← Eesti

3-16-2074/10

Obsah (9)§ 1361§ 96§ 40§ 98§ 131§ 120§ 8§ 136§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2074 Hald

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.10.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse (muudetud 21.10.2016) anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel luba seada käsutamise keelumärge AV osalusele äriühingus B OÜ väärtusega 1278 eurot ja seada arest AV panga- ja hoiukonto(de)le summas 37 722,71 eurot. 1) MTA menetluses on L OÜ (LS OÜ, likvideerimisel) maksuvõlgade sissenõudmine. Äriühingu maksuvõlg on 17.10.2016 seisuga 69 945,72 eurot (põhivõlg 45 728,52 eurot ja intress 24 217,20 eurot). Põhivõla osas koosneb maksuvõlg 15.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/020643-26 määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 15 349,73 eurot, 11.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud, kuid tasumata käibemaksusummast 14 820 eurot ning maksustamisperioodidel 2014. aasta jaanuar kuni mai (k.

  1. a)ja juuli kuni november (k.
  2. a)deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest 15 558,79 eurot. LS OÜ juhatuse liikmeks oli 3-16-2074 04.03.2008–28.01.2013 JB, 04.03.2008–10.09.2015 AV ning 04.03.2008–30.10.2015 JK. MTA nõuab vastutusmenetluse võimaliku tulemusena LS OÜ endiselt juhatuse liikmelt AV-lt välja 30 169,73 eurot, s.o 15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega määratud, kuid tasumata maksusummad, ning lisaks maksuotsustega määratud, kuid tasumata summadelt arvestatud intressi 8830,98 eurot, mis kujunes ajal, mil AV oli äriühingu juhatuse liige. 2) MTA 15.08.2014 maksuotsus tehti 2013. aasta novembrikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kontrolli tulemusena. Kontrolliperioodil deklareeris äriühing oma sisendkäibemaksu hulgas mh V OÜ arvetel (segistid ja valgustid) märgitud käibemaksu 33 477,99 eurot. MTA leidis, et LS OÜ ei soetanud valgusteid ja segisteid V OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksuotsusega vähendati alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summas 33 477,99 eurot ning nõuti samas summas alusetult tagastatud käibemaks tagasi (enammakse oli kantud ettemaksukontole ning ettemaksukonto arestitud). Deklareeritud enammaksest summas 33 741,42 eurot kuulus seega tagastamisele vaid 263,43 eurot (33 741,42-33 477,99), mis läks maksuotsusega määratud tulumaksu 15 949,37 eurot osaliseks katteks. Tulumaks määrati põhjusel, et äriühing oli nõuetele mittevastavate arvete alusel tasunud sularahas 60 000 eurot ning tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. MTA 11.08.2015 maksuotsus, millega määrati äriühingule tasumiseks 14 820 eurot käibemaksu, tehti 2014. a juulikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kontrolli tulemusena. Esiteks leidis MTA, et LS OÜ ei müünud kontrolliperioodil L OÜ-le nelja kunstiteost ning seega ei kuulunud deklareerimisele ka käibemaks 15 180 eurot. MTA vähendas 2014. a juuli käibemaksu 15 180 euro võrra. Teiseks deklareeris LS OÜ kontrolliperioodil sisendkäibemaksu hulgas Z arvetel näidatud käibemaksu kokku 270 000 eurot. LS OÜ esitas 17.11.2014 käibedeklaratsiooni paranduse, millega vähendas Z OÜ-lt soetatud kaubalt arvestatud sisendkäibemaksu kokku 240 000 eurot ning sisendkäibemaksu kajastati summas 30 000 eurot. LS OÜ ei soetanud kaupa Z OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksuotsusega vähendati sisendkäibemaksu summas 30 000 eurot ning kokku tuli seega tasuda 14 820 eurot käibemaksu (30 000-15 180). 3) LS OÜ ei tasunud 15.08.2014 maksuotsusega määratud tulumaksukohustust 15 685,94 eurot ja 11.08.2015 maksuotsusega määratud käibemaksukohustust 14 820 eurot, mistõttu algatas MTA sundtäitmise, tehes vastavalt 20.10.2014 ja 29.09.2015 AS-ile SEB Pank korraldused LS OÜ konto arestimiseks. Teistes pankades äriühingul arveldusarvet ei ole. Selle tegevuse tulemusena laekus ainult 336,21 eurot 15.08.2014 maksuotsuse katteks. Registrite andmetel ei kuulu LS OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega muud registervara. Seetõttu ei esitanud MTA ka kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks. Seega on MTA poolt maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil tehtud toimingud osutunud edutuks. LS OÜ ei ole tegutsev äriühing, mida kinnitab ka osanike poolt 28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus, millega otsustati alustada likvideerimismenetlust. Seega puudub MTA-l võimalus maksuvõla sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Eelnevat arvestades on täidetud

§ 96

lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse koostamise tingimus, et maksuvõla sundtäitmine pole enam kui kolmekuulise perioodi jooksul andnud positiivset tulemit. 4) MTA alustas AV suhtes 07.09.2016 korraldusega nr 13-7/00669-6 vastutusmenetluse, mille tulemuseks võib olla AV solidaarne vastutus koos LS OÜ-ga 15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustuste ning arvestatud intressi tasumise eest

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Eespool nimetatud maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid AV juhatuse liikmeks oleku ajal LS OÜ valeandmetega käibedeklaratsioonide (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) esitamise tulemusel. AV oli vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Hinnates kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et AV on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste 2

(7)3-16-2074 rikkumise tulemusena sai võimalikuks LS OÜ
  1. aasta novembri ja
  2. aasta juuli maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine. AV tegi juhatuse liikmena tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. 5) MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt sai AV
  3. a maist kuni
  4. a veebruarini (k.a) ning aprillikuus tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid keskmiselt summas 500 eurot R OÜ-st, kus AV oli kuni 29.01.2016 juhatuse liige. AV sai
  5. a juulis tulumaksuga maksustatava väljamakse summas 218 eurot ja
  6. a septembris tulumaksuga maksustatava väljamakse summas 157 eurot B OÜ-st, kus isik on alates 15.04.2010 juhatuse liige. Käesoleval ajal isik tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ei saa ning muud tulud tal MTA-le teadaolevalt puuduvad. Seega ei ole AV-l kindlat sissetulekut vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. AV käitumine, mis seisnes LS OÜ majandustegevuse korraldamisel maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, äriühingu nimel tehingute tegemises, mida tegelikkuses ei toimunud, sisendkäibemaksu alusetult tagasiküsimises, tasumisele kuuluvate maksusummade vähendamises, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises ning juhatuse liikmena äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumata jätmises, näitab AV suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. 6) Maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98lg 1) ei ole möödunud.

Samuti pole maksuvõlg kustutatud ning äriühingul on säilinud õigusvõime. 7) AV-le ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot. Isik omab aga osalust B OÜ-s väärtusega 1278 eurot. Võttes arvesse isiku kindlate igakuiste sissetulekute puudumist, on mõistlik seada keelumärge AV osalusele B OÜ-s. Kuna B OÜ osalusele seatav keelumärge ei taga võimaliku vastutusotsusega sissenõutavat summat, so 39 000,71 eurot, on põhjendatud AV pangakonto(

  1. de)arestimine. Üksnes pangakonto(
  2. de)arestimine ei ole aga piisav, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust. Sellest tulenevalt on igati põhjendatud seada arest ka võimalikele hoiustele kogusummas 39 000,71 eurot. Kuna hoiukonto omanikul on õigus krediidiasutuselt taotleda rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, siis ei ole välistatud, et hoiukonto olemasolu korral ei kanta sealt vahendeid automaatselt AV pangakontole. MTA-le ei ole teada, millistes krediidiasutustes on AV-l panga- ja/või hoiukontod. Täitetoimingu sooritamisel MTA poolt taotletud kujul väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Väljastatavates korraldustes kohustatakse krediidiasutust teatama pangakonto(
  3. de)olemasolust või selle puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus). Kui AV-l on mitu panga- ja hoiukontot, millel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda MTA-le sellest teada, misläbi on MTA-l võimalik jooksvalt kontod vabastada.

§ 131

lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. MTA-le teadaolevalt AV-l ülalpeetavaid ei ole. 8) Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

(7)3-16-2074 § 122). Maksuhaldur hindab käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 42 429,24 eurot kooskõlas kohtutäituri seaduse §-ga 34 ja § 35 lg 2 p-ga
  1. Kui AV soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 39 000,71 eurot.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.10.2016 määrusega MTA taotluse. 1)

§ 1361

lg 1 alusel loa andmisel ei kontrolli kohus seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

§ § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning et esineb põhjendatud kahtlus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuse või võimatuse kohta maksukohustuslase tegevuse tõttu. Loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 2) Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Vastutusmenetlus algatati 07.09.2016 AV-le väljastatud korraldusega teabe andmiseks. Taotluse kohaselt võib vastutusmenetluse tulemuseks olla AV suhtes vastutusotsuse koostamine

§ 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 39 000,17 eurot, mis hõlmab LS OÜ-le 15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustust 30 169,73 eurot ning intressi 8830,98 eurot (vt intressi kujunemist tl 22, milles on arvestatud, et juhatuse liige kutsuti tagasi 11.08.2015). Eespool nimetatud maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid AV juhatuse liikmeks oleku ajal LS OÜ valeandmetega KMD-de ning TSD esitamise tulemusel. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et AV on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (

§ 8lg 1) ning selle tulemusena sai võimalikuks LS OÜ 2013.

a novembri ja 2014. a juuli maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine ning maksuotsused. AV tegi juhatuse liikmena tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. AV oli LS OÜ juhatuse liige 04.03.2008 kuni 10.09.2015 ning seega on iseenesest võimalik tema solidaarne vastutus LS OÜ maksuvõla eest. Isiku süü vorm tuvastatakse vastutusmenetluses (vrd Riigikohtu 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 p 9). 3) Kohus nõustus MTA-ga, et AV kui juhatuse liikme käitumise ning asjaolu põhjal, et tal ei ole püsivat sissetulekut, on prognoositav, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 4) Taotluses ja selle lisades on näidatud, et LS OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna LS OÜ-l ei ole piisavalt raha ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuhaldur on 15.08.2014 maksuotsust püüdnud sundtäita alates 20.10.2014 ning 11.08.2015 maksuotsust alates 30.09.2015, tehes pangale korraldused äriühingu konto arestimiseks. Tulemuseks oli vaid 336,21 euro saamine 15.08.2014 maksuotsuse katteks. Kuna LS OÜ ei ole 4

(7)3-16-2074 tegutsev äriühing, mida kinnitab osanike poolt 28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus, puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 5) Käesoleval juhul ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

6) Kuna isikule ei kuulu registervara, on MTA taotletud variandid täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ainuvõimalikud. Äriühingu osalusele ennetava meetmena keelumärke seadmiseks loa andmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Isiku arveldus- ja hoiukontodele aresti seadmine on aga intensiivne meede, kuna piirab isikul raha kasutamist. Tallinna Ringkonnakohus on füüsilise isiku arvelduskonto arestimist ennetava meetmena pidanud proportsionaalseks olukorras, kus isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse koheseks täitmiseks, tal puudub kinnisvara ning tema nimele kantud registervara väärtus on eeldatavalt määratavast maksusummast oluliselt väiksem. Isiku arvelduskontot arestimata ei ole võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. Kui isik soovib pärast vastutusotsuse tegemist tasuda võla muude vahendite arvelt, vabastatakse konto arestist. Seda võib teha ka varem, kui isik esitab MTA-le tagatise, nagu MTA taotluses ja halduskohtu määruses õigesti sedastati (vt 07.09.2015 määruse nr 3-15-1731 p 10). MTA põhistas, et AVle ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot ning et ainuüksi osaühingu osale väärtusega 1278 eurot keelumärke seadmine ei taga võimalikku tulevast maksukohustust. Samuti põhistas MTA, et isikul puuduvad kindlad sissetulekud (vt määruse p 8.2). Olukorras, kus isikul ei ole kindlaid sissetulekuid ega registervara ning tõenäoliselt võidakse talle vastutusmenetluse tulemusena maksukohustus määrata, on kohtu hinnangul põhjendatud arvelduskontodele aresti seadmine juba ennetava meetmena. Lisaks asjaolule, et AV oli maksuvõlgade tekkimise ajal LS OÜ juhatuse liige, nähtub MTA taotlusele lisatud 15.08.2014 maksuotsusest ja 11.08.2015 maksuotsuse aluseks olevast kontrollaktist, et tehingute tegemisel on aktiivselt osalenud ja nende sisendkäibemaksu arvestuses kajastamisel pahauskselt käitunud just AV (s.o pole viidatud teise juhatuse liikme JK tegevusele). Niisiis on üsna tõenäoline, et AV on kas raskest hooletusest või tahtlikult oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Võimalik maksukohustus 39 000,71 eurot on võrdlemisi suur summa, mida võib olla isikult keeruline või võimatu saada, kui täitmist tagavaid toiminguid ei rakendata. Seega praegustel asjaoludel on pangakonto(de) ennetav arestimine avaliku huvi kaitseks proportsionaalne meede. Pangakonto aresti intensiivsust leevendab asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (

§ 131lg 3).

  1. AV esitas halduskohtu määruse peale 09.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 14.11.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AV palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 24.10.2016 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. 1) Halduskohus on MTA taotlust rahuldades ebaproportsionaalselt riivanud AV põhiseaduslikke õigusi (põhiseaduse (PS) §-d 10, 11, 12, 14, 32 ja 113) ning ebaõigesti kohaldanud HKMS § 264 lg-t 1 ja

§ 136¹ lg-d 1 ja 2, §-e 130, 96 ja 40.

2) MTA teatas 04.11.2016 määruskaebuse esitajale, et ollakse alles tõendite hindamise faasis. Selles faasis ei saa MTA-l kujuneda mistahes arvamust AV tegevuse/tegevusetuse vms osas, kuna kõik tõendid ei ole lõplikult hinnatud/kogutud. Samas on enne mistahes järeldusele jõudmist seatud arest kõikidele AV panga- ja hoiukontodele. Tegemist on väga raske 5

(7)3-16-2074 piiranguga, kuna kõik arved tasutakse panga kaudu. Lisaks seati käsutamise keelumärge ka osalusele äriühingus, mida ei saa pidada antud etapis mõistlikuks. 3) Kuna kohtumäärus võimaldab MTA-l viivitada maksuotsuse tegemisega veel aastaid, siis palub määruskaebuse esitaja mitte võimaldada MTA-l viivitada vastutusmenetluses otsuse tegemise protsessiga. Juba praegu rakendati AV suhtes samu tagajärgi, mis kaasnevad negatiivse maksuotsuse tegemisega. Sellega on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, üldist võrdsuspõhiõigust, õigust heale haldusele, omandi puutumatust, üldist maksupõhiõigust ning sunnitakse minema MTA-ga kompromissile. Mistahes teavet maksuotsuse väljastamise aja kohta (s.o kuu või aasta) MTA esitanud ei ole. 4) AV palub asja täielikult läbi vaadata. MTA eesmärgiks ei ole õiglase otsuse tegemine vastutusmenetluse raames.
  1. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tallinna Halduskohtu 24.10.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Kohus on tuvastanud õigesti taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning ei ole huvide kaalumisel teinud vigu. Nõustudes halduskohtu määruse kõigi põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
  3. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Taotluses on märgitud eeldatava maksukohustuse suurus (

§ 1361

lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta (

§ 1361lg 2 p 3).

Taotluses toodud asjaolusid arvestades on maksukohustuse määramine ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, st ka loa taotleja ise ei ole veel kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse seaduslikkust. 8.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 1361

lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 ap c ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). 9. Õigusnormid, mille alusel AV kontod arestiti, ei riku tema põhiseaduslikke õigusi. Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise 6

(7)3-16-2074 seaduse eelnõu (378 SE) seletuskirja kohaselt oli

§ 1361

kehtestamise eesmärgiks tagada maksuotsuste täitmise tulemuslikkus ning maksude efektiivsem laekumine (lk 7–8). Nimetatud eesmärgile on tähelepanu pööranud ka Riigikohtu üldkogu 10.11.2011 otsuse nr 3-3-1-28-11 p-s 29. Maksukohustuse täitmise tagamine leiab aset olukorras, kus maksumenetluses ei ole veel kogutud kõiki vajalikke tõendeid, mille pinnalt järeldada maksu määramist. Sellise eeltingimuse seadmise korral ei oleks maksude laekumist võimalik tagada, sest juba maksumenetluse alguses on maksukohustuslasel võimalik muuta ennast varatuks. Kohus teeb iga loataotluse menetluse raames individuaalse ja kaalutletud otsuse, lähtudes konkreetses loataotluses esitatud asjaoludest. Halduskohus on asjaolusid ja AV huve üksikasjalikult ja täielikult kaalunud ning pidanud kontode arestimist proportsionaalseks, millise analüüsiga ringkonnakohus nõustub. Kohustatud isiku vara arestimises enne nõude esitamist ei ole Eesti õiguskorras midagi enneolematut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 näeb ette võimaluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Kuna maksuvõlad nõutakse reeglina sisse mitte tsiviilkohtumenetluse korras, vaid haldusmenetluses, asetaks

§ 1361

suguse normi puudumine riigi ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlausaldajatega, kes saavad võlgu sisse nõuda hagi korras. Samuti saab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 kohaselt arestida vara tsiviilhagi tagamiseks juba enne kohtumenetlust. Ka 01.01.2017 jõustuva KrMS § 1414 lg 1 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta.

§-l 1361 ei ole karistuslikku iseloomu, vaid sarnaselt teiste viidatud sätetega võlausaldaja nõude tegelikku sissenõutavust tagav funktsioon (Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2016 määrus asjas nr 3-16-1412, p-d 11–13).

  1. Ringkonnakohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. AV-l puudub registritesse kantav vara. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid või sissetulekuid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Seega on pangakontol (hoiukontol) asuv raha hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik saaks täita potentsiaalselt määratava maksukohustuse. Kontodel asuvat raha aga on lihtne mujale kanda ja isik seeläbi täiesti varatuks muuta. Kontode arestimata jätmine tähendaks ilmselt seda, et maksusummad jäävad suuremas ulatuses laekumata, kuna kontode arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse toimepanemises, suunab alles jäävad rahavood mujale. Isiku puhul, kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse. Kontode arestist vabastamiseks saab AV anda MTA-le tagatise.
  2. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (

§ 1361lg 3).

Seega juhul, kui vastutusotsus jääb aegumistähtaja jooksul tegemata, ei saa arest peale jääda määramatuks ajaks. Vastutusotsuse menetluse ebaproportsionaalse venimise korral saab kaebaja taotleda halduskohtult antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.