← Eesti

1-13-4429/61

Kriminaalasi nr 1-13-4429 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2016, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.10.2016) Kriminaalasja number 1-13-4429

§ 140lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 4-aastase vabadusekaotusega.

ENSV Ülemkohtu 03.07.1985. a otsusega tunnistati ta süüdi KrK § 101 p 1, 7, § 141 lg 2 p 1, § 115 lg 1, 2, 3, § 1151 lg 1, § 195 lg 2 järgi ja teda karistati 15-aastase vangistusega. Oleg Pjatnitski tunnistati süüdi ka EV Ülemkohtu 02.09.1992.

§ 101p 1, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks surmanuhtlus; Kr

K § 41 alusel liideti mõistetud karistusega ENSV Ülemkohtu 03.07.

  1. a otsusega mõistetud karistus 15 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis jäi Oleg Pjatnitskile surmanuhtlus. Vabariigi Presidendi 05.03.
  2. a otsusega nr 57 asendati Oleg Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse 1

(4)vangistusega kinnises vanglas. Viimati karistati Oleg Pjatnitskit Tallinna Linnakohtu 03.09.2002.

§ 107lg 2 p 6 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. Kar

S § 65 lg 2 alusel liideti karistus EV Ülemkohtu 02.09.

  1. a otsusega ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Maakohus märkis, et karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 12.05.
  2. Kohtuotsus jõustus 24.09.
  3. KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. Tartu Vangla on esitanud materjalid ennetähtaega vabastamise otsustamiseks lähtudes Tallinna Linnakohtu 03.09.
  4. a otsuses märgitud karistuse kandmise algusajast, milleks on 12.05.
  5. a, millest tulenevalt on loetud 30-aastane tähtaeg saabunuks. Tartu Maakohtu 20.06.
  6. a määrusega jäeti Oleg Pjatnitski eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise materjalid läbi vaatamata ja tagastati kinnipeetava isiklik toimik vanglale. Maakohtu arvates puudub kuni 03.09.
  7. a formaalne alus Oleg Pjatnitski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 03.08.
  8. a kohtumäärusega tühistati Tartu Maakohtu 20.06.
  9. a määrus süüdimõistetu Oleg Pjatnitski eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise materjalide läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus märkis, et kuna Tallinna Linnakohtu 03.09.
  10. a otsuse kohaselt on Oleg Pjatnitski karistuse kandmise alguseks 12.05.1983, oli Oleg Pjatnitskil Tartu Vangla poolt ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtusse saatmise ajaks kantud karistust peaaegu 33 aastat, millega on täidetud formaalsed eeldused arutamaks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalasi saadeti Tartu Maakohtu teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Oleg Pjatnitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur ei toeta Oleg Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör tõi välja kinnipeetava puhul esinevad positiivsed ja negatiivsed asjaolud. Prokurör leidis, et sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Isik on küll parandanud oma käitumist ja suhtumist, kuid antud isiku lubamine ühiskonda on ikkagi küsitav ja on kahtlused tema võimes käesolevalt vabaduses seaduskuulekalt käituda. Oleg Pjatnitski avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on õde ja õe mees nõus võtma teda enda juurde elama, töö võimaldab kiriku pastor majandustöödel. Oleg Pjatnitskil on vabaduses ka
  11. aastal sündinud poeg, kellega ta on telefoni teel suhelnud. Kinnipeetav avaldas, et enne seda, kui ta võttis vastu usu, elas ta hoopis teistsugust elu, praeguseks on ta muutnud oma suhtumist inimestesse, peresse ja ka endasse. Oleg Pjatnitski selgitas, et ta tunnistab ennast süüdi kõikides kuritegudes, isegi nendes, mille eest teda ei ole kohtus karistatud. Ta tunnistas, et on tapnud kaks inimest, kui arvestada ka seda, kes tapeti
  12. aastal, kuid milles teda tookord süüdi ei tunnistatud, tema osales menetluses tunnistajana.
  13. a kuritegudes,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tapmises, röövimises ja vägistamises Oleg Pjatnitski ennast süüdi ei tunnista. Oleg Pjatnitski leidis, et kahe surma eest on tema karistus olnud piisav. Kui kohus otsustab teda vabastada, siis on ta selle eest tänulik jumalale ja võtab kohtu otsuse vastu nagu jumala otsuse. KOHTU SEISUKOHT KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. Tallinna Linnakohtu 03.09.
  14. a otsuse kohaselt on Oleg Pjatnitski karistuse kandmise alguseks märgitud 12.05.
  15. Seega on hakanud 30 aasta pikkune karistuse kandmise tähtaeg kulgema just 2

(4)nimetatud kuupäevast, mis tähendab, et käesolevaks ajaks on Oleg Pjatnitski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat ja sellega on täidetud formaalsed alused Oleg Pjatnitski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Vaatamata sellele, et tegemist on KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel vale karistuse kandmise aja algusega, puudub lähtuvalt seadusest ja Riigikohtu praktikast ennetähtaegset vabastamist arutaval kohtul õigus muuta karistuse kandmise aja algust. Seega võttes arvesse seadusandja tahet, peaks saabuma Oleg Pjatnitskil võimalus enda vabastamist taotleda alles alates
  1. aastast, kuid eeltoodu tõttu on see võimalus saabunud tunduvalt varem. KarS § 77 lg 2 ja § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevaks ajaks on Oleg Pjatnitski viibinud vangistuses kokku ligi 33 aastat. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav olnud hõivatud vangla majandustöödel.
  2. aastal omandas Oleg Pjatnitski keskhariduse, alates
  3. aastast on ta õppinud riigikeelt ja 29.11.
  4. a omandanud riigikeeleoskuse tasemel B
  5. Läbitud tegevused on võimaldanud kinnipeetavale sissetuleku, millest tasuda haginõuded ning tõstavad vabanemise korral isiku konkurentsivõimet tööturul. Oleg Pjatnitski on osalenud ka sotsiaalprogrammides, viimati läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Vangla iseloomustuse kohaselt on isiku käitumine viimase 13 aasta jooksul paranenud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi Oleg Pjatnitskil ei ole. Vangistuses on kinnipeetaval säilinud head suhted õe ja õe mehega, kes on valmis isikut pärast vabanemist toetama ning garanteerima ka elukoha. Lisaks on Oleg Pjatnitski taastanud suhted pojaga. Töökoha majahoidjana võimaldab Oleg Pjatnitskile Tallinna nelipühakogudus. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav vastu võtnud usu ning soovib oma elu pühendada Jumala teenimisele. Eelnevalt välja toodud positiivsete asjaoludele vaatamata on kohus seisukohal, et Oleg Pjatnitski ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat heast küljest iseloomustavale materjalile, vaid tuleb arvestada kõiki KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid nende kogumis. Jätmata tähelepanuta kõike positiivset, on kohus seisukohal, et Oleg Pjatnitski vabastamine ei ole võimalik eelkõige tulenevalt toimepandud kuritegude asjaoludest ja raskusest. Oleg Pjatnitski, kandes karistust raskete isikuvastaste kuritegude eest ja olles karistatud 15-aastase vangistusega, jätkas vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist, mille eest kohus karistas teda surmanuhtlusega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetule anti uus võimalus läbi selle, et surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega, ei teinud Oleg Pjatnitski mingeid järeldusi, vaid ka selle järel pani toime uue raske isikuvastase kuriteo. Viimati karistati teda, kui ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat, s.o 03.09.
  6. a. Tänaseks on sellest möödunud 14 aastat. Kohus leiab, et eluaegset vangistust kandva isiku vabastamine vaid 14 aastat peale viimase kuriteo toimepanemist, ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka KarS § 77 lg 1 mõttele. Karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Oleg Pjatnitski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  7. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(4)Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.