KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2016 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-16-6710 (2440,16,006662) Kohtukoosseis Mati Kartau

§ 70

lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.

§ 70

lg 2 kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand.

§ 70

lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Eelnevast tulenevalt on ühisomandi puhul ühisomandike osad kindlaks määramata. Auto kuulumine abikaasade ühisvarasse ei välista selle konfiskeerimist.

1. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et väärteomenetlus ei näe erinevalt kriminaalmenetlusest ette kolmanda isiku kaasamist. Väärteomenetlus ei näe ette KrMS § 16 sätestatud isikuid, mh kolmandat isikut. Sellest tulenevalt on maakohus käitunud õiguspäraselt, jättes T.G. menetlusse kaasamata.
2. KarS § 85 kohaselt kehtib kohtu või kohtuvälise menetleja konfiskeerimisotsustus üksnes riigi ja konfiskeerimisotsustuse adressaadi omavahelises suhtes. Tulenevalt KarS § 85 lg 2 esimesest lausest läheb konfiskeeritud asja omand või muu konfiskeeritud õigus KarS § 85 lg 1 alusel riigile üle vaid tingimusel, et konfiskeeritu kuulus konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal isikule, kelle suhtes see otsustus on tehtud. Peaks aga konfiskeeritu tegelikult kuuluma isikule, keda konfiskeerimisotsustuses adressaadina ei nimetata, jäävad selle isiku õigused KarS § 85 lg 2 esimese lause alusel vaatamata konfiskeerimisele püsima. See tähendab, et tema omand või muu konfiskeeritud õigus konfiskeerimisel ei lõpe ega lähe riigile üle. Konfiskeerimise sisu seisneb asja omandi või muu õiguse üleandmises ühelt isikult (konfiskeerimisotsustuse adressaadilt) teisele isikule (riigile), mitte aga konfiskeeritava eseme riigile üleandmises, sõltumata sellest, kellele ese enne konfiskeerimist kuulus (Riigikohtu määrus nr 3-1-2-3-12, p 56).
3. Sellest tulenevalt ei ole T.G. kaotanud omandiõigust konfiskeeritud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX üle ning tema õigused sõiduauto osas ei ole seoses konfiskeerimisotsustuse tegemisega riigile üle läinud, kuna konfiskeerimisotsustus kehtib üksnes riigi ja konfiskeerimisotsustuse adressaadi, kelleks antud juhul on P. Gusev, omavahelises suhtes. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-49-13, p 14) saab riik hagi abikaasade ühisvara jagamiseks sissenõudja ja võlausaldajana TMS § 14 lg-st 2 ning PKS § 33 lg 3 teisest lausest tulenevalt esitada alles pärast seda, kui tema nõue ühe abikaasa vastu on lõplikult kindlaks määratud (nt konfiskeerimisotsustus on jõustunud). 32.

§ 80

kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (lg 1). Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (lg 2). Konfiskeerimine ei lõpeta konfiskeerimisotsustuse adressaadiks mitteoleva isiku omandit konfiskeeritud asjale. Samuti ei anna konfiskeerimisotsustus riigile õiguslikku alust vallata asja, mis konfiskeerimise ajal tegelikult konfiskeerimisotsustuse adressaadile ei kuulunud. Seega võib konfiskeeritud asja (väidetav) tegelik omanik, kes ise konfiskeerimisotsustuse adressaat ei ole, esitada tsiviilkohtumenetluse korras riigi vastu

§ 80

alusel vindikatsioonihagi, nõudes enda omandiõiguse tunnustamist ja konfiskeeritud asja väljaandmist riigi ebaseaduslikust valdusest enda valdusse (Riigikohtu määrus nr 3-1-2-3-12, p 64). 33. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi väärteomenetlus ei näe menetlusosalisena ette kolmandat isikut, on läbi KarS § 85 lg 2 kohaldamise T.G. õigused kaitstud. Eeltoodust lähtudes on T.G. 6 l õigus oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras

§ 80

lg 1 alusel vindikatsioonihagi esitamise teel kohtusse nõudes sõiduautot enda valdusesse või tõestades tsiviilkohtumenetluse korras kohtus, et sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX on ostetud PKS § 27 lg 2 p 2 alusel pärimise teel saadud raha eest ning on sellest tulenevalt T.G. lahusvara. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et T.G. õigusi ei ole rikutud, kuna tal on õigus omandiõiguslike vaidlustega pöörduda tsiviil- või halduskohtumenetluse korras kohtusse, kuna need ei kuulu lahendamisele väärteomenetluse korras (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-1-1-44-14, p-d 8.1-8.4). Maakohus juhindus sõiduautot BMW X5 reg.nr-ga XXX konfiskeerides seadusest. Siinkohal kaaluvad avalikud huvid üle üksikisiku omandiõigusest tulenevad nõudeõigused, kuna P. Gusev on korduvalt pannud toime erinevaid liiklusalaseid süütegusid (nendest on teadlik ka tema abikaasa) ning teda on üritatud suunata seaduskuulekalt käituma väga eriliigiliste karistusõiguslike mõjutusvahenditega, kuid seniajani ei ole ükski riigi poolt mõistetud karistustest soovitud tulemust andnud. Seetõttu on vajalik sõiduauto kui süüteo toimepanemise vahend P. Gusevilt konfiskeerida ning T.G. l on õigus väidetavate omandiõiguslike nõuetega pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras kohtusse. 34. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu 14.09.2016 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau Kohtunik 7