Obsah (5)

§ 637§ 9§ 159§ 197§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-

) § 635 lg 1 mõttes.

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi ei sõltu töövõtja õigus nõuda tasu sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingutähtaega või mitte. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada lepingus kokkulepitud tasu (ja viivist) ning kas kostjal on omakorda juhul, kui hageja on lepingut rikkunud, õigus nõuda leppetrahvi. Maakohus leidis, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, põhjendades seda järgmiselt. Hageja esitas kostjale

1. novembril 2014 tehtud tööde lõppakti ja lisatööde akti.
2. oktoobril 2014 ja
3. detsembril 2014 esitas hageja kostjale arved kokku 13 712 euro 24 sendi saamiseks. Lisatööde eest esitas hageja
4. oktoobril 2014 arve 1752 euro saamiseks, see arve kajastas lõppaktiga akteeritud töid. Kuna kostja hagejale töödes esinevatest puudustest 7 tööpäeva jooksul ei teatanud, tuleb lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud hiljemalt
5. novembril
6. Kuna kostja kohustus lepingu p 7.2 järgi tasuma tööde eest 21 päeva jooksul alates arve kättesaamisest, siis pidi kostja arve tasuma hiljemalt
7. detsembril 2014, mis ajast muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Tulenevalt lepingu p-st 10.1 ei ole tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks ainult tööde valmimine, vaid ühtlasi ka puuduste likvideerimine. Tuvastatud on, et pärast kostjale lõppakti saatmist
8. novembril 2014 on kostja edastanud hagejale 3., 8., ja
9. novembril 2014 teated, et tehtud tööd on puudustega ning puudused tuleb likvideerida. Tõendatud ei ole, et kostja oleks enne hageja puuduste kõrvaldamist töid vastu võtnud. Kostja kinnitusel lõpetas hageja tööd
10. novembril
11. Hageja on viidanud, et pärast
12. novembrit 2014 ei ole kostja hagejalt nõudnud puuduste kõrvaldamist, seega oli hageja selleks ajaks kõik puudused kõrvaldanud ning kostja pidi valminud tööd vastu võtma. Lisaks viitab hageja, et SRV Ehituse AS (tellija) ja kostja sõlmisid
13. novembril 2014 vaidlusaluse hoone tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja lõpparvelduste protokolli. Sellest tuleneb, et hageja oli kõrvaldanud kõik puudused ning kostja sai hoone tellijale üle anda. Kostja ei ole hageja väidetele vastuväiteid esitanud, seega saab käsitada seda faktiliste asjaolude omaksvõtuna. Eeltoodut arvestades tuleb lugeda lõplikult valminud töö üleantuks-vastuvõetuks alates
14. novembrist
15. Hageja tasu nõue muutus

§ 637

lg 3 järgi sellest kuupäevast sissenõutavaks ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingujärgne tasu 6897 eurot 32 senti. Tuvastatud asjaoludel (kostja esindaja Joosep Jakobsoni ütlused, hageja 21. mail 2014 esitatud korrigeeritud hinnapakkumine, kostja esindaja 23. mai 2014 e-kiri) sõlmisid pooled

§ 9lg 1 ja 2 järgi vaidlusaluse lepingu 23.

mail

2. mail 2014 edastas hageja pakkumuse, millele kostja andis nõustumuse
3. mail
4. Kui vastaspool faktilist asjaolu ei vaidlusta, eeldatakse omaksvõttu. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja esindaja
5. mai 2014 e-kirja kättesaamisele koos lepingu ja projektdokumentatsiooniga. Lepingu sõlmimist mais 2014 tõendab asjaolu, et hageja on hilisemalt alla kirjutanud dokumendile, kus on fikseeritud tööde tegemise alguskuupäevana
6. mai
7. Eeltoodud asjaolu kinnitab lisaks ka hagiavalduses avaldatu, et vaatamata lepingu allkirjastamisele
8. juunil 2014 asus hageja töid tegema 2014 juuni esimesel nädalal. Hageja väitel ei taganud kostja õigeaegselt tööfrondi olemasolu
9. mail 2014, kuna eeltööd olid lõpetamata. Tuvastatud asjaoludel (kostja esindaja
10. mai 2014 e-kiri, tunnistajate Hindrek Hirschoni, Kalev Laigi ja kostja esindaja ütlused,
11. juuli 2014 nõupidamise protokoll, ehitustööde päeviku väljavõte nr 79) tagas kostja õigeaegselt (
12. mail 2014), et tööfront oli olemas. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei saanud tööfrondi puudumise tõttu lepingujärgsete töödega alustada. Kostjale ei ole esitatud ühtegi kirjalikku pretensiooni selle 4 kohta, et tööfronti ei olnud. Vaatamata tööfrondi olemasolule on tuvastatud (ehitustööde päeviku väljavõte nr 89, 110 ja 114,
13. juuli 2014 nõupidamise protokoll, kostja esindaja
14. juuli 2014 e-kiri), et hageja jäi töödega viivitusse. Hageja nimetas tööde venimise põhjusena, et kostja käitumine tõi kaasa välisfassaadi materjali tarne viivituse. Tuvastatud asjaoludel oli fassaadimaterjali hankimine hageja kohustus. Kostja ei saanud kuidagi poolte sõlmitud lepingust tulenevalt mõjutada või takistada hagejat lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Lepinguliste kohustuste täitmine eeldas, et hageja sõlmib fassaadimaterjali tarneks vajaliku lepingu, ja seda hageja ka tegi. Tõendamata on hageja väide, et kostja survestas hagejat tarnija valikul ja tarnetingimuste kindlaksmääramisel. On mõistetav, et kostja soovis peatöövõtjana kaasa aidata sellele, et alltöövõtjad oleksid võimelised oma lepingulisi kohustusi täitma parimal võimalikul moel. Kuigi kostjal ei olnud fassaadimaterjali tarne küsimuses koostöökohustust, edastas ta lepingupartnerile oma kontaktid, erinevad hinnapakkumised, abistas reaalselt materjali tarnega ning tagas likviidsed vahendid materjali väljaostmiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuksid tema pretensioonid kostja tegevuse kohta fassaadimaterjali tarnelepingu sõlmimise tingimuste üle otsustamisel. Seega on hageja väited, et kostja surus talle peale tarnelepingu kostjale sobivatel tingimustel, tõendamata. Hageja väitis, et fassaaditööde õigeaegset lõpetamist takistas kostja poolt välisuste ümberpaigaldamine ning fassaaditööde lõpetamist rõdudel takistas rõdude pealevälu ja SBS kleepimine rõdudele ja otsarõdude nurgasolevad tühimikud. Need väited on põhjendamatud ja tõendamata, väidetava tööfrondi puudumise ajal oli hageja juba omapoolsete viivituste tõttu lepingujärgseid tähtaegu rikkunud. Hageja väidetel põhjustas tööde lõpetamise venimise kostja juhiste puudumine või juhiste muutmine töövõtulepingu täitmise käigus, prügimaja ehitamiseks vajaliku kildaluse valmimine alles
15. oktoobril 2014, prügimaja aluse platsi asfalteerimise viibimine ning prügimajaga seotud kostja juhiste andmine veel
16. oktoobril
17. Lepingust tulenevalt pidi hageja projektdokumentatsiooni (s.o tööjoonised, projektid ja muud juhised) prügimaja ehituse kohta läbi vaatama koheselt ning lepingu p-i 8.1.2 järgi teavitama kostjat avastatud kõrvalekalletest hiljemalt 5 päeva pärast töödega alustamist. Hageja pöördus kostja poole alles
18. oktoobril 2014, märkusega, et projektdokumentatsioon prügimaja ehitamiseks ei ole täpne, kuivõrd ehitise karkassi on vaja tugevdada. Seega tulenes vajadus juhiste muutmiseks otseselt asjaolust, et hageja ei kontrollinud õigeaegselt, kas temale üle antud projektdokumentatsioon oli korrektne ning, kas hagejal oli võimalik nende järgi töid teha. Tõenditest nähtuvalt (kostja esindaja ja K. Laigi ütlused) oli prügimaja ehitus takistatud hagejapoolsest tegevusest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on esitanud kostjale tööde tegemise ajal pretensioone, et prügimaja ehitus on takistatud kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Eeltoodut arvestades on tõendatud, et hageja rikkus kohustust teha tööd kokkulepitud tähtajaks (
19. august 2014). Lepingu p 8.4.4 järgi on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tööde ja tööetappide mitteõigeaegse teostamise eest 0,5% töövõtu hinnast iga hilinetud päeva eest, kuid mitte enam kui 10% töö lepingulisest maksumusest. Hageja kohustus paigaldama fassaadilaudise ja katma rõdud puitlaudisega
20. augustiks 2014 ning ehitama prügimaja
21. augustiks
22. Kuigi kostja leppetrahvi nõue oleks 104 781 eurot 60 senti, saab kostja nõuda leppetrahvi maksimaalselt 10% tööde maksumusest, mistõttu vähendas kostja leppetrahvi nõuet 9973 euro 30 sendini. Tööde lõpetamise täpse kuupäeva tuvastamine ei ole tähtis, kuivõrd hageja vähemalt 2,5 kuu pikkune viivitus tööde lõpetamisel on tuvastatud. Järelikult on kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Igal juhul on lepingus toodud lõplik tööde lõpetamise kuupäev
23. august 2014 ületatud. Kostja sai hageja lepingurikkumisest eelduslikult teada hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid üle ei antud, s.o
24. augustil
25. Arvestades lepingu mahtu ja viivituse pikkust, 5 on kostja esitanud leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul (

§ 159lg 2). Kostja leppetrahvi nõue ei ole aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (Ts

ÜS) § 146 lg 1). Kostjal on õigus tasaarvestada leppetrahvi nõue 9973 eurot 30 senti hageja nõudega 6897 eurot 32 senti (

§ 197

lg 1).

§ 197

lg 2 järgi ei lõpe tasaarvestatavad nõuded mitte tasaarvestuseavalduse kättesaamisest, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat jõudu. Kuna kostjal tekkis leppetrahvinõue vastavalt

1. ja
2. augustil 2014 ja kohus luges hageja töötasunõude sissenõutavaks muutumise ajaks
3. novembri 2014, siis toimus tasaarvestus
4. novembril 2014 ning hageja tasunõue on lõppenud. Seega ei ole alust ka viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja 4 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks ebaõiglane, sest kohus rahuldas hageja nõude põhivõlgnevuse osas, kuid tasaarveldas selle kostja leppetrahvinõudega. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Timorvara OÜ (hageja) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
6. veebruari 2016 otsus tühistada osas, milles jäeti hageja nõue viivise saamiseks rahuldamata, samuti osas, milles kohus tuvastas, et kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue ning tasaarvestas kostja nõude hageja nõudega. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Vastuväidete kohaselt hindas maakohus tõendeid valesti, kui leidis, et pooled sõlmisid lepingu
7. mail
8. Samuti on vale kohtu seisukoht, et hageja ei ole lepingu sõlmimisele sellel kuupäeval vastu vaielnud. Eeltoodut arvestades asus maakohus valele seisukohale ka tööfrondi hagejale üleandmise suhtes. Nimetatud asjaolude tuvastamisest sõltub kostja leppetrahvi nõude sissenõutavaks muutumine ja suurus. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Selle nõude materiaalsed eeldused puuduvad - tööd venisid materjali tarne viivituse ja tööfrondi kätteandmisega viivitamise tõttu. Kostja survestas hagejat tarnija valikul ja surus talle peale tarnelepingu, teades, et materjal ei jõua tähtaegselt kohale (kostja ei tahtnud võtta sellest tulenevat negatiivset tagajärge tellija ees enda kanda). Maakohus ei analüüsinud, kas hageja vastutust võib välistada asjaolu, et kostja teadis materjali tarne hilinemisest ning aktsepteeris seda (hea usu põhimõtte vastane käitumine). Samuti on poolte seisukohtade ja tegelikkusega vastuolus maakohtu järeldused prügimaja ehitustööde hilinemise kohta. Maakohus jättis tähelepanuta, et ka leppetrahvi nõude formaalsed eeldused on täitmata. Leppetrahvinõue esitamise tähtaja sätestab lepingu p 8.4.5 kolmas lause. Maakohus jättis lahendamata hageja taotluse leppetrahvi vähendamiseks.
9. Aktsiaselts Tartu Ehitus (kostja) vaidleb Timorvara OÜ apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
10. Aktsiaselts Tartu Ehitus (kostja) esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
11. veebruari 2016 otsus tühistada osas, milles mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevus, samuti osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus ning jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, samuti selgitamiskohustust. Nii on maakohtu seisukoht, et hageja oli kõik puudused kõrvaldanud, rajatud hageja väidetele, milliseid ei ole menetlusdokumentides kajastatud. Ka on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja sellekohastele hageja väidetele vastu ei vaielnud. Kostja esitas selge vastuväite, et hageja ei ole kõiki puudusi kõrvaldanud ning seega ei saanud tasunõue sissenõutavaks muutuda. 6 Maakohus ei saanud kirjeldatud olukorras eeldada kostja omaksvõttu, et puudused on kõrvaldatud. Hageja ei ole puuduste lõplikku kõrvaldamist tõendanud, kostja sellekohaste tõenditega ei ole arvestatud. Maakohus jättis ebaõiglaselt asja menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja ei ole hageja huve kuidagi kahjustanud, kohtumenetluse põhjustas hageja. Hageja ei olnud valmis endale tunnistama võetud lepinguliste kohustuste täitmise ebaõnnestumist ja hakkas tegema kostjale kui peatöövõtjale alusetuid etteheiteid. Kohtul tuleks kaaluda menetluskulude jaotamist TsMS § 169 lg 1 alusel, sest hageja esitas olulises osas tõendeid ja taotlusi hilinenult (kaheksa kuud pärast hagi esitamisest ning kolm kuud pärast eelmenetluse lõppemist). Kui kohus ei pea võimalikuks jätta kõik kostja menetluskulud hageja kanda, tuleks alternatiivselt jätta kostja menetluskulud, mis tekkisid hageja hilinenud taotluste tõttu (st seoses
12. septembri 2015 menetlusdokumendiga), viidatud sätte alusel hageja kanda.
13. Timorvara OÜ vaidleb aktsiaseltsi Tartu Ehitus vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
15. veebruari 2016 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
16. Timorvara OÜ on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja viivisenõue ja tuvastati, et kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue ning tasaarvestati kostja nõue hageja nõudega. Vastuseks Timorvara OÜ apellatsioonkaebuses märgitud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
17. Apellandi väite kohaselt hindas maakohus tõendeid valesti, kui leidis, et pooled sõlmisid lepingu
18. mail 2014 (apellandi väitel sõlmiti leping
19. juunil 2014, s.o lepingu allkirjastamise päeval). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt pooltevaheline töövõtuleping sõlmiti
20. mail 2014, ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtus erinevale seisukohale. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 14.1, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Alltöövõtulepingu nr 2014-29 p 5.1 kohaselt pidid lepingujärgsed ehitustööd objektil algama hiljemalt 26.05.
21. Lepingu p-i 4.1 järgi toimub alltöövõtt vastavalt lepingule ja selle lisadele ning lepingu p-i 4.1.1 kohaselt on lisaks 21.05.2014 hinnapakkumine koos mahtudega ja tööliikidega. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja
22. mail 2014 kostjale korrigeeritud hinnapakkumise (I kd tl 139-140). Kostja esindaja J. Jakobson saatis
23. mail 2014 hagejale e-kirja, millega edastati hagejale tutvumiseks töövõtulepingu dokumentatsioon ning samas kirjas on märgitud, et töödega võiks alustada esmaspäeval, s.o
24. mail 2014 (I kd tl 138).

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, kui pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. 7 Antud juhul edastas hageja

1. mail 2014 kostjale pakkumuse (hinnapakkumine), millele kostja andis nõustumuse
2. mail 2014 (hageja e-kiri). Hageja ei ole esitanud vastuväited kostja poolt
3. mail 2014 saadetud e-kirja kättesaamisele koos lepingu ja projektdokumentatsiooniga ning seega saab asuda seisukohale, et hageja pakkumise esitajana sai kostja nõustumuse kätte
4. mail
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu sõlmimist mais 2014 kinnitab asjaolu, et hageja on hilisemalt alla kirjutanud kirjalikule lepingule, kus on fikseeritud tööde teostamise alguskuupäevana
6. mai 2014 (lepingu p 5.1). Samuti kinnitab lepingu sõlmimist mais 2014 poolte poolt lepingus kokkulepitud töö vaheetappide tähtajad (lepingu p 5.2), mille kohaselt muuhulgas pidi aknaaluste prusside paigaldus 2-5 korrus olema valmis 10.06.2014 (s.o enne kirjaliku lepingu allkirjastamist). Hageja ei ole vastu vaielnud menetluse kestel asjaolule, et enne kirjaliku lepingu allkirjastamist asus ta objektil töid tegema. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja andis talle tööfrondi üle 2014 juunikuu esimesel nädalal (samuti enne kirjaliku lepingu allkirjastamist). Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt saatis hageja mõne töömehe objektile eraldi suulise kokkuleppe alusel. Millise eraldi kokkuleppega (s.o väljapool alltöövõtulepingut) oli tegemist ja kellega see sõlmiti, ei ole apellant täpsustanud. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti tuvastanud, et pooltevaheline alltöövõtuleping sõlmiti
7. mail
8. 9.
9. Apellandi väide, et ta hakkas lepingut täitma täies mahus alles lepingu allkirjastamise järgselt, ei anna kuidagi alust asuda seisukohale, et leping sõlmiti 25.06.
10. Tunnistaja K. Laigi ütluste kohaselt (II kd tl 99-101) maikuus paigaldati aknaaluseid prusse, apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt saatis hageja objektile tööle mehi enne kirjaliku lepingu allkirjastamist, s.o hageja asus reaalselt alltöövõtulepingut täitma mais
11. Lepingu p-s 5.2 oli kokku lepitud töö vaheetappide tähtajad ning asjaolu, et hageja rikkus lepingu p-i 5.2 ning ei andnud vaheetappe tähtaegselt kostjale üle, ei anna alust asuda seisukohale, et lepingut ei olnud veel üldse sõlmitud selleks ajaks, kui olid saabunud lepingus kokkulepitud vaheetappide tähtajad. 9.
12. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingujärgset leppetrahvi ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 9.3.
13. Apellandi väitel ei taganud kostja tööfrondi olemasolu
14. maiks 2014 ning seetõttu rikkus hageja lepingus kokkulepitud tähtaegu kostjast tuleneval põhjusel. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli tööfront
15. mail 2014 olemas ja hageja oleks saanud alustada lepingujärgseid töid tähtaegselt. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 14.2, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud tunnistajate H. Hirschoni ja J. Jakobsoni ütlusi (II kd tl 90-95, 94-98), J. Jakobsoni
16. mai 2014 e-kiri hagejale (I kd tl 138),
17. juuli 2014 nõupidamise protokolli (I kd tl 75-78), ehitustööde päeviku väljavõtet nr 79 (I kd tl 175). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et hageja ei ole menetluse kestel esitanud asjaolusid (ja neid kinnitavaid tõendeid), milledest nähtuks, et hageja ei saanud tööfrondi puudumise tõttu lepingujärgseid töid teostada. Seega on hageja rikkunud alltöövõtulepingu p-st 5 tulenevat kohustust ning ei ole kostjale üle andnud tähtaegselt töö vaheetappe ja kogu tööd lõpptähtajaks 30.08.
18. Vaatamata tööfrondi olemasolule on tuvastatav hagejapoolne töödega viivitamine. Ehitustööde päeviku väljavõttest nr 110 (I kd tl 137) nähtub, et hageja paigaldas veel
19. juulil 2014 aknaaluseid prusse
20. korrusele (töö pidi olema tehtud 14.06.2014). Sama asjaolu on nähtav
21. juuli 2014 nõupidamise protokollist (I kd tl 75-78). Hagejapoolset viivitust kinnitab ka J. Jakobsoni
22. juuli 2014 e-kiri hagejale, milles kostja esindaja teavitab hagejat, et hagejal on 8 tekkinud lepingujärgsete tööde teotamisel suur mahajäämus ning on palutud selgitust, kuidas plaanitakse mahajäämust likvideerida ning millised on uued vahetähtajad (I kd tl 173-174). Lisaks nähtub ehitustööde päeviku väljavõttest nr 89 (I kd tl 177), et
23. korrusele paigaldati aknaid juba
24. juunil
25. Seega sai hageja alustada
26. korrusel puitkarkassi ehitusega paralleelselt akende paigaldamisega, s.o
27. juunil
28. Ehitustööde päeviku väljavõtte nr 114 (I kd tl 176) kohaselt olid
29. juuli 2014 seisuga kõik aknad paigaldatud. Kuna hageja oli teadlik lepingu sõlmimisel ja tööde teostamise planeerimisel, et ta saab asuda puitkarkassi paigaldama 2-5 korrusele mitte varem kui
30. juunist 2014 (kui on paigaldatud aknaalused prussid ning aknad), siis oli
31. juunil 2014 (õigeaegselt) olemas tööfront, kus olid valminud rõdud ja paigaldatud aknad ning kostja oli teinud kõik, et hageja saaks alustada omapoolsete töödega tähtaegselt. 9.3.
32. Alusetu on apellandi väide, et kostja survestas hagejat tarnija valikul, surus talle peale tarnelepingu ning selline kostja käitumine põhjustas välisfassaadi materjali tarne viivituse ja tööde venimise. Maakohus on eelnimetatud apellandi väidet igakülgselt analüüsinud vaidlustatud otsuse p-s 14.3, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Tulenevalt lepingu p-st 3.1 oli hageja lepinguliseks kohustuseks fassaaditööde teostamine koos materjali tarnega. Lepingu lisa 4.1.5 (I kd tl 25) sätestab töövõtu piirid, mille kohaselt kuulus hageja kui alltöövõtja tegevuste hulka fassaadilaudise (siberi lehis UYW e+3 20x95 mm, kvaliteediklass vähemalt AB) tarne ja paigaldus ning töötlemine raudsulfaadiga vastavalt projektile. Fassaadimaterjali hankimiseks on hageja sõlminud Wellmax Baltic OÜ-ga leping nr 12062014-0010 (I kd, tl 34-36). Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuksid hageja pretensioonid kostja tegevuse kohta fassaadimaterjali tarnelepingu sõlmimisele kaasaaitamisel. Asjaolu, et H. Hirschon on
33. mai 2014 e-kirjaga edastanud hagejale erinevaid pakkumisi puitfassaadi hindade osas (I kd tl 45),
34. juuni 2014 e-kirjaga Siberi lehise maaletooja kontaktandmed (I kd tl 43) ning
35. juuni 2014 e-kirja, mille manuses on lehise tarne leping ja kvaliteeditingimused (I kd tl 44), ei anna alust asuda seiskohale, et kostja „surus“ materjali tarnelepingu hagejale peale. Pigem on selline H. Hirschon tegevus vaadeldav materjali võimalikest tarnijatest info ja kontaktide vahendamisena. Kuna kostjal kui Siili tn 8 objekti peatöövõtjal lasus kohustus anda tellijale üle lepingutingimustele vastav töö, siis on mõistetav kostja soov kaasa aidata sellele, et alltöövõtjad oleksid võimelised oma lepingulisi kohustusi täitma parimal võimalikul moel. Kuigi otseselt ei tulenenud kostjale fassaadimaterjali tarne küsimuses koostöökohustust, edastas kostja lepingupartnerile kontaktid, erinevad hinnapakkumised, abistas reaalselt materjali tarnega ning tagas likviidsed vahendid materjali väljaostmiseks. Lepingu p 5.2.8 kohaselt oli fassaadilaudise paigalduse tähtajaks 25.08.
36. Hageja tähtajaks töid ei teostanud ning seega rikkus lepingut. Hagejapoolsed väited, et fassaaditööde õigeaegset lõpetamist takistas kostja poolt välisuste ümberpaigaldamine ning fassaaditööde lõpetamist rõdudel takistas rõdude pealevalu ja SBS kleepimine rõdudele ning otsarõdude nurgasolevad tühimikud, on tõendamata ning väidetava tööfrondi puudumise ajal oli hageja juba omapoolsete viivituste tõttu lepingujärgseid tähtaegu rikkunud. 9.3.
37. Apellandi väitel on ebaõiged maakohtu järeldused prügimaja ehitustööde hilinemise osas. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega ning leiab, et maakohus on õigesti tõendeid hinnates asunud seisukohale, et tõendatud ei ole kostja tegevus või tegevusetud prügimaja tähtaegsel mittevalmimisel (tähtaeg 28.08.2014). Maakohus on vastavad põhjendused esitanud otsuse p-s 14.4, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. 9 Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha järgi viimased prügimaja valmistamiseks vajalikud juhised saabusid alles 17.10.2014 ning seega ei saanudki prügimaja tähtaegselt valmida. Maakohus on tuvastanud, et hageja pöördus kostja poole alles
38. oktoobril 2014 märkusega, et projektdokumentatsioon prügimaja ehitamiseks ei ole täpne, kuivõrd ehitise karkassi on vaja tugevdada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu väitega, et vajadus juhiste muutmiseks tulenes otseselt asjaolust, et hageja ei kontrollinud õigeaegselt, kas temale üleantud projektdokumentatsioon oli korrektne ning, kas hagejal oli võimalik nende järgi töid teostada. Seega on prügimaja tähtajaks mittevalmimine käsitletav lepingu rikkumisena. 9.
39. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja leppetrahvinõude materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud ning seega on maakohus õigesti kostja leppetrahvinõude tasaarvestanud hageja tasunõudega. 9.4.
40. Asja materjalide kohaselt on kostja esitanud hagejale
41. detsembril 2014 tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt kostja tasaarvestas enda leppetrahvi nõude kattuvas ulatuses hageja nõudega tema vastu. Leppetrahvi nõude aluseks on alltöövõtulepingu p 8.4.4, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda hagejalt tööde ja tööetappide mitteõigeaegse teostamise eest 0,5% töövõtu hinnast iga hilinenud päeva eest, kuid mitte enam kui 10% töö lepingulisest maksumusest. Alltöövõtulepingu p-des 5.2.1 – 5.2.11 oli kokku lepitud töö vaheetappide tähtajad, p-i 5.2.12 järgi oli tööde lõpptähtajaks 30.08.
42. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-des 9.3.1 – 9.3.3 hagejapoolse lepingu rikkumise seeläbi, et ületas kokkulepitud vaheetappide tähtaegu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et apellandi viide kostjapoolsele hea usu põhimõtte vastasele käitumisele on alusetu. Asjaolu, et kostja teadis materjali tarne hilinemisest, ei tähenda seda, et ta aktsepteeris vaheetapi tähtaja (ja lõpptähtaja) rikkumist. Samuti ei käitunud kostja hea usu põhimõtte vastaselt siis, kui ta hageja
43. oktoobri 2014 pöördumisele prügimaja ehituse küsimuses vastas ja andis juhise
44. oktoobril
45. Lepingu kohaselt pidi prügimaja ehitus olema lõpetatud juba 28.08.
46. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna lepingu p-i 8.4.
47. kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi nii töö lõpptähtaja kui ka tööetappide mitteõigeaegse teostamise eest 0,5% päevas töövõtu hinnast (mitte aga õigeaegselt tegemata töö hinnast) iga hilinenud päeva eest, kuid mitte enam kui 10% lepingulisest maksumusest, siis puudub vajadus tuvastada vaheetappide lõpetamise täpset kuupäeva, vaid piisab, et hageja on rikkunud poolte kokkulepet tööde lõpptähtaja osas. Arvestades leppetrahvi summat päevas 498 eurot 96 senti (0,5% 99 793-st eurost) ning piirangut 10% töö lepingulisest maksumusest (kostja on nõudnud tasaarvestamist summaga 9973 eurot 30 senti), siis peaks nõutava leppetrahvi summa saamiseks olema hageja töödega viivituses 20 päeva, kuid antud juhul oli hageja kogu tööde lõpptähtaja osas tunduvalt pikemas viivituses (tööde lõpptähtaeg oli 30.08.2014, kuid hagiavalduses märgitu kohaselt jätkas hageja töid objektil
48. oktoobrini 2014 ja lõppakti esitas kostjale
49. oktoobril 2014). 9.4.
50. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et asjas on täitmata leppetrahvi nõude esitamise formaalsed eeldused. Apellandi seisukoha kohaselt on lepingu p-i 8.4.5 kolmandas lauses sätestatud leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg, ning kuna kostja ei ole seda järginud, siis on täitmata nõude esitamise formaalsed eeldused. Alltöövõtulepingu p-i 8.4.5 järgi „Töövõtjal on õigus teha leppetrahvi iga Alltöövõtja poolt Lepinguga võetud kohustuse rikkumise eest kuni 500 Eurot iga konkreetse juhtumi kohta. Töövõtjal on õigus Töö eest tasumisel vähendada Töövõtjale makstavat Tasu leppetrahvi võrra. Töövõtja teatab Alltöövõtjale kirjalikult 5 päeva jooksul rikkumise avastamisest ning mille eest ja millises ulatuses ta leppetrahvi rakendab. Lisaks on töövõtjal õigus teha leppetrahvi 3000 Eurot lepingu punktide 5.2.7, 5.2.8 ja 5.2.10 tähtaegade rikkumise korral.“ 10 Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole kostja nõudnud hagejalt leppetrahvi viidatud lepingu punkti alusel, vaid leppetrahvi nõude aluseks on lepingu p 8.4.
51. Seega ei kohaldu 5-päevane tähtaeg nõude esitamiseks, vaid tulenevalt

§ 159lg-st 2 tulenev mõistlik aeg pärast kohustuse rikkumise avastamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et mille kohaselt on kostja esitanud hagejale leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Hageja rikkus muuhulgas tööde lõpptähtaega 30.08.2014 ning leppetrahvi nõude esitas kostja 05.12.2014, s.o ligikaudu kolm kuud pärast hagejapoolset lepingu rikkumist ning seda saab pidada mõistlikuks ajaks. 9.5. Apellandi väitel jättis maakohus lahendamata hageja taotluse leppetrahvi vähendamiseks, mis oli esitatud hageja 23.03.2015 kirjalikus seisukohas (II kd tl 5). Apellandi seisukoha kohaselt tuleks leppetrahvi vähendada, sest tähtaja ületamine ei ole kaasa toonud negatiivseid tagajärgi.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis oleksid leppetrahvi vähendamise aluseks. Leppetrahv 9973 eurot 30 senti ei ole ebamõistlikult suur arvestades töövõtu hinda (99 793 eurot). Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka seda, et hageja on olnud täitmisega viivituses nii vaheetappide osas kui tööde lõpptähtaja osas. 9.

1. Kuna hageja tasunõue lõppes seoses tasaarvestusega ajast, mil see muutus sissenõutavaks, on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja viivise nõude.
2. Aktsiaselts Tartu Ehitus vastuapellatsioonkaebuses palub maakohtu otsus tühistada osas, milles mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevus, samuti osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vastuseks aktsiaseltsi Tartu Ehitus vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
3. Vastuapellandi seisukoha kohaselt ei ole hageja kõiki puudusi kõrvaldanud ning seega ei saanud tasunõue sissenõutavaks muutuda. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 12 ja 13 põhjalikult analüüsinud tasunõude sissenõutavaks muutumist ning asunud seisukohale, et valminud töö saab lugeda üleantuks-vastuvõetuks alates
4. novembrist 2014 ning hageja töötasunõue muutus

§ 637lg 4 alusel sissenõutavaks ajast, mil töö sai lugeda vastuvõetuks, s.o 25.

novembrist

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase seisukohaga ning ükski vastuapellandi väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastuapellandi väitel ei ole ta TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võtnud hageja poolt esitatud faktilisi väiteid ning maakohus on menetlusnormi oluliselt rikkudes asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole hageja väitele kõigi puuduste kõrvaldamise kohta vastu vaielnud, siis on kostja selle faktilise väite omaks võtnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi kohaldades TsMS § 231 lg-t 4, mille kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja nõudnud hagejalt (samuti teistelt alltöövõtjatelt) kõigi puuduste likvideerimist
2. novembriks 2014 (I kd tl 184-194), seejärel
3. novembriks 2014 (I kd tl 195-202) ning
4. novembriks 2014 (tl 203-207). Nähtuvalt viimasele puuduste kõrvaldamise nõudekirjale lisatud puuduste loetelust oli hagejal vaja kõrvaldada järgmised puudused: pesta 11 aknad ja veeplekid väljaspoolt ning puhastada fassaad. Arvestades nimetatud puudusi on usutav, et hageja kõrvaldas nimetatud puudused
5. novembriks 2014 ning seetõttu ei olegi kostja nõudnud hilisemalt hagejalt puuduste kõrvaldamist töös ning alles menetluse kestel esitas kostja väite, et hageja töö oli puudustega ning seetõttu ei ole vastu võetud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et menetluses on kostja selgitanud, et siiani on puuduseks töös, mis on kõrvaldamata, fassaadile jäänud raudsulfaadi plekid ühel paneelil ning kahel akna alusel. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõudnud hagejalt plekkide kõrvaldamist. Ringkonnakohtu arvates isegi kui hageja töös oleks kostja poolt nimetatud puudus, ei ole tegemist sellise olulise puudusega, mis oleks takistanud töö vastuvõtmist. 10.
6. Vastuapellandi väite kohaselt jättis maakohus ebaõiglaselt asja menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja ei ole hageja huve kuidagi kahjustanud, vaid kohtumenetluse põhjustas hageja. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigustatult kohaldanud asjas TsMS § 162 lg-t 4 ning jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks ebaõiglane, sest kohus rahuldas hageja nõude põhivõlgnevuse osas, kuid tasaarveldas selle kostja leppetrahvinõudega, mille tõttu võlasuhe poolte vahel lõppes. Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellandiga, et TsMS § 169 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda (apellandi väitel vähemalt menetluskulud, mis tekkisid seetõttu, et hageja esitas olulises osas tõendeid ja taotlusi hilinenult kaheksa kuud pärast hagi esitamisest ning kolm kuud pärast eelmenetluse lõppemist). Ringkonnakohtu arvates ei kuulu asjas kohaldamisele TsMS § 169 lg 1, sest hageja ei ole käitunud menetlust venitavalt. Antud juhul on tegemist keskmisest raskema vaidlusega. TsMS § 2 kohaselt on muuhulgas tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, ning hageja poolt tõendite ja taotluste esitamine on olnud suunatud sellele, et tsiviilasi lahendataks õigesti.
7. Kuna nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 12