Obsah (6)

§ 43§ 13§ 14§ 59§ 115§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-10530 Tsiviilasi

) § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Maakohtu hinnangul ei ole kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale antud juhul õige õiguskaitsevahend. Kohtutäituri 28. juuni 2016 e-kirjast nähtub, et täitemenetlus avaldaja abikaasa suhtes täiteasjas nr 084/2016/985 on lõpetamisel. Arestidest on laekunud kohtutäiturile kogu sissenõudmisele kuulunud summa ning raha on sissenõudjale edasi kantud. Maakohus nõustus avaldajaga, et rahalist nõuet saab võlgnikust abikaasa suhtes täitemenetluses täita üksnes tema lahusvara arvel. Samas kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub raha aresti tulemusel ning raha päritolu ei ole tuvastatav. Seaduse kohaselt kannab kohtutäitur arestiga laekunud raha üle sissenõudjale kümne tööpäeva jooksul kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest (

§ 43

). Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik või tema abikaasa oleks õigeaegselt pangakonto arestimist vaidlustanud või teavitanud, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Pangakonto põhjendamatu arestimise korral oleks võlgnik pidanud täiturit viivitamata teavitama, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Nii eeldatakse nt

§ 13

lg 1 järgi abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade 2 kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus üldjuhul lahendada hagimenetluses. Kuna kohtutäitur on täitemenetluse käigus raha juba sissenõudjale edasi kandnud, ei ole kohtutäituril võimalik enam raha tagastada. Avaldajal võib olla võlgniku või sissenõudja vastu nõudeõigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1050 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt ei vasta tegelikkusele väide, et kogu täitemenetluses saadud summa on sissenõudjale edasi kantud. Täitmise tulemusena on avaldaja abikaasa kontolt lisaks sissenõudjale kantud summale võetud ka täitekuluna 406 eurot 96 senti. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et tuleb kohaldada

§ 13

lgt 1, mille alusel saab eeldada, et sarnaselt vallasjadele on konto eelduslikult vaid võlgnikust abikaasa omandis, millele saab seetõttu sissenõudja huve arvestades nõuet pöörata.

§ 13

lg-st 1 ei saa tuletada, et see seab eelduse, et abikaasa valduses olev asi on vaid tema omand, mida saab arestida ja müüa. Nimetatud eeldus kalduks kõrvale abikaasade ühisvara soetamise põhimõttest, mille kohaselt kogu abielu kestel soetatud vara (sh pangakontol olev raha) on abikaasade ühisvara.

§ 13

lg-s 1 toodud eeldus kehtib olukordade puhul, milles pole selge või teada, kas varaese kuulub kummalegi abikaasadest või see kas tegu on ühisvaraga või abikaasa lahusvaraga. Nimetatud eeldus ja norm ei kuuluks kohaldamisele vara puhul, mille osas on kindlalt teada, et see varaese kuulub ühisvara hulka. Ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub raha poolte ühisvaraks ning pangaarvel olev raha ei ole kummagi abikaasa lahusvara (Riigikohtu 7. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-06, p 11). Ühisvaraks oleva vara puhul tuleb kohalda

§ 14

ning ühisvarale saab sissenõuet pöörata üksnes juhul, kui selleks on teise abikaasa nõusolek või seda võimaldava kohtulahendi olemasolul. Kuna pangakontodel oleva raha puhul on tegu ühisvaraga, millele nõude pööramisel on kindel kord, ei ole põhjendatud kohtulahendis avaldajale või tema abikaasale tehtud etteheide, et nad oleks pidanud ühisvarast täiturit teavitama või seda vaidlustama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väite ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja palub avalduses tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäituri tagastama avaldaja abikaasa arveldusarvelt võetud raha. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
2. Abikaasade pangakontodel olevad rahad on abikaasade ühisvara ning täitemenetluses abikaasa ühisvarale sissenõude pööramine on piiratud. Ekslik on avaldaja väide, et avaldaja ega tema abikaasa ei oleks pidanud ühisvarast täiturit teavitama või aresti vaidlustama. 3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluses on formaliseerituse printsiibist tulenevalt kohtutäituri kohustus asjaolude tuvastamisel piiratud ning võlgnik ja kolmas isik, kes leiab, et tema õigusi on täitemenetluses rikutud, peavad ise olema aktiivsed oma õiguste kaitseks.

§ 14

lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

§ 13

lg 1 kohaselt eeldatakse abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja arestida ja müüa. Kuigi väärtpabereid ja raha ei loeta vallasasjadeks vaid nn asjastunud õigusteks, ei saa sellest järeldada, et pangakontol oleva raha näol ei ole tegemist vallasasjaga

§ 13

lg 1 mõistes ning

§ 13

lg 1 konto arestimisel ei kohalduks.

§ 59

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi. Sellest tulenevalt võis kohtutäitur võlgniku, s.o avaldaja abikaasa pangakonto arestimisel

§ 13

lg 1 alusel eeldada, et tegemist on võlgniku lahusvaraga ning vastupidisest pidi teatama ning vastupidist tõendama võlgnik või avaldaja. 7.

§ 43

lg-te 1 ja 11 kohaselt kannab kohtutäitur võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti kannab kohtutäitur võlgnikule edastamist laekuvad summad sissenõudjale edasi

§ 43

lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates.

§ 43

lg-s 11 kehtestatud ajaline piirang tagab võlgnikule tõhusa õiguskaitse pangakontol olevate rahaliste vahendite ebaõige arestimise vastu. Kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud

§ 115

lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada teabe arestitud raha ühisvarasse kuuluvuse kohta ning kolmas isik saaks esitada

§ 77lg-s 2 nimetatud avalduse temale kuuluva vara aresti alt vabastamiseks.

Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks avalduste ning teabe esitamiseks

§ 43

lg 11 koosmõjus § 77 lg-ga 2 lugeda kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates.

1. Avaldaja kinnitusel on avaldaja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtutäituri poole alles 10 päeva pärast arestimist ning raha kohtutäiturile ülekandmisest teadasaamisest, s.o
2. juunil
3. Seega on avaldaja minetanud mõistlikud tähtajad oma õiguste kaitseks. Sellest tulenevalt on kohtutäitur õigustatult raha sissenõudjale seaduses sätestatud tähtaja jooksul üle kandnud. Kohtutäitur ei või keelduda sissenõudjale raha ülekandmisest, v.a seaduses sätestatud juhul. Võlgniku ning avaldaja enda tegevusetuse tõttu saab eeldada, et kohtutäituril puudusid sissenõudjale ülekande tegemise ajal andmed väljamakse tegemise takistavatest asjaoludest. Kohtutäituri tegevus oli õiguspärane. Kohtutäitur ei saa tagastada sissenõudjale juba ülekantud raha, s.o raha, mida kohtutäituri valduses enam ei ole. Maakohus märkis õigesti, et avaldajal võib olla võlgniku või sissenõudja vastu nõudeõigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1050 alusel. 4
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5