KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Asja läbivaatamis

§ 224

lg 2, § 227 lg 4, § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Philipp Gusev isikukood 37212040294, töökoht xxx PPA Ida prefektuuri esindaja Axxx Rxxx 14.09.2016 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Philipp Gusev 13.09.2016 kell 02:38 xxx 162-l km-l mootorsõiduki juhtimises isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,52 mg/l, s.o liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 68 kilomeetrit tunnis, s o liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikus eiramises s o liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista Philipp Gusevile KarS § 224 lg 2 järgi karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva aresti. Aresti kandmise algus on alates Philipp Gusevi kinnipidamisest s.o 13.09.2016 kell 2.

1. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mõista Philipp Gusevile lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9-ks kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 1 KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend, xxx mis kuulub Philipp Gusevi’ile. Välja mõista Philipp Gusev´ilt menetluskulud – sõiduki teisaldamise kulud summas 64,30 eurot (kuuskümmend neli eurot ja 30 senti). Menetluskulud tuleb tasuda 1-(ühe)-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700065217 ning selgitusse märkida süüdlase ees-ja perekonnanimi, väärteoasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 30.09.
2. ASJAOLUD 13.09.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1484679 kohaselt süüdistatakse Philipp Gusev selles, et tema xxx 162 km-l juhtis xxxx asulavälisel teel kiirusega 186 +- 8 km/h ja suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 110 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,52 mg/l. Samuti juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukist sinise ja punase töötava vilkuriga ja helisignaaliga. Oma tegudega rikkus Philipp Gusev liiklusseaduse (

) § 50 lg 5 p 3, § 69 lg 3, § 38 lg 1 sätteid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris P. Gussev’i teod

§ 227lg 4, § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi (tl 3).

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik P. Gusev tunnistas oma süüd täielikult. Selgitas, et sõitis oma sõidukiga xxx ning umbes 45 km enne xxx peeti teda kinni. Sõitis xxxja pidi jõudma piiri peale. Sõitis lubatud kiirust ületades kuskil 10 km/h võrra. Siis nägi tagant siniseid-punaseid vilkureid. Esimene reaktsioon oli peatuda. Eelneval õhtul on tarbinud sõpradega alkoholi ja arvas, et võivad jääknähud olla ja sellepärast võttis vastu otsuse, et ei peatu. Püüdis politsei eest ära sõita ja siis alles peatus. Politsei sundis peatuda. Kui politsei eest põgenes oli sõidukiirus umbes 180 km/h. Autos oli veel reisija, naise õde „xxx“, kes istus reisija kohal. Peale kinnipidamist kontrolliti alkoholisisaldust alkomeetriga ja pärast viidi politseijaoskonda, kus kontrolliti veel ja koostati protokoll. Näit oli 0,52. Oli sellega nõus, nagu ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Mõlemad protokollid talle tutvustati. Varem on 3 korral joobes juhtimise eest karistatud. Viimane kord oli 2015.a. Karistuseks pandi üldkasulikke töid, on praegu sooritamisel. Palus mõista talle kergem karistus, et mitte kaotada oma töökohta. Ülalpidamisel on neli last ja mittetöötav abikaasa. Vaidles sõiduki konfiskeerimisele vastu. Auto 2 osteti naise pärandiks saadud rahast ja see oleks ebaõiglane. Kaitsjat kohtulikuks arutamiseks P. Gusev endale ei taotlenud. Kohus uuris veel järgmised tõendid: Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt 13.09.2016 kell 2.38 mõõdeti Philipp Gusevi juhitud xxxliikumiskiirust xxx 162 km-l, kus lubatud maksimaalne sõidukiirus on 110 km/h, kasutades Stalker DSR 2X nr DP021146, pimeajal, tehisvalguse, sademeteta ja hea nähtavuse tingimustes. Mõõtmine toimus kahe sõidurajaga ühesuunalisel teel samas suunas liikuva objekti suhtes liikuvast sõidukist, kus mootorsõiduk eemaldus patrullautost. Kiirus mõõdetud 5-6 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem on 186 km/h. Laiendmääramatus on +/- 8 km, lõplik mõõtetulemus 178 m/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Juht on näiduga nõus, protokolliga tutvunud. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat (tl 11, 42). Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-16/00056 kinnitab, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X s.n. DP021146 on taadeldud ning vastab MKM 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 nõuetele (tl 13). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati P. Gusevil 13.09.2016 kell 2.43 indikaatorvahendit kasutades alkoholijoovet. Joobeseisundile viitavad ka sellised tunnused nagu silmade punetus, silma puupillide suurus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, häireid aja-, isiku ja kohatajus, kerged häired koordinatsioonis, unisus (tl 14). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab, et 13.09.2016 kell 2.54-2.58 kasutati P. Gusev’i suhtes tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST nr ARAF-0006 ning lõplikuks mõõtetulemuseks oli alkoholisisaldus 0,52 mg/l (tl 14a, 16-17). Tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus nr TTRC-16/00088 kinnitab, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 nr ARAF-0006 on taadeldud ning vastab OIML R 126

§ 224lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 on aset leidnud, need teod pani toime P.

Gusev ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 234

lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. P. Gusev’i enda ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli alusel loeb kohus tõendatuks, et 13.09.2016 kell 2.38 xxx km-l juhtis P. Gusev temale kuuluvat sõiduautot xxx, ületades lubatud sõidukiirust. Kui tema taga sõitev politseivärvides alarmsõiduk tegi P. Gusevile sinise ja punase töötava vilkuriga ja helisignaaliga peatumise märguande, eiras P. Gusev seda tahtlikult ja teadlikult, ei peatunud politsei tehtud peatumismärguande peale, vaid hoopis lisas kiirust juurde, liikudes kiirusega 178 km/h teelõigul, kus on maksimaalne lubatud kiirus 110 km/h, st ületas lubatud sõidukiirust 68 km/h võrra ja peatas sõidukit alles siis kui politseisõidukid taktikaliste võtetega takistasid tema edasist liikumist ja sundisid teda peatumiseks. Seda, et P. Gusev on tahtlikult eiranud peatumise märguannet kinnitavad tema enda ütlused, et ta on eelnevalt tarvitanud sõprade seltskonnas alkoholi ning arvates, et alkohol ei väljunud tema organismist ja kartes politseikontrolli otsustas mitte peatuda. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, nagu ka P. Gusev’i enda ütlused kinnitavad, et nimetatud mootorsõiduki juhtimisel oli P. Gusev alkoholijoobes ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,52 mg/l. Eeltoodu alusel leiab kohus, et P. Gusev on realiseerinud oma tegudega

§ 224lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 süüteokoosseisude objektiivsed tunnused. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et P. Gusev täitis

§ 224lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 süüteokoosseisude objektiivsed tunnused otsese tahtlusega. 4 Kar

S § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. P. Gusev oli teadlik temale tehtud peatumise märguandest, kuid otsustas seda eirata ning püüdis põgeneda politsei eest. See viitab, et ta tahtis

§ 234lg 1 sätestatud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist.

Sama puudutab ka lubatud sõidukiiruse ületamist. P. Gusev’i enda ütluste järgi enne peatumismärguande tegemist sõitis ta ületades lubatud sõidukiirust ca 10 km/h võrra, kuid peale peatumismärguande tegemist ja P. Gusev’i otsustust mitte peatuda üritades ta varjata ennast politsei eest ning teadlikult ja tahtlikult lisas kiirust juurde, mistõttu pani ta

§ 227lg 4 sätestatud süüteo toime otsese tahtlusega.

Kohtu arvates tegutses P. Gusev otsese tahtlusega ka

§ 224lg 2 sätestatud väärteo toimepanemisel.

P. Gusev’i enda ütlustest nähtuvalt sündmusele eelneval õhtul (s.o 12.09.2016 õhtul) tarvitas ta alkoholi sõprade seltsis. Kinnipidamisprotokollist nähtuvalt peeti P. Gusev kinni 13.09.2016 kell 02.38, s.o mõned tunnid peale alkoholi tarvitamist. Kusjuures P. Gusev’il endal oli kahtlustusi oma seisundi suhtes (tema enda ütluste järgi – arvas, et võivad olla jääknähud, seetõttu otsustas mitte peatuda). Seega teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et P. Gusev pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Karistus KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKK 3-1-1-14-07). Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kahekümne nelja kuuni. 5

§ 234

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kahekümne nelja kuuni. Hinnates süüdlase tegusid leiab kohus, et P. Gusev’i süü on eriti raske ning vastab sanktsiooni maksimummäärale. Varasemalt on P. Gusev kolmel korral (2015, 2011 ja 2005) karistatud KarS § 424 alusel joobes juhtimise eest (Harju Maakohtu 16.03.2005, 14.06.2011 ja 22.06.2015 kohtuotsusega) ning uute raskete liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemine P. Gusev’i poolt nõuab range karistuse mõistmist. Siinkohal tuleb arvestada, et P. Gusev’i joove aste (0,52 mg/l) oli üle keskmist määra. Veelgi raskemaks teeb P. Gusev’i süüd asjaolu, et ta ületas lubatud sõidukiirust 68 km/h võrra, on eiranud peatumismärguannet, püüdes varjata ennast politsei eest ning sel hetkel moodustas tema sõidukiirus 178 km/h, mis on kahtlemata väga suur number. Sellise kiirusega joobes juhi poolt avalikus kohas, maanteel sõiduki juhtimine oli äärmiselt ohtlik nii P. Gusev’ile endale kui ka teistele liiklejatele, sh P. Gusev’i sõidukis viibinud kaasreisijale. P. Gusev tunnistas oma süüd täielikult, kuid ei avaldanud kahetsust. Samuti ei tuvasta kohus teisi P. Gusev’i süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja karistusettepanekuga. Antud juhul ei tule kõne alla rahatrahvi kui karistuseliigi kohaldamine, kuna see ilmselgelt ei vastaks P. Gusevi tegude raskusele. P. Gusev on ka praegu katseajal ja kriminaalhoolduse all vastavalt Harju Maakohtu 22.06.2015 otsusele, mistõttu karistuseliigina sobib antud juhul vaid arest. Karistuse määra osas leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest sanktsiooni maksimummääras, s.o kolmkümmend päeva aresti ja seda eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel ning arvestades eeltoodud asjaolusid (et varem P. Gusev’it korduvalt karistati joobes juhtimise eest, ta pani mitu uut rasket õigusrikkumist, olles varasema kohtuotsuse järgi katseajal ja kriminaalhoolduse all, rikkudes varasema kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu) kergem karistus ei ole piisav meede tema mõjutamiseks ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks. Süüdlane pani väärteod toime ühe teoga ning talle karistuse määramisel kuuluvad kohaldamisele KarS § 63 lg 1 sätted ehk karistus tuleb mõista

§ 224

lg 2 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ning lugeda karistuse kandmise algust P. Gusev’i kinnipidamisest. Kohus leiab, et arvestades P. Gusev’i tegude raskust ja iseloomu ning eelpool mainitud eripreventiivseid kaalutlusi tuleb kohaldada ka

§ 224lg 3 p 1 ning mõista P.

Gusevile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks. Tegemist on samuti lisakaristuse maksimaalselt võimaliku ülemmääraga, kuid kohtu arvates on see antud juhul õigustatud, kuna varasemalt on P. Gusev’i suhtes juba kahel korral (Harju Maakohtu 14.06.2011 ja 22.06.2015 otsusega) kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist vastavalt 6-ks ja 7-ks kuuks, kuid vaatamata sellele jätkas P. Gusev raskete liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist ning P. Gusev’i senine käitumine näitab, et antud juhul lisakaristuse kergemas määras kohaldamine ei suuda teda mõjutada ja ära hoida uute rikkumiste toimepanemisest. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 6 Konfiskeerimine Kohtuväline menetleja on taotlenud KarS § 83 kohaldamist ning konfiskeerimist. P. Gusevi sõiduki Kehtiva kohtupraktika kohaselt kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniotsus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sh tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Kuriteo toimepanemise vahendiks on kohtupraktikas loetud näiteks joobes autojuhi sõidukit (RKKKm nr 3-1-1-88-15, p 10, 12). Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (RKKKo nr 3-1-1-37-07, p 23). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Seega peab kohus analoogselt vahistamisele esitama tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta (RKKKm nr 3-1-1-78-13, p 8). P. Gusev on varem kolmel korral joobes juhtimise eest karistatud, kusjuures kahe viimase kohtuotsusega (Harju Maakohtu 14.06.2011 ja 22.06.2015 otsusega) võeti temalt lisaks põhikaristusele ka juhtimisõigus ära ning Harju Maakohtu 22.06.2015 otsusega konfiskeeriti P. Gusevile kuuluv sõiduk xxx. Kuivõrd kohtupraktika kohaselt tõstatatakse konfiskeerimise võimalus üldjuhul alates kolmandast samalaadsest rikkumisest, siis võib juba kolmanda samalaadse süüteo toimepanijas üldjuhul näha sellist isikut, kellele vähem radikaalsed meetmed ei mõju (Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2016 otsus nr 4-15-9837). P. Gusevi puhul on see juba neljas kord, kui ta paneb toime mootorsõiduki joobes juhtimise (ja veel kaks rasket liiklusalast süütegu), mistõttu kohtu arvates saab P. Gusevis näha isikut, kellele leebemad meetmed ei mõju. Kriminaalkorras karistamine ja vangistuse (asendatud ÜKT-ga) täitmisele pööramise oht ei mõjutanud teda samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma ning on tõenäoline, et selline käitumine ei muutu ka pärast aresti kandmist. Arvestades eeltoodut ning silmas pidades nii üld- kui eripreventiivset eesmärki on lisaks arestile ja juhtimisõiguse äravõtmisele, põhjendatud P. Gusev’ilt süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist P. Gusev’i tegudele vastavaks. Kohus võtab antud otsuse tegemisel arvesse P. Gusev’i põhjendused töökoha säilitamise ning lastele ja abikaasale ülalpidamise andmise vajadusest, kuid kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles toimepandud süütegude raskust, aga ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei välista põhitöökoha olemasolu lisakaristuse mõistmist ning kohus on eelnevalt selgitanud, miks peab vajalikuks antud juhul lisakaristuse kohaldamist. Naisele ja lastele ülalpidamise andmise vajadusega pidi aga P. Gusev arvestama antud raskete ja korduvate süütegude toimepanemisel. Kui P. Gusev on oma käitumisega seadnud ohtu tema laste ja elukaaslase materiaalset heaolu, ei saa see olla aluseks tema süü raskusest kergema karistuse mõistmisele või konfiskeerimise aluste esinemisel selle kohaldamata jätmisele. Sellega pidi P. Gusev arvestama antud väärtegude toimepanemisel 7 Menetluskulud P. Gusev’ilt tuleb välja mõista menetluskulud – sõiduki teisaldamise kulud summas 64,30 eurot (tl 34), mida tuleb tasuda 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 8