← Eesti

2-16-13779/16

Obsah (5)§ 423§ 639§ 659§ 457§ 442

Tsiviilasi nr 2-16-13779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-13779 Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imb

) § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 423

lg 2 p 2 koostoimes

§ 639

lg-ga 1 ja

§-ga 659 kohaselt võib kohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui kaebusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

  1. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et võlgnik ei saa vaidlustada määrust osas, mis ei puuduta tema õigusi ja kohustusi. Maakohus märkis lahendis, et juhtorgani liige RI on toime pannud raske juhtimisvea, mille peale võlgnik kaebas. Juriidilist isikut ei saa aga samastada juhatuse liikmega. Käesoleval juhul ei ole RI ka enam võlgniku juhatuse liige. Seega ei saa võlgnik kui juriidiline isik kaevata kohtulahendi peale teise isiku õiguste kaitseks.
  2. Sellest hoolimata ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik vaidlustada ka lahendi põhjendusi, vaid vaidlustada saab ainult lahendi resolutsiooni. Resolutsiooni ei ole aga määruskaebuses vaidlustatud.

§ 659

kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik vaid osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel.

§ 442lg 5 kohaselt lahendab kohus poolte nõuded ja taotlused resolutsioonis.

Seega toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata (RKTKo 3-2-1-181-15, p 58). Seega kuna võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni, ei saa vaidlustada ka põhjendusi. Ka Riigikohus on leidnud, et juhul, kui maakohus märgib PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis, et võlgniku maksejõuetuse põhjus on raske juhtimisviga, ei riku see kohtulahend võlgniku juhatuse liikmete õigusi (RKTKm 3-2-1-112-08, p 13). PankrS § 168 lg 5 järgi on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjus oli võlgniku juhatuse liikme raske 2

(3)Tsiviilasi nr 2-16-13779 juhtimisviga (ibid.). Seetõttu puuduks ka võlgniku juhatuse liikmel õigus vaidlustada maakohtu lahendit eelnimetatud osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.