2-15-128550/5

2-15-128550 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-128550 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse 1251 euro, intressi 142 euro, võla sissenõudmise kulude 44 euro, viivise 30,35 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 1568,06 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Marek Aunver (Civilis Õigusbüroo OÜ, e-post jurist@itm.ee) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista XXXX PLACET GROUP OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 1251 eurot, intress 142 eurot ja seisuga
4. märts 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 30,35 eurot.
5. Välja mõista XXXX PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1251 eurolt) alates
6. märtsist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ nõue XXXX võla sissenõudmisega seotud kulude summas 44 eurot väljamõistmiseks.
8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine 1 2-15-128550
9. Jätta menetluskulud 97% ulatuses XXXX kanda ja 3% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
10. Välja mõista XXXX PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskuludena 315,25 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus PLACET GROUP OÜ (hageja) ja XXXX(kostja) vahel 15.12.2014 sõlmitud laenuleping nr TL932519, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
11. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tasu kostjale saadetud kahe meeldetuletuskirja/võlateatise ja lepingu ülesütlemise teate eest. Teenustasu nõue ühe meeldetuletuskirja/võlateatise eest on 12 eurot ja lepingu ülesütlemise teate eest 20 eurot. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu (PLACET GROUP OÜ) üldtingimuste p-le 9.3 kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi tähtaegselt ja laenuandja saadab laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud laenuandjale hüvitama võla menetlemisega seotud kulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale, mis on laenulepingu lahutamatuks osaks. Hageja poolt 29.10.2013 kinnitatud lisateenuste 2 2-15-128550 hinnakirja järgi on esimese ja teise meeldetuletuskirja tasu 12 eurot ning kolmanda meeldetuletuskirja tasu 20 eurot. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on aga lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist 12 euro (esimene ja teine meeldetuletuskiri) ja 20 euro ulatuses (kolmas meeldetuletuskiri) teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi
12. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 51,42 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 173,58 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, võttes seejuures arvesse ka hagi rahuldamise ulatust. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 97% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 3% ulatuses hageja ja 97% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 315,25 eurot (s.o 325 eurost 97%). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3