1-08-8086/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 07.10.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8086 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Eno Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ENO TUIV, isikukood 36601072222, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 15.12.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.09.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ENO TUIV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Eno Tuivilt menetluskuluna riigituludesse 115,20 (ükssada viisteist eurot 20 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB Pank), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Eno Tuivi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Eno Tuivile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eno Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eno Tuiv tunnistati süüdi Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 05.11.2009 otsusega ning talle mõisteti karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati maha vangistuses viibitud aeg 1 aasta 4 kuud 25 päeva, seega kandmisele kuulus 9 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.11.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna on enda arvates piisavalt kaua vanglas olnud ning 2/3 karistusest ära kandnud. Kõigepealt peab eluga kohanema ja hakkama tööd otsima, tahaks transpordiga tegeleda. Enne oli xxxx omanik, praegu firma seisab. Enne vangistust elas elukaaslasega xxxx. Isa suri ära ja tema elukaaslane elab praegu seal majas, kuhu isik vabanemisel elama läheb. Leiab, et karistus oli liiga karm, ta ei õigusta oma tegu, vaid leiab, et oleks piisanud šokivangistusest, kuna ta ei olnud kunagi varem sellise asjaga tegelenud. Kaebas otsuse edasi ja karistust vähendati. Ise narkootikume ei tarvita. Alkoholi osas karsklane ei ole, kuid ei ole enda hinnangul ka sõltuvuses. Selgitab, et ta viidi vägisi Tartu vangla psühhiaatria osakonda. Tal oli väga tugev surve ja sellepärast läks segi peast. Kaitsja leiab, et kõigepealt on vaja inimesega kohtuda, rääkida temaga, vaadata, mida ta vastab ja siis alles otsustada, kas ta vabastada või mitte. Oluline on, kas inimene on oma tegudest aru saanud. Ta on juba 50 aastane, ta laps sündis septembris 2008 ja ta ei ole oma last üldse näinud. Ta töötab vanglas, distsiplinaarkaristus on selle eest, et oli ähvardav kõneviis ametniku suhtes. Risk korduva kuriteo toimepanemiseks on 16%, mis on väga madal. Kinnipeetav on teadlik, et kui ta vabaduses ei täida talle pandud tingimusi, siis satub vanglasse tagasi. Kaitsja palub kohtul põhjalikult kaaluda Eno Tuivi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Eno Tuivi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude tehiolud ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vaatamata sellele ei teinud ta varasematest karistustest mingeid järeldusi. Isik kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo eest, s.o umbes 13 kg amfetamiini ja 3 kg kokaiini käitlemise ja üle riigipiiri vedamise eest. Kandmata on enam kui 2 aastat 2 kuud vangistust. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval hetkel ennatlik. Ühtlasi tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, kujuneks katseaeg käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Tähelepanu väärib asjaolu, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis annab veelkord tunnistust sellest, et varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Vastupidi, ta pani toime piiriülese rahvatervisevastase kuriteo ja seda suure kasu saamise eesmärgil. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks, ei täida piiriülese narkokuritegude puhul süüdimõistetute ennetähtaegne vangistusest vabastamine üldjuhul oma eesmärki. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 16% ja 32%, mistõttu on tema puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis seondub tema impulsiivse ja agressiivse käitumisega, milline võib viia kahetsusväärsete tagajärgedeni, mistõttu vangistuses on isiku suhtes rakendatud vangistusseadus § 69 sätteid, kuna isik on ohtlik kaaskinnipeetavatele ja ametnikele. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusest nr 3-1-1-91-06 tulenev vangistatu õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Eno Tuivi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik viibib vangistuses esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Kohtu hinnangul ei kaalu Eno Tuivi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, seega ei avaldanud isikule varem mõistetud karistused vajalikku preventiivset mõju ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on rahvusvaheline raske rahvatervisevastane narkokuritegu – suures koguses narkootikumide vahendamine, eesmärgiga saada suurt tulu. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud vangla majandustöödel ning tal on vabanedes kindel alaline elukoht oma isa elukaaslasele kuuluvas majas, kus käesoleval ajal elab isa elukaaslane. Nii maja omanik kui praegune elanik on andnud nõusolekud isiku elama asumiseks nimetatud elukohta. Samuti puuduvad isikul tasumata rahalised nõuded, mis tema majanduslikku olukorda vabanedes negatiivselt mõjutaksid. Kohus leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles järgnevaid negatiivseid asjaolusid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Eno Tuivil on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati ähvardava kõneviisi kasutamise eest ametniku suhtes, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Iseloomustusest nähtub, et ta on vangistuses oleku ajal rünnanud ametnikku ja ähvardanud kinnipeetavaid, mistõttu on kohaldatud tema suhtes vangistusseaduse § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi isikul puuduvad võlgnevused, võib kehv majanduslik olukord soodustada uute kuritegude toimepanemise riski, kuna käesolev kuritegu on toimepandud suure rahalise kasu saamiseks ning varem on ta samuti pannud toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamiseks, mis näitab isiku majanduslikku toimetulematust. Lisaks puuduvad andmed toetava lähivõrgustiku olemasolu kohta, kes isikut vabanemisel materiaalselt toetaksid. Endise elukaaslasega on suhted elukaaslase sõnul keerulised, kuna ta oli varasemalt toimepandud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise ohver ning isiku vend on samuti kriminaalkorras karistatud, kes võib kinnipeetavale negatiivset mõju avaldada. Isikul on varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, sh varasema kehalise väärkohtlemise pani toime alkoholijoobes olles. Alkoholi mõju all muutub vägivaldseks ja agressiivseks. Isik on teiste poolt mõjutatav, tunnistab seda ning ise selles probleemi ei näe. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolud uute vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 16% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 32%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna isik on varem katseajal olles rikkunud ettenähtud nõudeid. Seega puudub kohtul kindlus selles, et seekord, ebaproportsionaalselt pika katseaja jooksul, kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et Eno Tuivi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Eno Tuivi vabastamisega enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. 2.Määruskaebus jätta rahuldamata. 07.10.2016 kohtumäärus 1-08-8086 jõustus 23.11.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega (allkirjastatud Keili Rosar Referent digitaalselt)