) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.
lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.
lg 3 järgi peavad
lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja
ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku kinnistule selle hindamiseks ja arestimistoimingu läbiviimiseks, samuti kinnistul asuvas hoones olevate ruumide ülevaatamiseks. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh manukad). Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Maakohus jättis 2 menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt lühendada loa kehtivust 15 päevale alates kohtumääruse jõustumisest. Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja tagada määruskaebus ja peatada vaidlustatud määruse täitmine määruskaebuse läbivaatamise ajaks. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui ei toimetanud võlgnikule kätte kohtutäituri poolt esitatud avaldust. Seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik aru saada, mida tegelikult kohtutäitur saada soovib. Maakohus küll helistas võlgnikule, kuid ei selgitanud avalduse sisu, võlgniku õigusi ega kohustusi. TsMS § 479 lg 2 järgi hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Kohus toimetas määruse kätte võlgnikule, ehkki tema õigusi millegagi ei kitsendatud. Vaidlustatud määrusega kitsendas maakohus puudutatud isikute õigusi ehkki need isikud olid puudutatud isikutena menetlusse kaasamata. Maakohus ei edastanud puudutatud isikutele vaidlusalust määrust. Kohaldatud
lg-te 1–3 alusel saanuks maakohus vaidlustatud kohtumääruse teha üksnes siis, kui kohtutäitur taotlenuks puudutatud isikute otseses valduses oleva kinnistu ja elamu läbiotsimist. Kuna kohtutäitur ei ole soovinud läbiotsimist teha, pidanuks maakohus jätma avalduse rahuldamata.
lg 2 tuleb jätta kohaldamata ja kohtul tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
Maakohus andis loa sisenemiseks puudutatud isikute elu- ja tegevuskohta väga pika aja, s.o 4 kuu jooksul, võimalike ostjate, manukate või ükskõik kellega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on andnud loa nii pikaks ajaks, s.o kuni
lg 2 alusel ei või kohus anda loa kolmandate isikute otseses valduses (elukoht) ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik võlgnikule kuuluva kinnisasja hinna kindlaksmääramiseks. Samuti ei või loa anda ka võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil ruumidest fotode tegemiseks.
lg 2 ei näe ette, et võlgniku ruume, mis on kolmandate isikute otseses valduses ja elukohaks, tohiks täitemenetluse huvides fotografeerida nende tahte vastaselt ning tehtud fotosid avaldada. Eraelu puutumatuse põhiõiguse riivet ei saa põhjendada ka
lg 21 kolmanda lausega, mille järgi avaldab kohtutäitur interneti-kuulutuses fotod kinnisasjast. Kinnistut on võimalik fotografeerida ka nii, et kinnistule ei siseneta. Vaidlustatud kohtumääruses ei ole antud kohtutäiturile luba võlgniku kinnisasjal ega ka seal olevas elamus ja selle eluruumides, filmida ega ka fotografeerida. Luba anti vaid sisenemiseks ja kinnistu ülevaatamiseks.
), enampakkumise kohta kuulutuse avaldamist (
) ning enampakkumise läbiviimist (
jj koosmõjus
jj).
§-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Arestitud kinnisasja müük täitemenetluses toimub üldreeglina enampakkumise teel.
lg 2 viimase lause kohaselt tuleb enampakkumise interneti-kuulutuses avaldada ka fotod kinnisasjast.
lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu
lg 2 alusel anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu
mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise) (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).
eesmärgiks ei saa lugeda võlgniku ruumidesse sisenemise reguleerimist üksnes ruumide või isiku füüsiliseks läbiotsimiseks. Olulisemaks tuleb pidada täitemenetluse eesmärki: sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 13).
4 § 28 lg 3 kohaselt peavad
lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Maakohtu poolt antud luba kinnisasjale sisenemiseks ning sellel viibimiseks hõlmas mh ka enampakkumise läbiviimiseks kõikide toimingute tegemist.
Seejärel avaldab kohtutäitur enampakkumise kuulutuse ja enampakkumise teate ning kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 20 päeva. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teostada enampakkumise läbiviimiseks vajalikud toimingud võlgniku poolt taotletud aja, s.o 15 päeva jooksul. 11. Määruskaebuses palus võlgnik jätta
PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Kuivõrd põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise põhjenduseks on määruskaebuse kohaselt võlgnikule kuuluval kinnistul osavõtvate isikute, s.o kolmandate isikute eraelu puutumatuse õiguse riive, ei hinda ringkonnakohus võimalikku vastuolu PS §-ga 26. Võlgniku kinnitusel ta ei ela vaidlusalusel kinnisasjal, ning kinnisasjale kohtutäituri poolt sisenemisel ei toimu võlgniku eraelu õiguste riivet.
lg ei ole 2 antud juhul asjassepuutuv õigusnorm, mistõttu puudub ringkonnakohtul pädevus kontrollida nimetatud õigusnormi vastavust põhiseadusele. 12. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võlgnikku on esindanud määruskaebuse menetluses võlgniku poeg ning kohtutäitur on esitanud vastuse määruskaebusele ise. Kohus jätab võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Eelduslikult ei ole menetlusosalistel kulusid tekkinud, v.a määruskaebuselt tasutud riigilõiv ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.