← Eesti

1-14-8868/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2016 Tartu Kriminaalasja number 1-14-8868 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Mailika Ilisson Tõlk Regina Laiapea Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2016 Kriminaalasi Jevgeni Paršini süüdistuses KarS § 114 p-de 1, 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  3. detsembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Jevgeni Paršini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Prokurör Ringkonnaprokurör Olga Dorogan Süüdistatav Kohtuistungil osalesid Jevgeni Paršin isikukood 38102122231; elukoht XXX; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 4 korda; vahistatud alates
  4. maist 2014 Jevgeni Paršin ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev; Ringkonnaprokurör Olga Dorogan RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. detsembri 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar apellatsioonimenetluses Jevgeni Paršinile advokaat Andrei Matvejevi poolt osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 562,80 eurot, sealhulgas käibemaks 93,80 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Paršinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 562,80 eurot.
  9. Jevgeni Paršinilt väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99915700085939 ja selgitus: „Jevgeni Paršin, 1-14-8868, menetluskulud“.
  10. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  11. aprillil 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  12. aprillist
  13. Maakohtu otsus
  14. Viru Maakohtu
  15. detsembri 2015 otsusega tunnistati Jevgeni Paršin süüdi KarS § 114 p-de 1, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistuse alguseks isiku kinnipidamise aeg ehk
  16. mai
  18. J. Paršin mõisteti süüdi selles, et
  19. mail 2014 ajavahemikus kella 01.58-02.10 tungis ta Jõhvi linnas Rakvere tn 7 asuva baari „Privaat“ juures tänaval kallale raskes alkoholijoobes olevatele V.M. ile ja S.K. ile. J. Paršin lõi korduvalt noaga S.K. it, kes kukkus pärast löökide saamist maha. Seejärel lõi J. Paršin V.M. it kaela ja rindkere piirkonda. Süüdistatav jätkas asfaldil lamava S.K. i noaga kaela, rindkere ja selja piirkonda löömist. Seejärel jooksis J. Paršin järele tema eest ära minevale V.M. ile ja lõi kannatanut korduvalt noaga ning kannatanu kukkus pärast löökide saamist maha. J. Paršin jooksis tagasi asfaldil lamava S.K. i juurde ning jätkas ennast rünnaku eest kaitsva kannatanu noaga rindkeresse, selga, kõhtu ja jäsemetesse noaga löömist ja lõi S.K. it seejärel jalaga selga ning läks ära. J. Paršin tekitas V.M. ile kokku 16 torke-lõikehaava, sh kannatanu surma põhjustanud kokku 11 haava kaela ja rindkere piirkonnas koos trahhea, rinnakelme, vahelihase, maoseina ja põrna vigastustega. Saadud vigastuste tagajärjel suri V.M. sündmuskohal ägeda verekaotuse tõttu. 2 S.K. ile tekitas J. Paršin kokku 33 tore-lõikehaava kaelal, kehatüvel ja jäsemetel, sh 2 haava rindkere piirkonnas ulatusid rinnaõõnde, vigastades vasakut ja paremat kopsu, mis on eluohtlikud vigastused. S.K. i surm jäi saabumata tänu õigeaegsele meditsiinilisele abile. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas J. Paršin ootamatult kannatanuid rünnates neile teadlikult suurt valu ja füüsilisi vaevusi. Samuti tekitas J. Paršin V.M. ile ja S.K. ile põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega väljendas põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja –keha kui väärtuste suhtes.
  20. Sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollide, surnu ekspertiisi- ja täiendekspertiisiakti akti, S.K. i kohtuarstliku ekspertiisi- ja täiendekspertiisiakti ning statsionaarse epikriisi alusel tegi maakohus kindlaks, et
  21. mail 2014 kella 02.10 paiku leiti Jõhvis Rakvere 7 juurest V.M. i surnukeha ja sündmuskohalt toimetati SA Ida-Viru Keskhaiglasse S.K. . Hotelli Wironia turvakaamerate salvestiste, asitõendi vaatlusprotokolli ja tunnistajate ütluste kohaselt läksid J. Paršin ja A.S.
  22. mail 2014 kell 01.58 mööda Wironia hotellist. Kell 02.01 läksid Wironia hotelli sissepääsu juurde V.M. ja S.K. ning J. Paršin hakkas kannatanuid noaga lööma.
  23. Maakohus tugines J. Paršini süü tuvastamisel mh kujutiseekspertiisiaktile nr 14E-IV0015 (II kd, tl 82 jj), milles võrreldi omavahel Wironia hotelli, Grand Prix kasiino ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaamerate salvestistel olevate isikute riietusi. Ekspert leidis, et tõenäoliselt on tegemist samade isikutega. Kohus ei nõustunud kaitsjaga, et tõend on lubamatu. Ekspertiisi raames töödeldi turvakaamerate salvestisi nende kvaliteedi parandamiseks. Vaatamata sellele, et mõne faili kvaliteeti parandati ja mõned failid ühendati, jäi videofailide sisu samaks. Kujutiseekspertiisi määramine ja eriteadmiste rakendamine andis vajalikku tõendusteavet. Kohus ei kahelnud riikliku ekspertiisiasutuse eksperdi kompetentsis. Ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 nõuetele ja tõendi kogumise korda ei ole rikutud.
  24. Kohus ei kahelnud S.K. i, E.B. , J.J. , E.F. , I.P. i, J.T. , J.P. , M.V. i, G.K. i, S.T. e ja T.P. ütluste usaldusväärsuses. Nimetatud isikute ütluste ja turvakaamera salvestiste alusel tuvastas kohus ööl vastu
  25. maid 2014 toimunud sündmuste järjekorra ja asjaolud. Usaldusväärseks ei pidanud kohus J. Paršiniga sündmuste ajal koos olnud A.S. i ütlusi. Tunnistaja kohtus antud ütlused olid ebausutavad ja vastuolus eeluurimise ütlustega. Kuna Wironia hotelli videosalvestiselt on näha, et A.S. viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal, ei ole usutav tunnistaja väide, et ta ei oska öelda, kas J. Paršin osales kakluses.
  26. Prokurör näitas ristküsitluse käigus kannatanule ja tunnistajatele videofaile kuriteo sündmustest ning kaitsja pidas seda ebaseaduslikuks äratundmiseks. Kohus aga juhtis tähelepanu, et tegemist ei olnud isikute äratundmisega KrMS § 81 mõttes. Videosalvestised on tõendid KrMS § 63 lg 1 mõttes ja neil on kajastatud reaalsed sündmused. Seega oli prokuröril õigus esitada videosalvestisi, et teha kindlaks, kas tunnistajad tunnevad ära salvestisel kujutatud isikud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. juuli 2015 otsuse asjas nr 3-1-1-36-15 kohaselt ei korraldata salvestuse esitamisel kannatanule või tunnistajale KrMS § 81 lg 2 järgi äratundmiseks esitamist.
  28. J. Paršini süüd kinnitab veel asjaolu, et tema kinnipidamisel ära võetud noalt leiti kannatanute DNA-d (ekspertiisiaktid nr 14E-GE0705 ja 14E-GE1163). Eksperdid kinnitasid (ekspertiisiakt 14E-PõM0007), et V.M. i vigastused võisid olla tekitatud J. Paršinilt ära võetud noaga. Lisaks olid süüdistatava käelabal lõikehaavad, mis ekspertiiside (14E-IDI0027 ja 14E-IDT0006) järgi võisid tekkida pudeliklaasi killu toimel ja mitte rohkem kui ööpäev enne J. Paršini kohtuarstlikku läbivaatust
  29. mail
  30. Kohus järeldas, et need vigastused tekkisid pärast seda, kui J. Paršin
  31. mai 2014 õhtul kodust lahkus. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja süüdistatava ema T.P. ütlused asetavad J. Paršini kuriteo toimepanemise ajal sündmuskoha lähedusse. 3
  32. Kuigi süüdistatava riietelt ega küünte alt ei leitud kannatanute DNA-d, ei tähenda see, et J. Paršin ei pannud toime talle inkrimineeritavat kuritegu. Vaieldamatult tekkis kannatanutel ekspertiisiaktides toodud andmeid arvestades tugev verejooks, kuid isikutel seljas olnud särgid ja joped takistasid vere pritsimist. Vigastuste tagajärjel niiskus riietus verest aegamisi ning seetõttu ei puutunudki J. Paršin kokku V.M. i ja S.K. i verega.
  33. Maakohus tegi kindlaks, et V.M. i surma põhjustas J. Paršini tegu, s.o noaga löömine. Samuti tuvastas kohus, et S.K. ile tekitatud tervisekahjustused oleks kiire arstiabita toonud kaasa kannatanu surma. Kuna vigastused tekitas J. Paršin, oli tegemist tapmiskatsega. Seega on tegu õigesti kvalifitseeritud kahe inimese suhtes toime pandud kuriteona KarS § 114 p 3 kohaselt. Kohus tegi kindlaks ka tapmise piinaval ja julmal viisil. Arvestades kannatanute arvukaid vigastusi, nende paiknemist, S.K. i ütlusi suure valu tundmise kohta, kuriteo toimepanemist noaga ja asjaolu, et V.M. ja S.K. olid löömise ajal teadvusel, järeldas kohus, et J. Paršin põhjustas isikutele suurt valu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  34. novembri 1996 otsuse asjas nr 3-1-1-125-96 järgi on tapmine piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaevusi. Maakohtu arvates pani J. Paršin kuriteo toime ka julmal viisil. Kannatanutele põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine annab alust hinnata tapmist julmaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. veebruari 2007 otsus asjas nr 31-1-114-06). Praegusel juhul viitavad julmale viisile rohkete lõikehaavade tekitamine ja sureva maaslamaja jalaga löömine.
  36. Kohus leidis, et J. Paršin pani mõrva toime kavatsetult. Ööl vastu
  37. maid 2014 jälgis ta kannatanuid, kontrollis nende viibimiskohti ja ootas V.M. it ja S.K. it hotelli Wironia sissepääsu juures. Kui kannatanud lähenesid, ründas J. Paršin neid korduvalt. Süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane ning pärast kuriteo toimepanemist läks J. Paršin koju ja heitis rahulikult magama. Kehavigastuste arv ja iseloom näitavad, et süüdistatav soovis V.M. i ja S.K. i tappa. Esitatud apellatsioon
  38. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Paršini kaitsja advokaat Andrei Matvejev, kes palub tühistada Viru Maakohtu
  39. detsembri 2015 otsus ja mõista süüdistatav KarS § 114 p-de 1, 3 järgi õigeks. Samuti taotleb apellant J. Paršini menetluskulude riigi kanda jätmist.
  40. Apellatsiooni kohaselt on kohtuotsuse resolutsioon ebaselge. Nimelt on KarS § 114 kahelõikeline, kuid J. Paršinile mõisteti karistus KarS § 114 p-de 1, 3 järgi ning ühelegi lõikele ei viidatud.
  41. Kaitsja vaidlustab kujutiseekspertiisiakti nr 14E-IV0015 lubatavust. Kujutiseekspertiisi eesmärgiks peaks olema kujutise võrdlemine, väljaselgitamine jms. Eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades analüüsida kogutud tõendeid, kuid selle ekspertiisi eesmärgiks oli kogutud tõendite muutmine. Praegusel juhul lõi ekspert menetleja kogutud tõenditest uue tõendi ning tuvastas selle järgi, et tõendil kujutatud isik on J. Paršin. Lisaks on EKEI kodulehekülje järgi ekspertiisi läbi viinud K.T. infotehnoloog. Kindlasti oskab infotehnoloog töödelda või ühendada videofaile, kuid kaitsjale jääb arusaamatuks, millised on selle eksperdi eriteadmised kujutise ekspertiisi läbiviimiseks. Igal juhul ei ole lubatud, et sama ekspert loob tõendi ja tuvastab selle loodud tõendi alusel isiku samasuse. Apellatsiooni kohaselt ei olnud lubatud ka eksperdi loodud tõendi (videosalvestise) esitamine kannatanule ja tunnistajatele äratundmiseks. Süüdistaja esitas äratundmiseks Jõhvis erinevates kohtades filmitud videokatkendid, mida ekspert oli muutnud. Arvestades eeltoodut ei saa olla kindel, et äratundmiseks esitatud pildid kajastavad reaalsust. Ka tuleb silmas pidada, et videosalvestiselt ei ole näha äratundmiseks esitatud isiku nägu. Prokurör esitas aga suunava küsimuse, kui tahtis teada, kas videolt nähtuvas isikus tuntakse ära J. Paršin. Tunnistajad ja kannatanu vastasid, et videolt nähtuv isik on 4 süüdistatavaga sarnane kehaehituselt ja riietuselt. Lisaks selgitasid kõik tunnistajad, kellele videot näidati, et nad ei suhtle J. Paršiniga tihti.
  42. Kuigi kohus pidas S.K. i ütlusi usaldusväärseks, ei tulene neist, et just J. Paršin kannatanut ründas. Samas on S.K. i ütlused lünklikud ning ta ei mäleta kõiki tema ja V.M. i suhtes toime pandud kuriteo asjaolusid. Ööklubis Hi-Fi Boutique töötanud tunnistaja E.F. rääkis, et kannatanud olid vahetult enne kuritegu joobes ning nende käitumine klubis oli vägivaldne. J. Paršinit tunnistaja klubis ei näinud. Ka kasiino Grand Prix administraator J.T. kinnitas, et V.M. ja S.K. olid vahetult enne kuriteo toimumist joobes. Videosalvestiselt on näha, et kannatanud lahkuvad kasiinost pärast J. Paršinit. Nad liiguvad väga agressiivselt ja ühel neist on käes veinipudel, mida hiljem võidi kasutada relvana. V.M. ja S.K. püüdsid justkui kellelegi järele jõuda.
  43. Kohus jättis tõendikogumist välja V.M. i autost leitud esemed: noad, kurikas jms. Need esemed ja kannatanu varasemad kriminaalkaristused iseloomustavad hästi kannatanut ning neid tuleks hinnata koos teiste asjas kogutud tõenditega.
  44. J. Paršini ema T.P. , kelle ütlused luges kohus samuti usaldusväärseks, ei märganud kuriteo toimepanemise ööl midagi ebatavalist. J. Paršin ei pesnud koju jõudes riideid, mistõttu ei saanud ta kuriteo jälgi peita. Arvestades aga V.M. i ja S.K. i haavu, pidi verejooks olema väga intensiivne. Samas ei ole süüdistava juures kakluse jälgi ja tema riietelt ei leitud kannatanute DNA-d. Lisaks ei leitud kannatanute küünte alt ega riietelt J. Paršini DNA-d, mis viitab, et isikute vahel ei saanud olla intensiivset kaklust (ekspertiisiakt 14EGE0750). Maakohus jättis aga selle tõendi põhjendamatult kõrvale.
  45. Kuigi A.S. i kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused olid erinevad, ei olnud need erinevused olulised. Mõlemal juhul kinnitas tunnistaja, et J. Paršin kakles kahe isikuga ning pärast kaklust lahkusid need kaks isikut ühes ja süüdistatav teises suunas. Tõik, et A.S. ei tunnistanud enam kohtus oma viibimist Wironia hotelli juures videokaamera all, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja ütles, et tal oli seljas tume riietus ja tume müts, kuid videosalvestiselt nähtuval isikul on müts ja riietus heledat värvi.
  46. Videosalvestise järgi oli tapja tegevus provotseeritud ning tapmine toimus kakluse käigus. Seetõttu ei ole õige teo kvalifitseerimine mõrvana, vaid see tuleks kvalifitseerida pigem KarS § 115, 117 või 118 järgi. Kaitsja arvates on kohus kuriteo kvalifikatsiooni tõendatuse jätnud täielikult uurimata. Samuti on arusaamatu järeldus, miks on tegemist kahe isiku tapmisega, sest S.K. jäi ellu. Ekspertiisiaktidest ei tulene selgelt, et S.K. oleks võinud saadud vigastustesse surra. Ringkonnakohtu järeldused
  47. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtus peetud istungi protokolli, kohtuotsuse, apellatsiooni, kohtutoimikute materjalidega ning ära kuulanud ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad, leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsioon jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
  48. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhistused on veenvad ja lugejale hästi jälgitavad. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigust ega valesti kohaldanud materiaalõigust. Otsuses ei esine kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks rakendada süüdistatava kasuks.
  49. Apellatsioonis korratakse suures osas sisuliselt neid seisukohti, mida kaitsja esitas maakohtus kohtulike vaidluste käigus (I kd lk 113-119). Maakohus on neile seisukohtadele oma hinnangu andnud (otsuse lk 20-33). 5
  50. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need on kooskõlas uuritud tõendite kogumiga (I kd lk 31-102). KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt juhul kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused. Käesoleval juhul ringkonnakohus seda ka kasutab ja viitab käesoleva otsuse punktidele 3-10, kus on ära toodud maakohtu põhjendused, millistega ringkonnakohus täielikult nõustub.
  51. Seoses kaitsja taotlusega uurida ringkonnakohtus uuesti kõiki maakohtu poolt juba uuritud tõendeid selgitab kolleegium, et kohtupraktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  52. novembri 2004 otsus asjas nr 3-1-1-115-04, p 10). Seejuures lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul ning KrMS § 15 lg 2 p 2 võimaldab ringkonnakohtul oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus vahetult uuritud tõenditele, mis on apellatsioonimenetluses avaldatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  53. juuni 2011 otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 14). Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks tõendite hindamisel teinud vigu, mis kinnitaks kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  54. juuni 2011 otsus asjas nr 3-1-1-41-11, p 25;
  55. novembri 2011 otsus asjas nr 3-1-1-83-11, p 13).
  56. Antud juhul taotleb kaitsja maakohtus hinnatud ning süüdimõistva otsuse aluseks olnud tõendite ümberhindamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Mingite uute tõendite lisamist ja uurimist ei ole taotletud.
  57. Eelnevast tulenevalt lisab ringkonnakohus vastuseks apellandi väidetele ainult järgmist.
  58. KarS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, kui hilisem seadus mingil viisil isiku olukorda ei leevenda. J. Paršinit süüdistatakse
  59. mail 2014 piinaval ja julmal viisil kahe inimese suhtes toime pandud tapmises. Teo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku kohaselt kvalifitseerub see tegu § 114 p-de 1, 3 järgi. Kehtiva karistusseadustiku järgi on tegemist § 114 lg 1 p-des 1, 3 kirjeldatud süüteoga, millele on ka viidatud maakohtu otsuses (otsuse p 6 lõpp), kuid uus seadus ei leevenda mingil viisil J. Paršini olukorda. Seega on Viru Maakohus J. Paršini teo õigesti kvalifitseerinud teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt KarS § 114 p-de 1, 3 järgi.
  60. Kujutiseekspertiisi akti nr 14E-IV0015 (II tõendite kd, tl 82 jj) ülesanne oli esmalt suurendada ja parandada erinevate aktis nimetatud videofailide kvaliteeti. Samuti ühendada ja sünkroniseerida erinevad videofailid ühele ekraanile. Lisaks püstitas menetleja küsimuse, kas esitatud video- ja pildifailidel kujutatud isiku riiete ja nende eritunnuste, isiku kõnnaku, kehaehituse ning liigutuste järgi on võimalik öelda, kas tegemist on ühe ja sama isikuga. Ekspertiisiaktis on esitatud uuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus. Uuringute käigus töödeldi Wironia hotelli turvakaamera salvestisi visuaalse kvaliteedi parandamiseks nagu menetleja oli soovinud. Seejärel võeti kasiino Grand Prix turvakaamera videofailidest välja ekspertiisiülesandes kirjeldatud lõigud ning ühendati omavahel. Wironia hotelli turvakaamera salvestised liideti üheks ajaliselt järjestikuseks tervikfailiks. Wironia hotelli, Grand Prix kasiino ja Jõhvi Vallavalitsuse kaamera salvestistel olevate isikute riietusi võrreldi omavahel visuaalselt. Võrdluse läbiviimisel kasutati ka eritarkvara. Ekspertiisi tulemusena leiti, et Jõhvi Vallavalitsuse ja kasiino Grand Prix turvakaamera salvestistel on tõenäoliselt tegemist sama isikuga. Wironia hotelli salvestise halva kvaliteedi tõttu ei saanud isikuid täpsemalt võrrelda, kuid ekspert tuvastas sarnasusi Grand Prix kasiino ja Jõhvi Vallavalitsuse kaamera salvestistel kujutatud isikuga. Sealjuures võrdles ekspert üksnes videofailidel olevate isikute riideid. Nägude võrdlemiseks ei olnud salvestised piisavalt hea kvaliteediga ning isikute liikumisest tulenevaid eripärasid kujutise ekspertiisi 6 käigus ei võrrelda.
  61. Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud kujutiseekspertiisi eesmärki ja uuringute käiku ei ole kaitsja seisukoht uute tõendite loomise kohta põhjendatud. On selge, et läbi viidud ekspertiisi käigus uuriti põhjalikumalt olemasolevaid tõendeid, s.o videofaile, ning videol kujutatud isikute võrdlemiseks parandati failide kvaliteeti. Videofailide parandamise käigus ei muudetud seal olevat informatsiooni ega videol kujutatud isikuid. Seega kajastavad töödeldud videofailid endiselt reaalselt aset leidnud sündmusi.
  62. Kujutiseekspertiisi akti nr 14E-IV0015 koostas ekspert K.T. , kes on EKEI kodulehekülje kohaselt infotehnoloogia ekspert. Kaitsja kahtleb, kas nimetatud ekspert on pädev kujutiseekspertiisi läbi viima. Justiitsministri
  63. veebruari 2015 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ § 10 p 15 ütleb, et EKEI-s tehakse kujutise tehnilist uuringut. Määruse § 12 lg 31 kohaselt on infotehnoloogiaosakonna põhiülesanne kujutise töötluse, infotehnoloogia- ja hääleekspertiiside ning -uuringute tegemine. Sealhulgas ei näe määrus ette kujutise ekspertiisi läbiviimist mõne teise osakonna poolt. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kahtlust, et kehtiva seadusandluse kohaselt teeb kujutise ekspertiisi just infotehnoloogia ekspert. Tuleb arvestada, et isikute äratundmiseks kasutati ka arvutitarkvara. Kuna EKEI on Justiitsministeeriumi haldusalas, ei ole kohtul alust kahelda instituudis töötavate ekspertide kvalifikatsioonis.
  64. Prokurör esitas ristküsitluse ajal KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ja tunnistajatele tutvumiseks kujutiseekspertiisis avaldatud foto ja katkeid videofailidest, et siduda isikute ütlusi videoga. Nagu eelnevalt mainitud (vt p 27-28), ei ole kahtlust, et videofailid ja seega ka nende põhjal tehtud foto kajastavad reaalseid sündmusi. Maakohus leidis õigesti, et prokurör ei korraldanud istungil faile näidates isikute äratundmist KrMS § 81 mõttes. Prokurör oli enne isikutele videosalvestiste näitamist kohtus avaldanud ekspertiisiakti nr 14E-IV0015 ning näidanud asjakohaseid videosalvestisi. Ülekuulamisel täiendavalt failide näitamise mõte oli seostada tunnistajate ja kannatanu ütlusi salvestistelt nähtavate sündmuste ja isikutega. Sealjuures küsis prokurör vaid nende asjaolude kohta, millest tunnistajad olid varasemalt ülekuulamise ajal rääkinud. Selline prokuröri tegevus oli kooskõlas Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  65. juuli 2015 otsus asjas nr 3-1-1-36-15, p 9.2) ja KrMS §-s 288 toodud ristküsitluse reeglitega.
  66. Tutvudes videosalvestistega ning hinnates neid kogumis teistega usaldusväärsete tõenditega leiab ka ringkonnakohus, et Wironia hotelli turvakaamera salvestiselt nähtuv kannatanuid rünnanud mees on J. Paršin. Videos kujutatud mees sarnaneb oluliselt kasiino Grand Prix ja Jõhvi Vallavalitsuse turvakaameratelt nähtunud isikuga, kelles tunnistajad tundsid ära J. Paršini. Tunnistajate ütlused selle kohta, et nad tunnevad salvestistel kujutatud isikus ära süüdistatava, on usaldusväärsed ning üksikasjalikud. Isegi kui tunnistajad ei suhelnud J. Paršiniga tihti, tundsid nad ta ikkagi salvestiselt ära, sest süüdistatava isik oli neile teada.
  67. Maakohtu otsuses on toodud tunnistajate ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse analüüs (vt otsuse p 1.3). Samuti kirjeldas maakohus põhjalikult, mida usaldusväärseks loetud tunnistajate ütlused kogumis teiste tõenditega kinnitavad (vt otsuse p 2). Kolleegium ei pea vajalikuks nii põhjalikule tõenditele analüüsile enam midagi lisada.
  68. Ka ringkonnakohus ei pea tunnistaja A.S. i ütlusi usaldusväärseks ning nõustub selles osas kõigi maakohtu põhjendustega (vt otsuse p 1.4). Tunnistaja on võrreldes kohtueelses menetluses antud ütlustega andnud maakohtus täielikult erinevaid ütlusi baari „Privaat“ juures toimunud sündmuste kohta. Tõendite kohaselt viibis A.S. kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal, mistõttu ei ole tema ütlused kuriteo asjaoludest mitte teadmise kohta eluliselt usutavad.
  69. Maakohus on selgitanud ka seda, et J. Paršini riietel kannatanute DNA puudumine ei tähenda, 7 et isik ei ole kuritegu toime pannud (vt otsuse p 3). Vigastuste tekitamine toimus lühikese aja jooksul ning süüdistatav lahkus koheselt pärast vägivalla kasutamist sündmuskohalt. Kannatanutel olid seljas küllaltki paksud riided, mis vere endasse imesid. Seega ei pruukinudki J. Paršin nii lühikese kokkupuute jooksul kannatanute verega kokku saada. J. Paršinil ei esine ka olulisi kakluse jälgi, sest Wironia videosalvestiselt nähtuvalt ei jõudnud kannatanud talle erilist vastupanu osutada. Videosalvestise kohaselt lõi J. Paršin kannatanuid, kuid nemad intensiivselt vastu ei hakanud. Ka tuleb arvestada, et kannatanud olid tugevas joobes ning neid rünnati ootamatult.
  70. Maakohus jättis õigustatult tõendikogumist välja nii DNA ekspertiisiakti nr 14E-GE0750 kui V.M. i autost leitud esemete vaatlusprotokolli, kuna need tõendid ei puuduta kuidagi käesolevat menetlust (vt otsuse p 1.6). Esemete vaatlusprotokoll ei anna teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, sest vaadeldi esemeid, millel ei ole kuriteoga mingit seost. See, millised asjad olid kannatanute autos või kas nad on varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei vähenda kuidagi J. Paršini süüd talle inkrimineeritud kuriteos. Apellatsioonis ei ole ka selgitatud, kuidas täpsemalt on nimetatud tõendid kriminaalasjas olulised.
  71. Maakohus kvalifitseeris õigesti J. Paršini kuriteo KarS § 114 p-de 1, 3 järgi. Kuigi S.K. i surm jäi tänu arstide kiirele sekkumisele saabumata, pani süüdistatav siiski kannatanu suhtes toime tapmiskatse. S.K. i isiku ekspertiisiaktidest (14E-IDI0030, I tõendite kd, tl 92 jj; 14E-IDT0008, I tõendite kd, tl 101 jj) nähtub, et osa kannatanule tekitatud vigastustest lõpevad kiire arstiabita reeglina surmlõppega. Kui isikule tekitatud tervisekahjustus võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  72. aprilli 2007 otsus asja nr 3-1-1-128-06, p 7). S.K. i suhtes vägivalla tarvitamine põhjustas vahetu ohu kannatanu elule, mistõttu pani J. Paršin tema suhtes toime tapmiskatse. Tapmiskatse poolt räägib ka asjaolu, et süüdistatav kasutas S.K. i suhtes äärmiselt intensiivset vägivalda ning väline teopilt osutab, et J. Paršin tahtis kannatanut tappa. Kuigi üks tapmine on lõpuleviidud ja teine jäi katsestaadiumi, siis lõpuleviidud koosseis hõlmab katse koosseisu ning lõplikult tuleb isiku teod kvalifitseerida lõpuleviidud koosseisu järgi. Maakohtu vastavad põhjendused on toodud otsuse p 5 ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need on kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt on tapmisega kahe või enama inimese suhtes tegemist siis, kui rünne on suunatud vähemalt kahele isikule. Selle kuriteokoosseisu subjektiivse külje realiseerimiseks peab tapjal olema tahtlus põhjustada kõigi ohvrite surm. Tapmiste üheaegsel toimepanemisel ei oma tähtsust, kas süüdistataval on kannatanute tapmiseks tahtlus samas vormis või kas tapmistel on sama motiiv (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  73. märtsi 2011 otsus nr 3-1-1-13-11, p 7.1).
  74. Käesolevas asjas ei ole põhjust kvalifitseerida J. Paršini tegu ümber KarS §-de 115, 117 või 118 järgi. Maakohus selgitas ammendavalt, et J. Paršin pani kuriteo toime kavatsetult (vt käesoleva otsuse p 10). J. Paršin tahtis tappa ka S.K. it, mitte põhjustada talle lihtsalt raskeid kehavigastusi (vt käesoleva otsuse p 36). Süüdistatava käitumine kuriteole eelnevalt ja pärast kuritegu, kehavigastuste arv ja paiknemine näitavad, et süüdistatav tahtis kannatanute surma. Ka ei osunda ükski kriminaalasjas kogutud tõend, et J. Paršinil oleks olnud äkki tekkinud hingelise erutuse seisund. Kõike eelnevat arvestades pani J. Paršin toime just KarS § 114 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava teo.
  75. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  76. detsembri 2015 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  77. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse J. Paršini kaitsja advokaat A. Matvejev. Advokaat taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse ja sõidukulude eest tasu kokku 562,80 eurot, sh käibemaks 93,80 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ning 8 apellatsiooni koostamiseks kokku 9 tundi (tasu 384 eurot) ja J. Paršini vanglas külastamiseks ning istungil osalemiseks kokku 2 tundi (tasu 96 eurot). Lisaks taotleb kaitsja veel sõidukulude hüvitamist summas 82,80 eurot. Kolleegium peab taotletud tasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 järgi selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad J. Paršinil tekkinud menetluskulud summas 562,80 eurot isiku enda kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.