Senikaua, kuni Riigikohus sellisel seisukohal on, ei näe kohus võimalust niisuguste nõuete rahuldamata jätmiseks. Viivituse tunnistamine vastustaja poolt ja selgitus, et rikkumine tulevikus ei kordu, ei muuda viivitust õiguspäraseks. Seetõttu on kaebaja nõue täiesti põhjendatud. Vangla on rikkunud vaide lahendamise tähtaega, mistõttu tuleb vaidemenetluse läbiviimisega seotud toimingute peale esitatud M. R tuvastamiskaebus rahuldada. Menetluskulud
41. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuselt on riigilõiv summas 15 eurot tasutud 28.08.2015 (tl 8). Kaebus on rahuldatud ½ ulatuses. Seega tuleb Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud ½ ulatuses 7.50 eurot ( 15 €/2 on 7.50 €). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5