Obsah (6)

§ 199§ 65§ 184§ 64§ 68§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoobril 2016.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5331 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava

§ 199

lg 2 p 7, 9, § 184 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09.augusti 2016.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Deniss Levikin Prokurör Natalia Duškina Kaitsja Deniss Levikin, isikukood: 38409290259, viibib Tallinna Vanglas; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tõkend vahistamine. Jugans Grossmann Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 9.augusti 2016.a. otsus osaliselt

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, lõpliku ärakandmisele kuuluva liitkaristuse ja lõpliku kandmisele kuuluva karistuse osas. Uue otsusega: 1.

§ 65

lg 2 alusel lugeda mõistetud karistuse ärakandmata osaks 11 kuud 12 päeva vangistust (arvestades tehtud üldkasuliku töö 18 tundi, s.o 18 päeva) ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust. 1

1. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust.
2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.augusti 2016.a. otsus muutmata.
3. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Deniss Levikinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid (teda karistati 19.11.14 ja 15.12.2015 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi), taas grupis, koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, viibides 24.09.2015.a kella 20.00-20.52 ajal aadressil XXX, Tallinn, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis võtta E OÜ´le kuuluvas müügiletist kokku tooteid maksumusega 64 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema, viibides 26.09.2015 kella 09.30-10.10 ajal aadressil XXX, Tallinn, grupis, koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis E OÜ´le kuuluvast müügiletist kokku tooteid maksumusega 111 eurot. Kaup on kauplusele tagastamata. Samuti tema, viibides 20.12.2015 kella 20.59 ajal aadressil YYY, Tallinn R AS´ile kuuluvas kaupluses L võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis võtta kaupa kokku maksumusega 140,40 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema, viibides 23.12.2015 kella 11.56-12.00 ajal aadressil CCC, Tallinn, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis S AS´ile kuuluvast veoautost, mis oli pargitud estakaadi juurde ning mille uksed olid avatud, S AS´ile kuuluvad kokku tooteid maksumusega 432,30 eurot (koos käibemaksuga). Kaup on firmale tagastamata. Samuti tema, viibides 20.01.2016 kella 14.13 ajal aadressil AAA, Tallinn, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis T OÜ-le kuuluvas apteegist L kokku tooteid maksumusega 71,30 eurot. Kaup on firmale tagastamata. Seega Deniss Levikin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Denis Levikin’it selles, et tema pani toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, s.o kokku vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Nimelt tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 05.11.2015 kella 12.56 kahte fooliumvoldikusse pakendatuna narkootilise aine fentanüüli sisaldusega pulbrilist ainet kogumassiga 0,054 grammi, mis sisaldas 4,8% fentanüüli, seega puhast fentanüüli kokku 0,0026 grammi ehk 2,6 milligrammi. Omandatud narkootilist ainet hoidis ta ebaseaduslikult enda juures kuni 05.11.2015 kella 12.56-ni, mil see Tallinnas, Tartu mnt Paberi 2 trammipeatuses politseiametnike poolt isiku kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leiti ja ära võeti. Seega pani Deniss Levikin toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Deniss Levkin tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7, 9 alusel 24.09.2015.a.

ja 26.09.2015.a. kuriteoepisoodides ja karistati vangistusega 3 kuud. Süüdi tunnistati Deniss Levikin

§ 184

lg 1 alusel ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel, loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustati liitkaristus eelmise s.o.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.12.2015.a. otsusega

§ 199

lg 2 p 9 alusel mõistetud liitkaristuse, 11 kuu 24 päeva vangistusega, lugeda kergem karistus kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetava raskeima karistusega, s.o 1 aasta vangistusega. Süüdi tunnistati Deniss Levikin

§ 199lg 2 p 9 alusel 20.12.2015.a., 23.12.2015.a. ning 20.01.2016.a. kuriteoepisoodides ja karistati vangistusega 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (8 kuud vangistust) enne 15.12.2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsust toime pandud süütegude eest mõistetud liitkaristuse (1 aasta vangistust) ärakandmata osa – 11 kuu 12 päeva vangistuse – võrra (arvestades tehtud üldkasulikku tööd 18 tundi, s.o 18 päeva) ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 12 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 05.11.2015.a., s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 11 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 21.01.2016.a.

karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Deniss Levikin’i kinnipidamisest, s.o alates 21.01.2016.a. Sama otsusega lahendati menetluskuludega, tsiviilhagidega ja asitõenditega seonduv. KrMS § 175, § 179 alusel mõisteti välja Deniss Levikinilt riigituludesse: sundraha 2,5 palga alammääras – 1075 eurot; narkootilise aine ekspertiisi kulud summas 84 eurot; kaitsjatasu kogusummas 264 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Asitõendid ja salvestised: 4tk turvaelementi plastmassist ja 4 tk purki kapslitega (asuvad PPA asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel, narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida

§ 83

lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 2 fooliumvoldikut (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 4 CD-plaati salvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Esitatud tsiviilhagid rahuldati TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõisteti Deniss Levikinilt välja. 2.1 Harju Maakohtu 31.augusti 2016.a määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel täpsustati Harju Maakohtu 9.augusti 2016.a otsust järgmises osas:

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 20.01.2016.a.

karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Deniss Levikin’i kinnipidamisest, s.o alates 20.01.2016.a. S AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista Deniss Levikinilt välja S AS 3 kasuks 432,30 eurot, mis tasuda S AS arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. 2.2 Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja KM esitas taotluse parandada

1. augusti 2016 otsuses sisalduv ilmne ebatäpsus seoses Deniss Levikini poolt ära tehtud üldkasuliku töö tundidega. Harju Maakohtu 20.septembri 2016.a määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel täpsustati Harju Maakohtu 9.augusti 2016.a otsust järgmises osas
2. leheküljel: seisuga 15.06.16 on tehtud 8 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 346 tundi;
3. leheküljel:

65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (8 kuud vangistust) enne 15.12.2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsust toime pandud süütegude eest mõistetud liitkaristuse (1 aasta vangistust) ärakandmata osa – 11 kuu 22 päeva vangistuse – võrra (arvestades tehtud üldkasulikku tööd 8 tundi, s.o 8 päeva) ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 05.11.2015.a., s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust. 11. leheküljel: Lähtudes

65 lg-st 2 suurendab kohus mõistetud karistust (8 kuud vangistust) enne eelmist kohtuotsust toime pandud süütegude eest mõistetud liitkaristuse (1 aasta vangistuse) ärakandmata osa (s.o 11 kuu 22 päeva vangistuse) võrra, arvestades seejuures ka tehtud üldkasulikku tööd (8 tundi, s.o 8 päeva) ning mõistab lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust. APELLATSIOON:

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Deniss Levikin, kes palub tühistada maakohtu ostus menetluskulude ja asitõendite osas. 3.1 Apellant on seisukohal, et menetluskulude maksmine tuleks lükata edasi kuni tema vanglast vabanemiseni. Käesoleval ajal kannab vangistust, pole tööd ja vangla ei saa tagada temale erialast tööd. Samuti palub määrata menetluskulude tasumine ositi. 3.2 Apellant on seisukohal, et juhul kui hüvitab tulevikus täies ulatuses tsiviilhagi T OÜ- le, siis tuleks 4 purki kapslitega tagastada temale. Nimetatud kapslid omavad väärtust ja kui hüvitab need, siis peaks need kuuluma temale. KAITSJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
2. Vastuväiteid KrMS § 322 lg 3 alusel ringkonnakohtule ei esitatud. PROKURÖRI SEISUKOHT:
3. Prokurör palub jätta Harju Maakohtu 09.08.2016 otsus täielikult muutmata ning täpsustada, et pärast tsiviilhagi summas 71,30€ tasumist Deniss Levikin´i poolt T OÜ kasuks, tagastada Deniss Levikin´ile 4 purki rikutud etiketiga: Möller´s kalamaksaõli kapslid, Möller´s Omega3 ekstra kapslid, Möller´s Dobbel immunity kapslid, Möller´s Omega-3 Cardio kapslid, mis asuvad PPA asitõendite hoidlas, aadressil: Rahumäe tee 6, Tallinn. 5.1 Põhja Ringkonnaprokuratuur asub seisukohale, et Harju Maakohus ei ole otsust tehes rikkunud menetlusõigusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohtuotsus vastab kõigile kohtuotsuse vormistamise nõuetele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib 4 süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Asjaolu, et isikule on karistuseks mõistetud vangistus, ei välista temalt kriminaalmenetluse kulude täies ulatuses väljamõistmist. Antud asjas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, kuid ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Samuti kohus otsustas, et rikutud etikettidega kapslipurgid (mille realiseerimine ei ole RavS kohaselt lubatud) on väärtusetud esemed ja need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, samal ajal kohus mõistis välja T OÜ kasuks rikutud asjade väärtuse. Abiprokuröri arvates D.Levikin´i poolt tsiviilhagi maksmise korral võib 4 kapslipurki rikutud etikettidega tagastada D.Levikinile, kuna tema taotleb seda: purgi sisu on kasutamiseks kõlbulik, kuid realiseerimine ei ole lubatud. SÜÜDISTATAVA KAITSJA SEISUKOHT:
4. Süüdistatava kaitsja ei kasutanud KrMS § 331 lg 11 p 2 sätestatud õigust esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, süüdistatava apellatsiooni motiividega, prokuröri seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. 7.1 Kohtukolleegium leiab, et Deniss Levikin taotlus määrata menetluskulude tasumine alates vangistusest vabanemisel, mitte kohtuotsuse jõustumisest, tuleb jätta rahuldamata, kuna KrMS § 423 sätestab üheselt, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab üheselt, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest, seega kriminaalmenetluse kulud pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisest, mitte karistusest kandmiselt vabanemisel. Samuti tulenevalt KrMS § 424 sättest on kohtu poolt kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid seda alles pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist. Käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-
6. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla 5 kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks, kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kolleegium peab lisaks vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluse kulud on kirjas süüdistusaktis p 4, seega olid kõik kohtumenetluse pooled teadlikud kriminaalmenetluse võimalikest kuludest ja hiljem asja arutamisega lühimenetluses ei olnud tegemist n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega. Maakohtus toimunud kohtuistungil ei olnud süüdistataval mingeid vastuväiteid ega taotlusi menetluskulude osas, nagu ka tema kaitsjal. 7.2 Süüdistatava apellatsioonis toodule, tagastada asitõendina äravõetud 4 purki kapsleid temale, märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-51-13 märkinud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud eseme omaniku omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda riigile luba teisele isikule kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele (KrMS § 126 lg 3 p 4) üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda). Käesolevas kriminaalasjas ei ole taotlenud kannatanu 4 purgi kapslite tagastamist ning on märkinud, et vastavalt RavS kohaselt ei ole kapslite realiseerimine lubatud, mistõttu oli kohus õigustatud järeldama, et senine asja omanik on asja omandist loobunud, seega vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Maakohtul puudus võimalus kohaldada KrMS § 126 lg 3 p 6 sätet, kuna on tuvastamist leidnud, et RavS kohaselt ei ole kapslite realiseerimine lubatud, mistõttu on maakohus õigustatult kohaldanud KrMS § 126 lg 3 p
7. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab üheselt, et väärtusetu asi hävitatakse.
8. KrMS § 340 lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonist sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Harju Maakohtu 20.septembri 2016.a määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel täpsustati Harju Maakohtu 9.augusti 2016.a otsust järgmises osas

65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (8 kuud vangistust) enne 15.12.2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsust toime pandud süütegude eest mõistetud liitkaristuse (1 aasta vangistust) ärakandmata osa – 11 kuu 22 päeva vangistuse – võrra (arvestades tehtud üldkasulikku tööd 8 tundi, s.o 8 päeva) ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 05.11.2015.a., s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud lahendis nr 3-1-1-85-13 üheselt, et KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ilmselge ebatäpsusega on tegemist näiteks juhul kui otsuses on ekslikult märgitud erinevad nimed (vt nt RKKK 3-1-1-1-10). Kriminaalhooldaja poolt esitatud uute andmete põhjal süüdistatavale mõistetud liitkaristuse moodustamine

§ 65

lg 2 alusel mõjutab, aga vaieldamatult kohtuotsuse sisu nii lõpliku ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kui ka lõpliku kandmisele kuuluva karistuse osas- pealegi 6 veel süüdimõistetu olukorra halvendamise suunas. Samuti ei ole

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse moodustamine uute andmete põhjal käsitatav kirja- või arvutusveana Kr

MS § 306 lg 5 esimese lause tähenduses. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et KrMS § 306 lg 5 ei anna kohtule õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud liitkaristuse moodustamiseks uute andmete põhjal

§ 65lg 2 alusel, mistõttu maakohtu 09.augusti 2016.a.

otsus kuulub tühistamisele osaliselt

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, lõpliku ärakandmisele kuuluva liitkaristuse ja lõpliku kandmisele kuuluva karistuse osas.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3, § 340 lg 2 p-st 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 09.augusti
2. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Süüdistatava apellatsiooni jätab kolleegium rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava Ivi Kesküla 7