Obsah (10)

§ 121§ 424§ 50§ 74§ 78§ 16§ 56§ 57§ 58§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-10675 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. august 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10675 (15249000283) Kohtunik R

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav VELLO PÄRNASALU Isikukood 35101314916, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, pensionär; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 29.11.2012.a otsusega süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust, lisakaristusena võetud ära

§ 50

lg 1 p 1 alusel juhtimisõigus 7 kuuks; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg 3. august 2016. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vello Pärnasalu

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Vello Pärnasalule mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Vello Pärnasalu ei pane 1 (ühe) aasta 6-(kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Vello Pärnasalu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse

§ 78p 1 kohaselt algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 05.08.2016. a. Kr

MS § 180 lg 1 alusel Vello Pärnasalult välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 464 (nelisada kuuskümmend neli) eurot 64 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Vello Pärnasalul on õigus välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1109 (üks tuhat ükssada üheksa) eurot 64 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Vello Pärnasalu on kohustatud maksma igakuiselt

1. kuupäevaks vähemalt 92 (üheksakümmend kaks) eurot 47 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-15-10675, menetluskulud, Vello Pärnasalu“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
3. augustil
4. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Vello Pärnasalule on esitatud süüdistus

§ 121lg 1 järgi selles, et tema 23.08.2015.

a kella 21.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorteris väänas tahtlikult lapseealise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa) paremat kätt, tekitades valu, ja seejärel lõi lahtise käega ühel korral kannatanu näo vasakule põsepiirkonda, tekitades valu ja pea pindmise vigastuse. II KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Vello Pärnasalu süü

§ 121lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

Vello Pärnasalu süü on tuvastatud kannatanu, kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustega, samuti kiirabikaardiga (tl 12). Lisaks tõendab Vello Pärnasalu süüd osaliselt ka Vello Pärnasalu enda ütlused (mis osaliselt on kohtu hinnangul on usaldusväärsed).

1. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Vello Pärnasalu põhjustas 23.08.
2. a kella 21.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsuvas korteris oma tegevusega xxxxxxxxxxxxxxx valu. Seda kinnitavad kannatanu xxxxxxxxxxxxx, kannatanu seadusliku esindaja xxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused, samuti kiirabikaart (tl 12). Asjaolule, et Vello Pärnasalu nimetatud ajal ja kohas põhjustas oma tegevusega xxxxxxxxxxxxxxx valu, on süüdistatav Vello Pärnasalu vastu vaielnud. Vello Pärnsalu väidete kohaselt ei olnud löök tugev, tegemist oli praktiliselt puudutusega.
3. xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja Vello Pärnasalu ütlused on kooskõlas selles, et 23.08.
4. a oli kannatanu Lxxxxxxxxxxxxkoos oma ema xxxxxxxxxx, venna xxxxxxxxxxxxx ja väikevennaga xxxxxxxxx linnas, xxxxxxxxxxxxasuvas korteris xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx kasuisa ema) sünnipäeva nn järelpeol. Kriminaalasjas kogutud tõendid (kannatanu Lxxxxxxxxxxxx, kannatanu seadusliku esindaja xxxxxxxxxx, tunnistaja xxxxxxxxxxx ja süüdistatava Vello Pärnasalu ütlused) kinnitavad, et sünnipäevale tuli ka Vello Pärnasalu. Süüdistatav Vello Pärnasalu oli ainus, kes tarvitas alkoholi, s.o viina. Nii xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja Vello Pärnasalu on kinnitanud, et xxxxxxxxxxxxx elutoas mängis televiisor, kust vaadati ühiselt seriaali „Sajandi armastus“. Vaidlust ei ole ka selles, et televiisoril kadus pilt eest ajal, kui Vello Pärnsalu soovis televiisorist seriaali vaadata. Kuskil 21.00 paiku oli xxxxxxxxxxxx magama läinud. Kannatanu seaduslik esindaja xxxxxxxxx oli vahetult enne konflikti toimumist korterist väljunud, et korterelamu kõrvale pargitud sõiduautost mobiiltelefoni laadija tuua. Kannatanu ja tunnistaja noorim vend oli sündmuse ajal tualettruumis. 3 Kui eeltoodud sündmuste osas on kannatanuxxxxxxxxxxxxxx, kannatanu seadusliku esindaja xxxxxxxxxx, tunnistaja xxxxxxxxxxxxja süüdistatava Vello Pärnasalu ütlused peamistes asjaoludes kooskõlas, lahknevad Vello Pärnasalu ütlused xxxxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ütlustest osas, mis puudutavad kannatanuga konflikti tekkimist ning sellele järgnenud löömist.
5. Kohus leiab, et kannatanu xxxxxxxxxxxxe, kannatanu seadusliku esindaja xxxxxxxxxi ja tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused on omavahel kooskõlas ja nende ütlustest nähtuvat kinnitab ka kiirabikaart. Nimetatute ütlused on ka eluliselt usutavad ja seega hindab kohus neid usaldusväärseteks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kadus ajal, kui televiisorist vaadati seriaali „Sajandi armastus“, televiisoril pilt eest. Televiisori pildi kadumise hetkel ei olnud pult kannatanu xxxxxxxxxxxxx käes. xxxxxxxxxxxx võttis puldi enda kätte, et proovida televiisorile pilti uuesti ette saada, kuid see ei õnnestunud, mistõttu Vello Pärnsalu küsis pulti enda kätte. xxxxxxxxxxxx tõusis püsti, et Vello Pärnsalule pult ulatada, kuid Vello Pärnasalu ei võtnud pulti. Vello Pärnasalu tõusis püsti, läks xxxxxxxxxxxxxxjuurde ning kannatanult pulti võttes väänas kannatanu käe selja taha. Seejärel lõi Vello Pärnasalu xxxxxxxxxxxxxxx käega põsepiirkonda. xxxxxxxxxxxx karjatas. Lisaks Vello Pärnasalule viibis sündmuse juures ka tunnistaja xxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest järeldub, et xxxxxxxxxxxx üritas televiisorile pilti ette saada, kuna see ei õnnestunud, küsis Vello Pärnasalu xxxxxxxxxxxxxxt pulti. xxxxxxxxxxxx ulatas Vello Pärnasalule puldi üle laua, kuid Vello Pärnasalu ei ulatunud selleni. Vello Pärnasalu, olles läinud xxxxxxxxxxxxxxjuurde, lõi xxxxxxxxxxxxxxxpuldi käest, võttis üle õla kannatanu paremast käest kinni ja väänas käe selja taha. Seejärel lõi Vello Pärnasalu teise käe käeseljaga xxxxxxxxxxxxxxx vastu põske. xxxxxxxxxxxx karjatas. Seega tunnistaja xxxxxxxxxxi ütlused langevad kokku kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlustega. Sündmuse juures vahetult viibinud tunnistaja kinnitab, et süüdistatav Vello Pärnasalu väänas kannatanu xxxxxxxxxxxxxkäe selja taha ja seejärel lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx käega vastu põske. Selle tagajärjel kannatanu xxxxxxxxxxxx karjatas. Asjaolu, et xxxxxxxxxxxx karjatas, on kinnitanud ka kannatanu seaduslik esindaja xxxxxxxxx (kes kuulis karjatust auto juures olles). Nii kannatanu xxxxxxxxxxxx, tema seaduslik esindaja xxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxon kinnitanud, et xxxxxxxxxxxx oli pärast sündmust endast väljas ja nuttis, samuti oli ta nägu löömise tagajärjel paistes. Järgmisel päeval pöördusid kannatanu seaduslik esindaja xxxxxxxxx ja kannatanuxxxxxxxxxxxxx arsti juurde, kuna xxxxxxxxxxxxxl oli põsk paistes ja pea valutas. Kiirabikaardist (90004527VÄNDRA9120150824152251) (tl 12) nähtuvalt diagnoositixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust tulenevalt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kannatanu seadusliku esindaja xxxxxxxxxxxja tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused omavahel kooskõlas ja seega usaldusväärsed. Samuti on ütlused kooskõlas ka kiirabikaardiga.
6. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud tõenditega osaliselt kooskõlas süüdistatav Vello Pärnasalu ütlused. Siinkohal peab kohus oluliseks, et süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas kannatanu, kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustega osas, mis puudutab konflikti tekkimist. Vastuolud on selles, kelle käes oli televiisori pult hetkel, kui televiisori pilt kadus ära. Samuti on ütlused vastuolulised osas, mis puudutavad sündmuste kulgu pärast seda, kui Vello Pärnasalu oli xxxxxxxxxxxxxxt televiisori pulti küsinud. 4 Süüdistatava Vello Pärnasalu ütluste kohaselt tahtis laps (kannatanu xxxxxxxxxxxxx mängida ja vajutas meelega puldi nuppu, et segada Vello Pärnasalul seriaali vaatamist. Kannatanu xxxxxxxxxxxx ei olnud nõus süüdistatav Vello Pärnasalule pulti andma, vaid hoidis kätt puldiga üleval ja käskis süüdistatav Vello Pärnasalul puldi kättesaamiseks hüpata. Lisaks tuleneb süüdistatav Vello Pärnasalu ütlustest, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxt puldi kättesaamiseks pidi süüdistatav Vello Pärnasalu ümber laua temalt eest ära jooksva ja üleolevalt naerva kannatanu xxxxxxxxxxxxx kinni püüdma. Süüdistatav Vello Pärnasalu, saanud kannatanu xxxxxxxxxxxxx kätte, hoidis teda randmest kinni, et viimane ei saaks eest ära joosta. Samal ajal viskas kannatanu xxxxxxxxxxxx puldi eemale. Süüdistatav Vello Pärnasalu ütluste kohaselt lõi ta seejärel kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxlabakäega kergelt vastu põske, mille peale kannatanu xxxxxxxxxxxx ei teinud piuksugi, üksnes naeratus kadus näolt. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutav, et televiisoril kadus pilt eest ära kannatanu xxxxxxxxxxxxe mängusoovi tõttu. Siinkohal peab kohus oluliseks, et televiisori pildiga seonduvad probleemid olid aktuaalsed juba ajal, kui kannatanu seaduslik esindaja xxxxxxxxxxviibis veel toas. Tema ütluste kohaselt soovis süüdistatav Vello Pärnasalu televiisori häält kõvemaks panna, kuid vajutas valet nuppu. Lapsed ja xxxxxxxxx aitasid tal uuesti pilti ette tagasi saada. Seega on eluliselt usutav, et ennekõike süüdistatav Vello Pärnasalu tegevuse tagajärjel kadus televiisori pilt eest ära. Kohtu arvates ei ole usutav ka süüdistatav Vello Pärnasalu versioon sellest, et laps narritas ja kiusas teda, kui ta ulatas Vello Pärnasalule televiisori puldi. Siinkohal on oluline, et seltskond oli koos viibinud konflikti tekkimise ajaks juba mõnda aega, kuid konflikte laste ja Vello Pärnasalu või mõne teise isiku vahel toimunud ei olnud. Ka süüdistatav Vello Pärnasalu on kinnitanud, et lapsed käitusid ilusti, ei kiusanud üksteist ega teisi. Kannatanu xxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxon oma ütlustes väitnud üksnes, et kannatanu xxxxxxxxxxxx mängis elutoas koeraga, kuid televiisori puldiga mängimisest ei ole rääkinud kannatanu ega ka tunnistaja. Märkimisväärne on ka asjaolu, et kannatanu seadusliku esindaja xxxxxxxxxi ütluste kohaselt lahkus ta korterist üksnes 1-2 minutiks, et autost tuua telefoni laadija. Seega ei ole kohtu hinnangul kogutud tõenditega kooskõlas süüdistatava Vello Pärnasalu ütlused, mille kohaselt kannatanu narritas ja kiusas teda ning tal tuli televiisori puldi kättesaamiseks kannatanut taga ajada. Kohtu hinnangul on alust arvata, et need Vello Pärnasalu ütlused on kantud soovist õigustada oma teguviisi või vähendada süüd. Süüdistatav Vello Pärnasalu on kinnitanud, et ta võttis televiisori puldi saamise eesmärgil kinni kannatanu randmest ja lahtise käega lõi teda. Kogutud tõendid, sh süüdistatava Vello Pärnasalu ütlused, kinnitavad, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxkäes oli televiisori pult, mida süüdistatav Vello Pärnasalu soovis enda kätte saada. Puldi kättesaamiseks haaras süüdistatav Vello Pärnasalu kinni kannatanuxxxxxxxxxxxxxx randmest, väänas käe selja taha ja lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxx lahtise käega vastu vasakut põsepiirkonda. Kogutud tõendid kinnitavad, et kannatanu xxxxxxxxxxxx tundis käe väänamisel ja löömisel valu ning löömise tagajärjel tekkis tal tervisekahjustus – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
7. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav Vello Pärnasalu täitis oma tegevusega

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu.

7. Kohus on seisukohal, et Vello Pärnasalu on

§ 121

lg-s 1 sätestatud süüteo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab ja vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav Vello Pärnasalu pidi olema teadlik, et lapse käe väänamise ja käega näkku löömisega tekitab ta kannatanule valu ja ta paneb kannatanu suhtes toime kuriteo. Vello Pärnasalu teadis, et käe intensiivsel väänamisel tunneb kannatanu valu ja ta tahtis seda. Vello 5 Pärnasalu enda ütluste kohaselt soovis ta kannatanult kätte saada televiisoripulti, seega pidi rakendatav vägivald olema mõistlikult võttes piisavalt intensiivne sellise eesmärgi saavutamiseks. Süüdistatav Vello Pärnasalu teadis, et kannatanut näkku lüües tunneb kannatanu valu. Samuti pidi ta võimalikuks pidama ka kannatanul tervisekahjustuse tekkimist. Süüdistatav Vello Pärnasalu poolt käe väänamine ja käega löök näkku olid kannatanu jaoks ootamatud ja intensiivsed, mida kinnitab asjaolu, et kannatanu sai löögi tagajärjel pindmise peavigastuse. Kohtu hinnangul kinnitab Vello Pärnasalu poolt intensiivse jõu rakendamist lisaks teiste isikute (kannatanu xxxxxxxxxxxxx, kannatanu seadusliku esindaja xxxxxxxxxxxja tunnistaja xxxxxxxxxxx) ütlustele ka süüdistatava Vello Pärnasalu enda ütlused. Kogutud tõenditest nähtuvalt kannatanu xxxxxxxxxxxx karjatas Vello Pärnasalu poolt toimepandud löögi tagajärjel, kuna tundis valu. xxxxxxxxxxxx hakkas hiljem juhtunu pärast nutma ja ei suutnud terve kodutee rahuneda. Ühtlasi on kannatanu seaduslik esindaja xxxxxxxxx kinnitanud, et kui ta vahetult pärast oma tütrexxxxxxxxxxxxxe karjatuse kuulmist nägi tütart trepikojas, siis oli xxxxxxxxxxxxx põsel näha kolm nukijälge. Löögi intensiivsust kinnitab ka asjaolu, et sündmusele järgnenud päeval tundis xxxxxxxxxxxxxpeavalu ja tema põsk oli paistes, mistõttu tuli tervisekontrolliks minna arsti vastuvõtule. Süüdistatav Vello Pärnasalu on ka ise kinnitanud, et hoidis xxxxxxxxxxxxx randmest kinni, et viimane ei saaks tal eest ära joosta. Vello Pärnasalu, väänates xxxxxxxxxxxxx kätt ja lüües talle käega näkku, tahtis toime panna kuritegu. Kohus leiab, et Vello Pärnasalu tegevuses on täidetud

§ 121lg 1 subjektiivne süüteokoosseis.

8. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Vello Pärnasalu süüd välistavaid asjaolusid. 9.

§ 121

lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel kannatanu isikut, kelleks oli alaealine, s.o 11- aastane laps. Samuti kannatanuxxxxxxxxxxxxxe käitumist – kannatanu xxxxxxxxxxxx ei teinud omalt poolt midagi sellist, et konflikt tekiks. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatav Vello Pärnasalu tarvitanud alkoholi. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav Vello Pärnasalu pani teo toime käe väänamisega ja ühe, aga intensiivse löögiga. Teo pani Vello Pärnasalu toime otsese tahtlusega. Süüdistatav Vello Pärnasalu tegevus põhjustas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxvalu ja löögi tagajärjel sai xxxxxxxxxxxx pindmise peavigastuse. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxoli süüdistatav Vello Pärnasalu jaoks võõras isik. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes.

Süüdistatav Vello Pärnasalu pani kannatanu xxxxxxxxxxxxx suhtes kehalise väärkohtlemise toime tema alaealise venna xxxxxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx. a) juuresolekul, mistõttu tuleb seda arvestada karistust raskendava asjaoluna

§ 58p 13 mõttes.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik arvestada karistust raskendava asjaoluna

§ 58

p-s 3 sätestatud süüteo toimepanemist teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes. Nimelt ei ole kohtu arvates veenvalt tõendatud, et süüdistatav Vello Pärnasalu oli teadlik, et kannatanuxxxxxxxxxxxxx on noorem kui 12-aastane. Süüdistatav Vello Pärnasalu ütluste kohaselt hindas ta kannatanu vanuseks 12. 6 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalus mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates Vello Pärnasalu varasem karistatus (tl 13-17, 18-19), aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. Süüdistatav Vello Pärnasalut ei ole varem karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest. Küll on süüdistatavat karistatud alkoholijoobe seisundis toimepandud üldohtlike süütegude toimepanemise eest – mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Vello Pärnasalu on 65aastane pensionär. Kohus peab oluliseks arvestada ka süüdistatav Vello Pärnasalu suhtumist käesoleva kuriteo toimepanemisse. Süüdistatav Vello Pärnasalu on järjepidevalt õigustanud oma teguviisi ja on vaatamata teo toimepanemisest möödunud ajale leidnud, et tema reageering kannatanu xxxxxxxxxxxxxxsuhtes oli adekvaatne ning ta ei ole midagi valesti teinud. Seega ei ole Vello Pärnasalu käesoleva ajani mõistnud, et tema teguviis oli äärmiselt lubamatu. Siinkohal on oluline, et isegi, kui Vello Pärnasalul oleks olnud pretensioone kannatanu käitumisele, pidanuks ta täiskasvanud inimesena reageerima olukorrale hoopis teisiti. Esiteks saanuks ta last üksnes verbaalselt keelata ja teiseks saanuks ta pöörduda lapsevanema poole, kes oli vaid hetkeks korterist lahkunud. Selle asemel otsustas Vello Pärnasalu kasutada tema jaoks täiesti võõra lapse suhtes vägivalda. Selleks ei olnud Vello Pärnasalul mitte mingisugust õigust, samuti ei õigusta tema teguviisi miski. Kohtu hinnangul on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades oluline see, et kannatanuks on käesoleval juhul alaealine laps (teo toimepanemise ajal 11-aastane laps), keda on kehaliselt väärkoheldud. Eeltoodut karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Vello Pärnasalule

§ 121lg 1 järgi toimepandud kuriteos karistuseks 5 kuud vangistust.

Kohus, võttes arvesse Vello Pärnasalu vanust ja varasemat elukäiku, on seisukohal, et mõistetud karistust ei tule

§ 74alusel pöörata täitmisele.

Kohus peab vajalikuks määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud, mille jooksul tuleb Vello Pärnasalul alluda kriminaalhooldusele ja täita

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks Kr

MS § 175 lg 1 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 62,16 eurot (tl 27). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 402,48 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 464,64 eurot. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 645 eurot. Menetluskulud kokku on 1109,64 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. 7 Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul, kuna süüdistatav on pensionär. Prokurör nõustus menetluskulude tasumise võimaldamisega osade kaupa. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et Vello Pärnasalu puhul on tegemist pensionäriga, kelle sissetulekuks on üksnes pension (tl 21). Vello Pärnasalu majanduslikku seisundit ja menetluskulude kogusummat arvestades on põhjendatud määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Eeltoodust tulenevalt tuleb Vello Pärnasalult menetluskulude katteks välja mõista 1109,64 eurot, mis tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 8