KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1268 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Va

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi (19.07.2015, 20.07.2015, 09.09.2015-20.09.2015, 15.09.2015 ja 17.10.2015 episoodid) 1 aasta vangistusega.

§ 68alusel arvati karistusaja hulka 3 päeva, s.o 20.07.2015-22.07.2015, kui V.

Mjagkov oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõisteti V. Mjagkovile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust V.

Mjagkovile Tartu Maakohtu 07.07.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti V. Mjagkovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati V. Mjagkovi

§ 121

lg 2 p 2 järgi (07.06.2015 episood) 2 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes raskeima, s.o

§ 65

lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristusega kaetuks 2 kuu pikkune vangistus ja mõisteti V. Mjagkovile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti 1 aasta 6 kuu 25 päeva vangistuse kandmise algust V.

Mjagkovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.10.

1. Karistuse kandmise lõpp 15.05.
3. Tartu Maakohtu 14.09.2016 määrusega jäeti V. Mjagkov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
4. Maakohus leidis, et süüdimõistetu on täitnud formaalse aluse vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuid täitmata on materiaalsed eeldused, mistõttu ei ole V. Mjagkovi vabastamine põhjendatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud V. Mjagkov kannab käesolevat kolmandat reaalset vangistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse alusel mootorsõiduki joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja sellest tingitud vägivaldsus. 2.
5. Positiivne on, et V. Mjagkovil on vabanedes olemas toetav sotsiaalvõrgustik ema, kasuisa ja venna näol. V. Mjagkovil on vabanedes olemas kindel elukoht. Ta saaks elama asuda oma kasuisale kuuluvasse 3-toalisse ahiküttega korterisse, kus tema kasutuses oleks omaette tuba. Korteris puudub küll vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning see vajaks remonti, kuid siiski on tegemist elamiskõlbliku eluasemega. Asjaolu, et samas majas elab kriminaalkorras karistatud isik, ei saa pidada V. Mjagkovi sinna elukohta elama asumist välistavaks asjaoluks. Seda seetõttu, et V. Mjagkovi suhtlusringkonda kuulus ka enne vangistust arvukalt kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid sellest hoolimata on ta kuritegusid toime pannud üksinda. Tema mõjutatavust kaaslaste, sh kriminaalkorras karistatud sõprade poolt, ei ole tuvastatud. 2.
6. Vabanedes ei ole V. Mjagkovil garanteeritud töökohta. Enne vangistust töötas ta autoremondilukksepa ja peamehhaanikuna ning tööandja oleks valmis ta ka vabanemise korral tööle võtma. Samas ei ole ettevõte garantiikirja väljastanud. Isegi, kui ettevõte oleks valmis ta tööle võtma, võib seal töötamine osutuda problemaatiliseks. Seda seetõttu, et võimalik elukoht asub Põlvamaal, kuid töökohustusi tuleks täita Tartus. Samas ei saa kindla töökoha puudumist pidada hoolimata küllaltki suurte tasumata nõuete olemasolust V. Mjagkovi vabastamist välistavaks asjaoluks. Nimelt ei ole V. Mjagkov varem pannud toime varavastaseid kuritegusid ning lisaks on tal võimalik saada materiaalset tuge enda esmavajaduste katmiseks emalt ja kasuisalt. 2.
7. Maakohus on uue kuriteo toimepanemise riskiks pidanud alkoholi tarvitamist, kuna V. Mjagkovi on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta on küll A-Kliinikus alkoholivastase süsti saanud, kuid see ei ole uute kuritegude toimepanemist ära hoidnud. Alkoholi tarvitanuna ei suuda ta oma käitumist kontrollida ja käitub hetkeemotsiooni 2 ajel. V. Mjagkov ise alkoholiprobleemi olemasolu ei tunnista, kinnitades, et tal ei ole viimasel ajal tarvitamisega probleeme olnud. Arvestada tuleb sedagi, et V. Mjagkov näeb enda süüd kuritegudes vähe ja ei ole kahetsust avaldanud. Ta leiab, et süüdi on teised, kes on oma käitumisega vastavad olukorrad ja probleemid põhjustanud. Põhjusena, miks ta on naisi (elukaaslasi ja eelmist abikaasat) peksnud, toob V. Mjagkov välja, et naised on teda petnud ja tema usaldust kuritarvitanud. Seetõttu ei ole ta enda arvates valesti käitunud. V. Mjagkov on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja tema kõiki kriminaalhooldusi tuleb hinnata ebaõnnestunuteks. Ta on küll avaldanud soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid varem tal seaduskuulekalt elamine õnnestunud ei ole. V. Mjagkov ei ole ka vangistuses suutnud kehtivast korrast kinni pidada, mida näitab distsiplinaarkaristuse olemasolu. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada V. Mjagkov tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning märgitakse, et V. Mjagkov ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ning tahab edaspidi elada seadusekuulekat elu. Kuritegu oli toime pandud hingelise erutuse seisundis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Mjagkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu varasem käitumine ega tema käitumine vangistuses ei anna kohtule põhjust olla veendunud, et seekordne kriminaalhooldus mööduks edukalt ja just nüüd on süüdimõistetu vanuses, milles ta on valmis ennast muutmata. V. Mjagkovi suhtes ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema vabanemise tingimisi ennetähtaegselt.
11. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V. Mjagkovil hüvitada A. Kello kaitsjatasu 24 eurot.
12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
13. septembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk