1-13-4429/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4429 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu Oleg Pjatnitski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Oleg Pjatnitski 35910060042), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Oleg Pjatnitski määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Oleg Pjatnitski tunnistati süüdi ENSV Ülemkohtu 13.12.1983 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 4-aastase vabadusekaotusega. ENSV Ülemkohtu 03.07.1985 otsusega tunnistati O. Pjatnitski süüdi KrK § 101 p-de 1, 7, § 141 lg 2 p 1, § 115 lg-te 1, 2, 3, § 115 1 lg 1, § 195 lg 2 järgi ning teda karistati 15-aastase vangistusega. O. Pjatnitski tunnistati süüdi ka EV Ülemkohtu 02.09.1992 otsusega KrK § 101 p-de 1, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks surmanuhtlus; KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusega ENSV Ülemkohtu 03.07.1985 otsusega mõistetud karistus 15 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis jäi O. Pjatnitskile surmanuhtlus. Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsusega nr 57 asendati O. Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vangistusega kinnises vanglas. Viimati karistati O. Pjatnitskit Tallinna Linnakohtu 03.09.2002 otsusega KrK § 107 lg 2 p 6 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistus EV Ülemkohtu 02.09.1992 otsusega ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Kohus märkis, et karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 12.05.
7. Kohtuotsus jõustus 24.09.
8. 1.
9. Tartu Maakohtu 20.06.2016 määrusega jäeti O. Pjatnitski eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise materjalid läbi vaatamata ja tagastati kinnipeetava isiklik toimik vanglale. 1.
10. Tartu Ringkonnakohtu 03.08.2016 kohtumäärusega tühistati Tartu Maakohtu 20.06.2016 määrus süüdimõistetu eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamise materjalide läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus märkis, et kuna Tallinna Linnakohtu 03.09.2002 otsuse kohaselt on O. Pjatnitski karistuse kandmise alguseks 12.05.1983, oli O. Pjatnitskil Tartu Vangla poolt ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtusse saatmise ajaks kantud karistust peaaegu 33 aastat, millega on täidetud formaalsed eeldused arutamaks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalasi saadeti Tartu Maakohtu teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks.
11. Tartu Maakohtu 25.10.2016 määrusega jäeti O. Pjatnitski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
12. Käesolevaks ajaks on O. Pjatnitski viibinud vangistuses kokku ligi 33 aastat. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav olnud hõivatud vangla majandustöödel.
13. aastal omandas O. Pjatnitski keskhariduse, alates
14. aastast on ta õppinud riigikeelt ja 29.11.2012 omandanud riigikeeleoskuse tasemel B
15. Läbitud tegevused on võimaldanud kinnipeetavale sissetuleku, millest tasuda haginõuded ning tõstavad vabanemise korral isiku konkurentsivõimet tööturul. O. Pjatnitski on osalenud ka sotsiaalprogrammides, viimati läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Vangla iseloomustuse kohaselt on isiku käitumine viimase 13 aasta jooksul paranenud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi O. Pjatnitskil ei ole. Vangistuses on kinnipeetaval säilinud head suhted õe ja õe mehega, kes on valmis isikut pärast vabanemist toetama ning garanteerima ka elukoha. Lisaks on O. Pjatnitski taastanud suhted pojaga. Töökoha majahoidjana võimaldab O. Pjatnitskile Tallinna nelipühakogudus. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav vastu võtnud usu ning soovib oma elu pühendada Jumala teenimisele. 2.
16. Vaatamata eeltoodule oli maakohus seisukohal, et O. Pjatnitski ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat heast küljest iseloomustavale materjalile, vaid tuleb arvestada kõiki KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid nende kogumis. Jätmata tähelepanuta kõike positiivset, on maakohus seisukohal, et O. Pjatnitski vabastamine ei ole võimalik eelkõige tulenevalt toimepandud kuritegude asjaoludest ja raskusest. O. Pjatnitski, kandes karistust raskete isikuvastaste kuritegude eest ja olles karistatud 15-aastase vangistusega, jätkas vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist, mille eest kohus karistas teda surmanuhtlusega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetule anti uus võimalus läbi selle, et surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega, ei teinud O. Pjatnitski mingeid järeldusi, vaid ka selle järel pani toime uue raske isikuvastase kuriteo. Viimati karistati teda, kui ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat, s.o 03.09.
17. Tänaseks on sellest möödunud 14 aastat. Maakohus leidis, et eluaegset vangistust kandva isiku vabastamine vaid 14 aastat peale viimase kuriteo toimepanemist, ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka KarS § 77 lg 1 mõttele. Karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O. Pjatnitski, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ning enda ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuses korratakse üle karistuse kandmise aja algust puudutav temaatika ja süüdimõistetu märgib, et kuigi ta oma süüd toimepandud tegudes ei tunnista, ei kavatse ta kantud karistuse osa vaidlustada. O. Pjatnitski ei saa aru vanglate heitlikust seisukohast tema vabastamise ja mittevabastamise toetamise osas. Süüdimõistetu kordab üle, et tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht, toetav sotsiaalne tugi ning finantsbaas vabanemisfondi ja 1500 euro näol. Samuti on O. Pjatnitski usklik kristlane. Ta on ära kandnud seaduse poolt 2 määratud miinimum karistusaja ennetähtaegseks vabastamiseks ning lähtudes eeltoodust, tuleks ta vabastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ka süüdimõistetu poolt veelkord üle korratud positiivsed asjaolud ei too endaga kaasa kohtu teistsugust seisukohta. Süüdimõistetu esitatud väited karistuse kandmise aja alguse osas on saanud käsitlust nii Tartu Ringkonnakohtu 03.08.2016 määruses kui ka maakohtu 25.10.2016 määruses, kus süüdimõistetule on selgitatud põhjalikult karistuse kandmise aja alguse temaatikat, mistõttu ringkonnakohus ei pea siinkohal enam vajalikuks sellel pikemalt peatuda, kuna nõustub nendes määrustes märgituga karistuse kandmise aja alguse osas.
21. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. O. Pjatnitski puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Materiaalsed eeldused on täitmata. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks O. Pjatnitski ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
23. oktoobri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas