lg 1).
Menetluskulud tuleb seega jätta kostja kanda. 11
lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuludena kantud asjas tasutud riigilõiv summas 350 eurot, tõlkekulud 43 eurot (ilma käibemaksuta) ja kulud õigusabile summas 3 098,34 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
Asja läbivaatamise kulud on
p 1 kohaselt tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on
Hageja palub mõista kostjalt välja tõlkekulud vastavalt Unicom Tõlkebüroo OÜ arvetele nr 5991/14 ja 8391/16 summas 43 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja tõlkekulude maksumusele. Kohus leiab, et hageja taotlus tõlkekulude hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samuti on igati põhjendatud hageja taotlus asjas tasutud riigilõivu summas 350 eurot (hageja on märkinud tasutud riigilõivu summaks 325 eurot, kuid tegelikult on hageja asjas tasunud lõivu 350 eurot, mis vastab ka käesoleva hagi hinnale) hüvitamiseks kostja poolt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja taotleb määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja tehtud kulutused õigusabile summas 3 098,34 eurot (ilma käibemaksuta, mida ei lisandu). Tasu lepingulisele esindajale õigusabi eest on arvestatud 110 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu), kokku 28 tunni ja 10 minuti eest. Hageja kinnitab vastavalt
12 Kostja ei ole nõus hageja menetluskulude suurusega. Kostja leiab, et hageja esindaja on kulutanud õigusabiteenuse osutamisele ülemäära aega vähemalt 2 tundi. Hageja õigusabikulude arvestuse aluseks on tunnitasu 110 eurot/h käibemaksuta summas, mistõttu palub kostja kohtul vähendada hageja põhjendatud menetluskulude suurust 220 euro võrra. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus, arvestades käesoleva asja olemust ja keerukust, on seisukohal, et käesolevas menetluses mõistlikuks hageja advokaadist esindaja tunnitasumääraks on 110 eurot (käibemaksuta). Õigusabile kulunud ajaks on hageja märkinud kokku 28 tundi ja 10 minutit. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu on antud hagis toimunud menetlust arvestades igati mõistlik ja põhjendatud, mistõttu võib vastavat ajakulu arvestada täies ulatuses. Kostja on esitanud vastuväite ja leidnud, et ülemäärane on kulu 2 tunni ulatuses. Samas on kostja ise esitanud käesolevas asjas menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostjal kulunud õigusabiteenusele aega lausa 34,33 tunni ulatuses ehk siis kokku ilma käibemaksuta 3 061,30 eurot (kostja lepingulise esindaja tunnitasu menetluse käigus oli 85 eurot käibemaksuta ja 100 eurot käibemaksuta). Seega on kohtu hinnangul kostja ise ka möönnud, et käesolev asi on olnud mahukas, keerukas, pika kestusega ja seetõttu on menetlusosalistel kulunud õigusabile märkimisväärselt aega. Analüüsinud hageja tehtud kulutusi õigusabile ja arvestanud seejuures ka kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja, seal kajastatud ajakirjeid ning olenemata kostja esitatud vastuväidetest, peab kohus hageja kulutusi õigusabile igati proportsionaalseks ja suurust õigeks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja poolt hüvitatavate hageja õigusabikulude suuruseks 3 098,34 eurot (ilma käibemaksuta, mis ei lisandu), millele lisandub asjas hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja kulutused tõlkimisele summas 43 eurot (ilma käibemaksuta, mis ei lisandu). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, 13 kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.