1-15-324/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-324 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Stanislav Maškini (Stanislav Maškin, isikukood 37903152235) ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Tartu Maakohtu
9. septembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure OÜ kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Stanislav Maškinilt mõista välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu advokaat Aivar Kello poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse. Stanislav Maškinil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsjatasu määrusele lisatud makseinfo alusel. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu 10.03.2004 otsusega tunnistati Stanislav Maškin süüdi KrK § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S. Maškini karistust Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Talle mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2004 ja lõpeks 10.10.
12. Tartu Maakohtu 08.09.2016 määrusega jäeti S. Maškin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. Vangistuses on S. Maškin tegelenud kuriteoriskide maandamise ning taasühiskonnastavate tegevustega. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh viimati sotsiaalprogrammi „Õige hetk.“ Kinnipeetav töötab alates 05.02.2013 vanglatööstuses, millega on tagatud regulaarne sissetulek. Pikaajalise vangistuse viibimise kestel on ta küll toime pannud distsiplinaarsüütegusid, mis aga on käesolevaks ajaks juba kustunud. Samas kannab S. Maškin praegu vangistust tapmise eest, mis oli toime pandud huligaansel ajendil ja eriti julmal viisil, samuti kaaskinnipeetava tapmiskatse eest. Tema ära kantud karistusaeg on seda arvestades ebaproportsionaalselt väike. S. Maškini vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Veel juhtis kohus tähelepanu sellele, et äärmiselt raske kuriteo pani S. Maškin toime vähem kui 2 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Talle mõisteti karistuseks vangistus, mille kandmise ajal sooritas S. Maškin uue samalaadse üliraske kuriteo. Seega ei ole tema teod juhuslikku laadi. Tal on kindlad iseloomu- ja käitumuslikud eripärad, lisaks ka probleemid alkoholi tarvitamisega. Kuigi käesolevalt S. Maškin alkoholi tarvitamist enese jaoks probleemina ei näe, võib väita, et tema väärtushinnangud ning arusaamad on välja kujunenud ega allu kergelt muutustele. Järelikult on suur oht, et S. Maškin võib vabaduses alkoholi tarvitanuna käituda ettearvamatult ja olla vägivaldne. Seega eksisteerib ka kõrgendatud oht uute isikuvastaste kuritegude toimepanekuks. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei vähendaks käesoleval juhul kuritegude toimepaneku ohtu. Kuigi S. Maškin vabaneks tingimustesse, mis toetaksid tema taasühiskonnastumist (tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus), on kohtu arvates oluline, et käesoleval ajal puudub S. Maškinil Eestis elamise õigus. Rahvastikuregistri andmetel puudub tal elamisluba. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel (www.politsei.ee) Elamisloa taotluse staatuse päringu vastuse kohaselt taotletud dokumenti talle ei vormistata.
13. Tartu Maakohtu määruse vaidlustasid nii S. Maškin ise kui tema kaitsja A. Kello, soovides lahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 Advokaat oma kaebuses toonitab, et S. Maškinil on vabanemisel olemas elukoht, talle on broneeritud töökoht, ta ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga, tahab edaspidi elada seaduskuulekalt ja vana tutvusringkonnaga enam suhelda ei soovi. S. Malaškin on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis, jätkanud haridusteed ja omandanud riigikeele. 3.2 S. Maškin enda määruskaebuses märgib kõigepealt, et tema vabastamata jätmisel ei saa takistuseks olla tal Eestis elamise õiguse puudumine. Politsei- ja Piirivalveametist väljastatud vastuse kohaselt on tal tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise korral seaduslik alus Eestis viibimiseks kuni katseaja lõpuni. S. Maškin usub, et saab ka elamisloa, kuna ta on sündinud ja terve elu elanud Eestis, samuti on seda tema naine ja laps. S. Maškin toonitab sedagi, et ta ei ole alkoholi tarvitanud juba kaua aega, kuna ta ise on sellele kategooriliselt vastu. Ta ei soovi oma elu hävitada. Kinnipeetav leiab sedagi, et elektrooniline valve oleks meetmeks, mis tema kuriteod või isegi seadusvastaselt mõtlemise välistaks. S. Maškin toonitab veel, et ta siiralt kahetseb seda halba, mida ta on elus teinud. S. Maškin on enda edasikaebusele lisanud ka kaks tunnistust koos psühholoogi iseloomustusega selle kohta, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“ ja „Eluviisitreening.“ Samuti selgub viidatud tunnistustelt, milliseid teemasid programmide raames puudutati. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebused jäävad tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ning vastab seega vaid edasikaebuse argumentidele. 2 2
15. Kõigepealt on apellatsioonikohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa kohtud tugineda üksnes isiku kohta käivale positiivsele teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg 3) loetelus toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid näiteks tema kuriteo raskuse ja süü suuruse, samuti tema varasema karistatuse motiivil. Selliselt on maakohus S. Maškini puhul õigesti ka toiminud.
16. Nimelt leiab ka ringkonnakohus, et ehkki S. Maškinit positiivselt näitavaid argumente tõesti esineb (distsiplinaarkaristuste puudumine, kursustel ja sotsiaalprogrammides osalemine, vanglateenistuses töötamine, riigikeele õppimine, samuti toetava perekonna ning elu- ja töökoha olemasolu), ei ole need tema vabastamiseks ligikaudu 6 aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu piisavad. S. Maškini praeguse vabastamise välistabki tedmine tema korduvatest karistamistest, sealhulgas on teda karistatud tapmise eest raskendavatel asjaoludel ja samuti raskendavatel asjaoludel toime pandud tapmiskatse eest. Nimelt selgub kohtutoimikust, et Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999 otsusega karistati S. Maškinit KrK § 101 p-de 2, 7 järgi 15-aastase vangistusega. Selle karistuse kandmise ajal 06.05.2002 pani ta kinnipidamiskohas on toime uue kuriteo, milles ta tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.03.2004 otsusega KrK § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi. Ehk siis eelmärgitud negatiivset teavet arvesse võttes peab ütlema, et määruskaebuste väited, mis toonitavad kinnipeetava vangistusaegse käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste positiivsust, ringkonnakohut S. Maškinit vabastama kindlasti ei veena. Seejuures ei oma kolleegiumi hinnangul tähendust küsimus, kas süüdimõistetu võimalus elamisloa saamiseks on reaalne või ei ole.
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
18. S. Maškini kaitsja advokaat A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel S. Maškini kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus