Obsah (15)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 230§ 468§ 173§ 163§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-13990 Tsivii

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Hageja nõue 16.09.
2. a esitas hageja TCM Estonia OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Aado Onno vastu laenuvõlgnevuse summas 308,28 eurot, intressi summas 271,29 eurot ja kahjuhüvitise summas 36,99 eurot väljamõistmise nõudes. Hageja nõude aluseks on OÜ Omaraha ja kostja vahel 30.11.
3. a sõlmitud laenuleping nr *. 2 Nimetatud laenulepingust tulenev nõue on üle antud uuele võlausaldajale TCM Estonia OÜ. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 18.10.
5. a /tlk 40/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 30-33/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 01.11.
6. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 3.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3.

1. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu 30.11.
2. a sõlmitud laenulepingust nr * tuleneva põhinõude summas 308,28 eurot, intressi nõude summas 271,29 eurot ning kahjuhüvitise nõudes summas 36,99 eurot. 3.
3. Laenulepingust nr * nähtuvalt on kostja 30.11.
4. a saanud laenu summas 320 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa 5 aasta jooksul koguintressiga 41% aastas /tlk 2, 11/. Hageja esitatud laenulepingu maksegraafikust nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid alates 30.11.2014 kuni 03.06.
5. a, sh põhiosa tagasimakseid on kostja teinud järgnevalt: 30.12.
6. a summas 1,80 eurot, 30.01.
7. a 1,86 eurot, 28.02.
8. a 1,92 eurot, 10.04.
9. a 1,99 eurot, 12.05.
10. a 2,06 eurot ja 03.06.
11. a 2,13 eurot /tlk 11/. Kokku on kostja teinud põhiosa tagasimakseid seega summas 11,76 eurot. Samas on hageja laenulepingu maksete ülevaates märkinud tagasimakstud summaks 11,73 eurot ja maksmata tagasimakse summaks 308,28 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna maksegraafikus esitatud laekumistest nähtuvalt on tagasimakseid kostja teinud summas 11,76 eurot, siis on kostja poolt tasumata põhivõlgnevuse jääks 308,24 eurot (320 -11,76), mitte 308,28 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue kostja vastu rahuldamisele summas 308,24 eurot ja kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu summas 0,04 eurot. 3.
12. Laenulepingust nr * nähtuvalt on laenuleping lõpetatud 08.10.
13. a /tlk 11/. Seega on esialgselt 5 aasta peale sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded sissenõutavad alates 08.10.
14. a. Riigikohus on 29.01.
15. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p-s 17 leidnud, 3 et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Laenulepingu maksegraafikust nähtuvat on 08.10.
16. a seisuga kostja poolt tasumata intressi osamaksed summas 41,51 eurot (30.06.
17. a intressimakse summas 10,49 eurot, 30.07.
18. a intressimakse summas 10,42 eurot, 30.08.
19. a intressimakse summas 10,34 eurot ja 30.09.
20. a intressimakse summas 10,26 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja laenulepingust nr * tulenev intressinõue rahuldamisele osaliselt summas 41,51 eurot ja kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu intressi nõudes summas 229,78 eurot, kuna alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse. 3.
21. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejal tekkinud kahju summas 36,99 eurot. Hageja märgib hagiavalduses, et kuivõrd hageja põhitegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Seega tekkis hagejal kahju summas 36,99 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud 36,99 euro suurune kahjuhüvitise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuna hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks hagejal sellises suuruses kahju tekkimist. Hageja esindaja näol on tegemist õigusteaduse magistriõppekava läbinud isikuga /tlk 20/, kes vastavalt omandatud haridusele peaks eeldatavalt teadlik olema tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega, sh sellega, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded (

§ 230lg 1).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud kahju hüvitise nõue kostja vastu summas 36,99 eurot ei ole tõendamist leidnud, mistõttu kohus jätab hageja nõude kostja vastu nimetatud osas rahuldamata. 3.7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 270 eurot, kokku summas 395 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 4 Hageja on märkinud, et esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud, et 1 töötunni hinnaks on 90 eurot (kokku 270 eurot) ning antud summa ei sisalda käibemaksu /tlk 4/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 270 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on üks laenuleping) ning arvestades asja mahtu (asjas on hageja esitanud vaid hagiavalduse), peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu kahe töötunni ulatuses, s.o summas 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulu summas 180 eurot, kokku 305 eurot.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (616,56 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 349,75 eurot, s.o põhinõude summas 308,24 eurot, intressi nõude summas 41,51 eurot) 56,73% ulatuses kostja ja 43,27% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 173,03 eurot (305 eurot * 56,73%) Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5