← Eesti

2-14-2175/64

Obsah (7)§ 301§ 442§ 53§ 173§ 162§ 174§ 190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-2175

§ 301

lg 1 kohaselt peab eksperdiarvamus sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Kohus leiab, et antud juhul ilmneb esitatud ekspertarvamusest, millistest alusdokumentidest on eksperdid ekspertiisi läbiviimisel lähtunud ning millistel asjaoludel nende lõppjäreldused põhinevad. Hageja taotlusel on kohus kutsunud eksperdi ka kohtuistungile ekspertiisis tehtud järeldusi selgitama ning ekspert on 28.04.2015 kohtuistungil täiendavalt selgitanud ekspertarvamuse kujunemist (kd IV lk 10). Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kohtule esitatud ekspertarvamuse näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga.

  1. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja käsi on alates 13.01.2009 toimunud esimest operatsioonist jäänud 8 cm lühemaks, mis kahtlemata ei saa olla raviteenuse osutamise tavapärane tagajärg. Samas ei ole antud asjas esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks erialase teadmisega isik asunud seisukohale, et kostja on hageja ravimisel teinud ravi- või diagnoosivea. Kohus on seisukohal, et kohtul kui vastava eriteadmiseta institutsioonil ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Kohtu hinnangul võib nähtuvalt esitatud tõenditest asuda seisukohale, et hagejal tekkinud tüsistused võivad olla põhjustatud mitmete tegurite koosmõjust – hageja vanus, korduvad kukkumised/libastumised, ekspertide poolt viidatud bioloogilise luuparanemise häirumus –, kuid ühestki esitatud tõendist ei ilmne, et kostja on teinud hageja suhtes arstliku ravivea. Nimetatut kinnitab ka kohtuekspertide arvamuse punktis 20 antud üldjäreldus, mille kohaselt kostja poolt hageja puhul kasutatud ravimeetodid on meditsiiniliselt õigustatud ja aktsepteeritavad. Samale lõppjäreldusele, et kostja ei ole ravivigu teinud, on jõudnud ka dr XXXX ja TKE oma hinnangutes.
  2. Võttes arvesse, et tulenevalt VÕS § 770 lg-test 1, 4 on tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamise vältimatu eeldus, et tervishoiuteenuse osutaja on teinud ravi- või diagnoosivea, tuleb hageja esitatud hagi rahuldamata jätta, kuna vastava eelduse esinemine ei ole tõendamist leidnud.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 alusel on hagihind 53 377,22 eurot. 48.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja on esitanud 02.02.2016 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, mille kohaselt protokolli leheküljel 5 on protokollitud kostja esindaja Liisa XXXXi järgmine lause: „/.../kostja esindaja ei oska meditsiinilistes küsimustes hinnangut anda. Kuid kostjale teada olevalt ei ole ka Tartus XXXXsisuliselt ravitud, kuna käe liikuvus ei ole taastunud. /.../“ Kostja on seisukohal, et kostja esindaja ei väitnud kohtuistungil mitte seda, et Tartus XXXXka (?) sisuliselt ei ravitud, vaid seda, et kuigi kostja esindajal vastavad meditsiinilised eriteadmised puuduvad, siis 11 kostja esindaja arusaamise kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist enam ravimisega, kui metallplaat välja võeti, sest hageja käe liikuvus selle tulemusena enam ei taastuda ei saa. Kostja taotleb, et 02.02.2016 kohtuistungi protokolli leheküljel 5 toodud kostja esindaja poolt protokollitud lauset parandataks ning sõnastataks järgnevalt: „/.../Kostja esindaja ei oska meditsiinilistes küsimustes hinnangut anda vastavate eriteadmiste puudumise tõttu, kuid kostja esindaja arusaamise kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist enam ravimisega, kui metallplaat välja võeti, sest käe liikuvus selle tulemusena enam ei taastuda ei saa. /.../“ 49.

§ 53

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, kuna kohtuistungi protokollis on kostja esindaja antud vastus vääralt kajastatud. Kohus leiab, et 02.02.2016 kohtuistungi protokolli viiendal leheküljel tuleb kostja esindaja vastus lugeda õigeks kostja taotletud sõnastuses. Menetluskulud 50.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 51.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus märgib, et kostja on kinnitanud, et kostjal käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. 52. Hageja oli käesolevas asjas lähtuvalt RLS § 22 lg 1 p-st 11 riigilõivu tasumisest vabastatud. Antud asjas on hageja taotlusel määratud ekspertiis ning hagejale on antud menetlusabi eksperdikulude tasumisel.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg-st 7 tulenevalt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 53. Nähtuvalt EKEI õiendist on ekspertiisi läbiviimise maksumuseks kujunenud 271 eurot (kd III lk 132). Kohus on seisukohal, et hageja tuleb

§ 190

lg-st 7 tulenevalt vabastada ekspertiisikulude summas 271 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on see põhjendatud lähtuvalt antud tsiviilasja tehioludest, eelkõige hageja tervislikust seisundist. Kristi Rickberg /digitaalselt allkirjastatud/ 12 kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.