← Eesti

3-15-2311/5

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-15-2311 5. veebruar 2016 Kadri Palm Xxx(xxx) kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. ju

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-15-2311

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas
  2. juuni
  3. a maksuotsusega nr 12.2-3/0305056 Xxx tasuma impordimaksude võlgnevuse summas 12 259 eurot 89 senti (tollimaks 1708 eurot 60 senti, aktsiisimaks 8013 eurot 59 senti, käibemaks 2537 eurot 70 senti) (tl 6-13, 32-39). Tollimaksu tasumiseks anti tähtaeg 10 kalendripäeva maksuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ning aktsiisi- ja käibemaksu tasumiseks anti tähtaeg 30 kalendripäeva maksuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
  4. Kaebaja esitas
  5. juulil 2015 MTA-le vaide, milles palus maksuotsuse kehtetuks tunnistada.
  6. MTA jättis
  7. augusti
  8. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata (tl 48-51).
  9. Kaebaja esitas
  10. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA
  11. juuni
  12. a maksuotsuse tühistamiseks (tl 2-5). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras MTA
  13. juuni
  14. a maksuotsuse kehtivuse peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas kohtumenetluses või alternatiivselt maksuotsuse täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas kohtumenetluses. Kaebaja esitas
  15. detsembril 2015 vastuse vastustaja vastusele ja menetluskulude nimekirja (tl 86-87).
  16. Tartu Halduskohus võttis
  17. septembri
  18. a määrusega kaebuse menetlusse ja peatas esialgse õiguskaitse korras MTA
  19. juuni
  20. a maksuotsuse nr 12.2-3/030505-6 täitmise kuni praeguses haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et MTA-le jääb maksuotsuse täitmise tagamiseks õigus teha vajaduse korral maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud täitetoiminguid (tl 15-16).
  21. MTA palus
  22. oktoobri
  23. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl 20-22). MTA esitas
  24. jaanuaril 2016 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele (tl 94-95).
  25. Tartu Halduskohus otsustas
  26. novembri
  27. a määruses vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (tl 83). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  28. Kaebaja taotleb MTA
  29. juuni
  30. a maksuotsuse nr 12.2-3/030505-6 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja leiab, et
  31. septembri
  32. a sündmuskoha vaatlusprotokoll on lubamatu tõend. Protokollist on üheselt nähtav, et menetleja teostas otsinguid, s.o sisuliselt oli tegemist läbiotsimisega. Ametnikel puudus õiguslik alus toimetada autos ja garaažis läbiotsimist. Väärteoasja ega kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et
  33. septembri
  34. a toiminguteks oleks olnud maakohtuniku luba. Seega on tegemist olulise rikkumisega tõendite kogumisel, mistõttu on vaatlusprotokolli tõendina kasutamine lubamatu. 2) Vaideotsuses on MTA leidnud, et kaebaja sõidukist olid sigaretid avastatud juba väärteomenetluse alustamisele eelnenud veoki läbivaatuse käigus, millised tulemused fikseeriti
  35. septembri
  36. a veoki läbivaatuse aktis. Nimetatud asjaolule ei ole maksuotsuse tegemisel tuginetud. Samuti ei ole veoki läbivaatuse akt maksuotsuse aluseks olev tõend. Kaebaja juhib 2 3-15-2311 tähelepanu, et vaideotsuses viidatud tolliseaduse (TS) § 40 lg 1 kohaselt Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata, ei reguleeri hoone, antud juhul garaažiboksi läbivaatust. Garaažiboks ei kuulunud kaebajale. Seega on sisenetud kolmandatele isikutele kuuluvasse hoonesse ilma, et selleks oleks mis tahes õiguslik alus. 3) Vaatlusprotokollist ei ole üheselt arusaadav, millises koguses sigarette Sweet Dream leiti ja ära võeti, kuivõrd märgitud on, et leiti 10 plokki ja 6 plokki, samas ka, et kokku 15 plokki (3200 vs 3000 sigaretti). Seega ei saa lugeda tõendatuks, et leiti ja võeti ära just 1200 sigaretti Sweet Dreams Ocean Breeze ja 2000 sigaretti Sweet Dream. Kuna Sweet Dream ja Sweet Dream Ocean Breeze tolliväärtused on erinevad ning nende kogus ei ole teada, puudub võimalus nendelt makse arvestada. Mis puudutab sigarette Bayron, More ja Arktika, siis jääb arusaamatuks, millele tuginedes on järeldatud, et kastides oli just 10 000 sigaretti. Vaatlusprotokollist ei nähtu, et kastid oleksid avatud, s.t et neid oleks lähemalt kontrollitud. 4) Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati, annab märku sellest, et kaebaja ei pannud toime talle etteheidetavat tegu ja/või esinesid puudused kogutud tõendite seaduslikkuses. Vastasel korral ei oleks prokuratuur kriminaalmenetlust lõpetanud. 5) Menetlusalusele isikule ei ole selgitatud toimingutele eelnevalt tema õigusi väärteomenetluse raames. Sündmuskoha vaatluse protokollis on andnud kaebaja allkirja kohta, kus on kirjas „õigustega tutvunud“, kuid ei selgu, kas õigusi on tutvustatud talle enne menetlustoimingu algust või alles pärast selle lõppu või, millise sisuga õigusi talle on tutvustatud. Kriminaalasja materjalide seas on ka väljavõte väärteomenetluse seadustikust (VTMS), mille lõpus on kaebaja allkiri kuupäevaga
  37. september 2012, kuid ka sellest ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalusele isikule on õigusi tutvustatud enne toiminguid (vaatlus, veoki läbivaatamine ja ülekuulamine). Ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 75 lg 2 järgi selgitatakse ülekuulamist alustades kahtlustatavale, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu – sama kehtib ka väärteomenetluse raames, kuid sellesisulisi õigusi kaebajale menetlustoiminguid tehes ei tutvustatud. 6) Kaebaja ei nõustu sigarettidelt tasumisele kuuluva aktsiisi arvestusega. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 56 lg 1 järgi tuleks esmalt tuvastada nii fikseeritud kui ka proportsionaalne määr ning saadud tulem korrutada konfiskeeritud sigarettide arvuga. Aktsiisisummaks oleks sellisel juhul (42,18÷1000+ 2,43×33%=0,04218+0,8019=0,84408 paki kohta või 0,042204 sigareti kohta; 97 400×0,042204=4110,67) 4110,67 eurot. 7) Kaebajal on Euroopa Liidu õigusest tulenev õigus konfiskeeritud ja hävitatud kaubalt aktsiisi mitte tasuda. Kaebaja nõuab konfiskeeritud ja hävitatud kaubale aktsiisivabastuse kohaldamist vastavalt
  38. juuni
  39. a jõustunud Direktiivi 2011/64/EL (tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta) (edaspidi tubakadirektiiv) art 17 p-le b. 8) ATKEAS §-s 27 aktsiisivabastuse kohta sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et selles esitatud aktsiisivabastuse kohaldamise juhtude loetelu ei ole ammendav ja aktsiisist vabastatud kaupade hulka lisanduvad ka ära võetud sigaretid. Sellisena tõlgendatult ei lähe ATKEAS vastuollu tubakadirektiivi art-s 17 sätestatuga ning ka direktiivide üldiste eesmärkidega, milleks on aktsiisivabastuse juhud liikmesriikide tasandil ühtlustada. 3 3-15-2311
  40. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 1) Kaebaja ei ole väärteomenetluse ega ka kriminaalmenetluse jooksul esitanud taotlusi või vastuväiteid menetlejate toimingutele (v.a aktsiisi arvestuse osas). Seega vastustaja palub kohtul jätta väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingute kohta esitatud paljasõnalised väited tähelepanuta. 2) Sündmuskoha vaatlus on läbiviidud õiguspäraselt ja tõendab maksuotsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Esmane menetlustoiming (sõiduki ülevaatamine) leidis aset riikliku järelevalve teostamisel, mille kohaselt võib toll Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi peatada ja läbi vaadata (TS § 40 lg 1). Kontrolli käigus leiti kaebaja sõidukist Eesti Vabariigi maksumärgita sigaretid ja alustati väärteomenetlust. Kaebajale selgitati tema õigusi ja ta on seda kinnitanud allkirjaga tema suhtes läbi viidud menetlustoimingute protokollides. Edasine sündmuskoha vaatlus garaažis toimus kaebaja osalemisel ja temapoolsel kaasaaitamisel ja seetõttu puudus vajadus garaaži vaatlemisel loa küsimiseks. Kaebaja läbiviidud menetlustoiminguid ei vaidlustanud. Kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud sõiduauto läbivaatust teostanud ning hilisemal sündmuskoha vaatlusel osalenud ametnikud, kelle ütluste kohaselt oli kaebaja peale sõiduauto läbivaatust tunnistanud, et tema kasutuses olevas garaažiboksis nr 8, mis kuulub surnud sõbrale, on tal veel Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette. Vastustaja hinnangul puuduvad tõendid, mis oleks aluseks tunnistajate ütlustes kahelda, kusjuures neile ütlustele on maksuotsuses viidatud, samas kaebuses ei ole nende tõendite lubamatusele osundatud. 3) Kriminaalmenetluses tehtud lahend ei ole haldusmenetluses tehtava otsuse tegemisel siduv, sest haldusmenetluses analüüsib maksuhaldur kõiki, ka teistes menetlustes kogutud asjakohaseid tõendeid ja teeb nende hindamise tulemusel ise järeldusi. Impordimaksude tasumise kohustuse tekkimise seisukohast ei oma tähtsust, kas kaebaja oli teo toimepanemises süüdi. Maksukohustuse tekkimise aluseks on asjaolu, et
  41. septembril 2012 olid riikliku järelevalve käigus teostatud kontrolli hetkel kaebaja valduses Eesti Vabariigi maksumärgita sigaretid, millelt ei olnud tasutud impordil tasumisele kuuluvaid makse. Kaebaja on enda allkirjaga sõiduki läbivaatamise protokollis, sündmuskoha vaatluse protokollis ja kirjalikus seletuses esitatud ütlustega tunnistanud Eesti Vabariigi maksumärgita sigarettide soetamist ja hoidmist edasimüügi eesmärgil. Eelnimetatud tõendites talletatud informatsiooni põhjal sai MTA määrata kindlaks maksukohustuse suuruse. 4) Tubakadirektiiv ega Eesti siseriiklik õigus ei näe eeltoodud asjaolude esinemisel ette maksuvabastuse kohaldamist. Seda isegi mitte juhul, kui haldusorgan on hiljem sigaretid hävitanud. 5) Aktsiis on arvestatud õigesti. Sigarettidelt tasumisele kuuluva tubakaaktsiisi arvestuse metoodika on toodud välja maksuotsuse p-s 6.4.
  42. 6) Asjaolu, et sündmuskoha vaatluse protokollis oli protokolli koostaja eksinud ühe sigaretimargi puhul koguse märkimisel, ei oma tähtsust, kuna sigarettide õige kogus on fikseeritud kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentides (kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus), samuti on õige sündmuskoha vaatluse protokollis fikseeritud sigarettide üldkogus. Isegi juhul, kui oleks tekkinud vaidlus aktsiisi summa suuruse üle, mida võiks mõjutada sigarettide Sweet Dream ja Sweet Dream 4 3-15-2311 Ocean Breeze erinev tolliväärtus, ei saaks kaebajale määratud aktsiis olla 4110,
  43. Vastustaja märgib, et
  44. septembri
  45. a akt on kaebaja poolt allkirjastatud, seega ta nõustus sigarettide kogustega. 7) Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja on aktsiisiarvestuse õigsuse vaidlustanud juba
  46. oktoobri
  47. a kaebusega Viru Maakohtule.
  48. novembri
  49. a kohtumääruses leidis Viru Maakohus, et aktsiis on arvestatud õigesti. Aktsiisi arvestamisel lähtus vastustaja
  50. septembril 2012 kehtinud ATKEAS § 56 lg-st 1, saades aktsiisi summaks 8013,59 eurot. Kaebaja poolt arvestatud aktsiis ei oleks õige ainuüksi seetõttu, et ATKEAS § 56 lg-st 11 tulenevalt, ei tohi alates
  51. jaanuarist 2012 olla sigarettidelt makstav aktsiis väiksem kui 80 eurot 1000 sigareti kohta. Sellele osundas ka Viru Maakohus oma
  52. novembri
  53. a kohtumääruses. Aktsiisi määramise õiguslik alus on toodud vaidlustatud maksuotsuse punktis 6.4 ja arvestus on kontrollitav tabelitest 7.1 kuni 7.
  55. Kaebaja leidis täiendavas seisukohas, et tähelepanuta tuleb jätta vastustaja väide, et „esmane menetlustoiming (sõiduki ülevaatamine) leidis aset riikliku järelevalve teostamisel“. Nimetatud asjaolule ei ole maksuotsuse tegemisel tuginetud, vaid vastupidi, maksuotsuses on MTA sõnaselgelt leidnud, et tõendeid koguti just väärteomenetluses. Vastustaja poolt viidatud tolliseaduse säte ei anna õigust garaažiboksi läbivaatuseks. Vastustaja viitab
  56. jaanuaril 2013 tunnistajana üle kuulatud ametniku ütlustele. Samas ei sisalda ametniku ütlused informatsiooni selle kohta, kas tegemist oli vabatahtliku või mittevabatahtliku objektide väljaandmisega. Seetõttu ei ole võimalik nende ütluste pinnalt teha järeldust, et tegemist oli kaebaja poolt vabatahtliku objektide väljaandmisega. Ka vaatlusprotokollist endast nähtub üheselt, et menetleja teostas otsinguid, s.o sisuliselt oli tegemist läbiotsimisega.
  57. Vastustaja märgib, et halduskohus on mitmes vaidluses avaldanud oma seisukohti kaebuses tõstatatud analoogsete küsimuste kohta, seega on juba väljakujunenud ka kohtupraktika tubakatoodete ebaseadusliku valduse osas (jõustunud lahendid haldusasjades nr 3-15-1864 ja nr 3-14-199). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  58. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA
  59. juuni
  60. a maksuotsuse nr 12.2-3/030505-6 tühistamiseks.
  61. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
  62. Maksuhaldur on käsitlenud impordimaksude võlgnevusega seoses tuvastatud asjaolusid ja esitanud kogutud tõenditest tehtud järeldused
  63. mai
  64. a kontrolli alustamise teates nr 12.2-3/030505-2,
  65. juuni
  66. a maksuotsuses nr 12.2-3/030505-6 ning
  67. augusti
  68. a vaideotsuse nr 6-1/2902-4 III osa punktides 11-
  69. Kohus leiab, et maksuhaldur on lähtunud asjakohastest õigusaktidest ja kohtupraktikast ning teinud maksumenetluses kogutud tõenditest õiged järeldused. Vaideotsuse viidatud punktides on maksuhaldur vastanud ka kaebaja
  70. juuli
  71. a vaides esitatud vastuväidetele. Kohus nõustub maksu- ja vaideotsuse põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg 2 alusel neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist. 5 3-15-2311

  1. Euroopa Ühenduste Nõukogu
  2. oktoobri 1992 määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS) art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Nõukogu määruse (EMÜ) 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta lisas I sisalduva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad sigaretid kaubagrupi 24 alamrubriiki 2402 20 90 (muud tubakat sisaldavad sigaretid), mis kuuluvad maksustamisele kokkuleppelise tollimaksumääraga 57,6%. Seega on tegemist kaubaga, millelt tuleb tasuda impordimaks. Kaebajalt leitud ja asitõendina ära võetud sigarettide pakkidel olid Venemaa Föderatsiooni maksumärgid, ühtegi tõendit selle kohta, et need sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Neil asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga.
  3. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et sigarettide valdajaks oli kaebaja. Väärteoasja materjalidest nähtub, et
  4. septembril 2012 teostasid MTA ametnikud kontrolli Rakveres, kaebaja kasutuses olevas garaažiühistu xxx ja temale kuuluvas sõiduautos Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbrimärgiga xxx). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väärteoasjas nr 930012001781/2 andis kaebaja
  5. septembril 2012 järgmised ütlused (tl 46-47). Küsimusele „Kellele kuulub garaaž, mille juures teid kontrolliti ja millest leiti sigaretid?“ vastas kaebaja: „mina olen kasutaja, see kuulus minu surnud sõbrale xxx“. Küsimusele „Kellele kuulusid antud garaažis ja sõiduautos leitud sigaretid?“ vastas kaebaja: „minule“. Küsimusele „Mis eesmärgil Teil oli sellises koguses erinevaid marke sigarette?“ vastas kaebaja: „müügiks“. Küsimusele „Milliseid koguseid Te tavaliselt müüte?“ vastas kaebaja: „palgapäeviti 1-2 plokki, harva ka kuni 10 plokki“. Küsimusele „Võlgu ka müüte?“ vastas kaebaja: „praktiliselt mitte, harva, on olnud juhuseid, 12 plokki müün“. Küsimusele „Kus ja mil moel Te sigarette müüte?“ vastas „kindlad inimesed tulevad või helistatakse. Lepin kliendiga koguse ja hinna kokku ning toon talle“. Küsimusele „Mis hinnaga Te sigarette müüte?“ vastas kaebaja: „keskmiselt 1,50 eurot paki eest“. Küsimusele „Kust Te hangite sigaretid ja millal?“ vastas kaebaja: „üks mees helistas paar nädalat tagasi ja pakkus, saime temaga Pajusti kandis kokku ja seal üleandmine toimus“. Küsimusele „Mis hinnaga Te sigaretid temalt saite?“ vastas kaebaja: „sõltuvalt margist 1,301,40 eurot paki eest“. Küsimusele „Kas Te olete tema käest ka varem sigarette ostnud?“ vastas kaebaja: „paar korda on olnud“. Küsimusele „Kas Te olete ka teiste isikute käest sigarette ostnud?“ vastas kaebaja eitavalt. Ülekuulamise protokollist nähtub, et kaebajale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning selle kohta on kaebaja protokolli andnud ka oma allkirja (tl 46p). Samuti on kaebajal olnud võimalus pärast menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli läbilugemist lisada märkuseid, kuid kaebaja on protokolli kirjutanud, et „Märkuseid ei ole.“ (tl 47).
  6. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja teadis, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa Liitu mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidid teada olema ka kaebajale. Kaebaja, ostes teadlikult odavaid Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarette ühe isiku käest Pajusti kandist edasimüümise eesmärgil, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. See, kas või mil määral oli kaebaja tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki 6 3-15-2311 puudutavatest normidest, ei ole oluline. Tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma, et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. See, et Eestis liigub salasigarette, on üldteada asjaolu. Üldtuntud on ka see, et tubakatoodete jaemüük on keelatud tänava- ja turukaubanduses ning kauplemisel on vajalik luba, samuti ka see, et suurtes kogustes kaupade soetamisel vormistatakse ostu-müügi leping, kaupadega käib kaasas arve või saateleht. Sigarettide müügipakenditel puudusid eestikeelsed terviseohu hoiatused, samuti eestikeelne teave tõrva-, nikotiini- ja vingugaasi sisalduse kohta ning Eesti Vabariigi maksumärgid. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb vaidlusaluste sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt. Seejuures ei ole ÜTS art 202 lg 3 kolmandas taandes toodud võlgniku staatuse seisukohalt oluline, kas kaupa kavatsetakse ise kasutada, müüa, ära kinkida, muul viisil üle anda või lihtsalt hoiustada.
  7. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tal on Euroopa Liidu õigusest tulenev õigus konfiskeeritud ja hävitatud kaubalt aktsiisi mitte tasuda. Tollimaksu tasumise kohustust ei muuda iseenesest see, et sigaretid kaebajalt konfiskeeriti. Tollivõla lõppemist reguleerivad ÜTS artiklid 233 ja
  8. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg kui kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. Kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla järelikult üksnes juhul, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Tollivõlg ei lõppe viidatud sätte kohaselt olukorras, kus ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist (vt ka Euroopa Kohtu
  9. aprilli
  10. a otsus kohtuasjas C-459/07, Veli Elshani vs. Hauptzollamt Linz;
  11. aprilli
  12. a otsus kohtuasjas nr C-230/08, Dansk Transport og Logistik vs. Skatteministeriet.). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et sigaretid peeti kinni pärast seda, kui kaup oli väljunud tsoonist, kus asub esimene tollibüroo Euroopa Liidu territooriumil. Puuduvad andmed selle kohta, kuidas ja millal kaup Eestisse toimetati, kuid see ei ole asja lahendamisel määrav, kuna on ilmne, et sigarette ei ole õiguspäraselt Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubatud ning sigarettide leidmise ja äravõtmise ajal asusid need Eesti territooriumil väljaspool tollijärelevalvet. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja 234 sätestatud tollivõla lõppemise alust ei esine. Seega esinevad asjaolud, mille alusel vastavalt Euroopa Kohtu seisukohtadele on täidetud nii aktsiisi, kui ka käibemaksu määramiseks nõutav teokoosseis.
  13. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ATKEAS §-s 27 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et selles esitatud aktsiisivabastuse kohaldamise juhtude loetelu ei ole ammendav ja aktsiisist vabastatud kaupade hulka lisanduvad ka ära võetud sigaretid. ATKEAS § 24 lg 7 ls 1 sätestab, et võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Sama lõike kolmanda lause järgi maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. ATKEAS § 24 lg 7 ei reguleeri tollivõla tekkimist ega lõppemist. Tulenevalt sätte sõnastusest ning paiknemisest alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse II peatükis aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted, saab teha järelduse, et norm reguleerib aktsiisi tasumise kohustust ja sätte kolmandast lausest tuleneb üksnes see, et aktsiisi tasumise kohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega. Sätte toimeks ei ole ette näha tollivõla lõppemine kauba konfiskeerimisel. Eelnevast sõltumata ei ole kaebaja viide käesolevas asjas asjassepuutuv, sest vaatamata ÜTS art 233 lg 1 p d üldreeglile, ei toonud sigarettide konfiskeerimine kaasa tollimaksu, käibemaksu ja tubakaaktsiisi tasumise kohustuse lõppemist. Selles osas ei saaks siseriiklikul sättel olla ÜTS analoogsest normist erinevat toimet. 7 3-15-2311
  14. Kohus ei nõustu kaebajaga, et asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati, annab märku sellest, et kaebaja ei pannud toime talle etteheidetavat tegu ja/või esinesid puudused kogutud tõendite seaduslikkuses. Maksukorralduse seadusest, väärteomenetluse seadustikust ega kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et menetlejal oleks süüteoasja lahendamisel pädevus otsustada isiku maksukohustuse lõpetamine (või et isiku karistamine süüteo toimepanemise eest tooks iseenesest kaasa maksukohustuse lõppemise). Kohus selgitab, et maksu määramine toob kaebajale kaasa küll rahalise kohustuse, kuid erinevalt näiteks trahvist, puudub maksul karistuslik iseloom. Seadusest tuleneva maksu tasumise kohustus ei ole maksukohustuslase karistamine. Tõendite ebapiisavus karistuse määramiseks ei too kaasa maksukohustusest vabastamist, kui tõendite kogumis hindamise tulemusel on maksukohustuse määramiseks alus olemas.
  15. Kohus nõustub maksuhalduriga ka tolliväärtuse määramise osas ning selles, et käesoleval juhul tuli tolliväärtuse määramisel rakendada ÜTS art 31 lubatud tolliväärtuse määramise lisameetodit, mis põhineb tolli poolt aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtusel. Maksuhaldur selgitas, et tegemist on olemuselt statistiliste näitajatega ning MTA lähtub deklareeritud andmetest. Seejuures on maksuhaldur õiguspäraselt viidanud ÜTSRS art 151 lg-le 3, mille kohaselt kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kõige madalamat, kui sarnasel kaubal on rohkem kui üks tehinguväärtus. Maksuotsuse punktis 6.
  16. (2,5 leheküljel) on maksuhaldur pikalt käsitlenud tolliväärtusega seonduvat arvestust (mis omakorda omab tähtsust maksukohustuse arvestamisega seoses) koos viidetega vastavatele õigusaktidele. Eelnimetatud punkti kuues viimases lõigus (maksuotsuse lk 9) on maksuhaldur selgitanud, et tolliväärtuse määramiseks rakendatakse ÜTS art-s 31 lubatud tolliväärtuse määramise lisameetodit, mis antud juhul põhineb tolli poolt aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtusel. Euroopa Ühenduse Komisjoni (EMÜ)
  17. juuli 1993 määruse nr 2454/93 (EÜT L 253,
  18. oktoober 1993; lühendatult ÜTSRS) artikli 151 lg 3 kohaselt, kui sarnasel kaubal on rohkem, kui üks tehinguväärtus, kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kõige madalamat. Tolliväärtuse määramisel on võetud aluseks tolli andmetöötlussüsteemis COMPLEX registreeritud imporditehingute hinnad perioodil
  19. märts 2012 kuni
  20. september 2012, mis on kooskõlas ÜTS-is sätestatud tolliväärtuse määramise lisameetodi regulatsiooniga. Tolliväärtus sigarettide lõikes on toodud maksuotsuse tabelites nr 7.1-7.
  22. Maksuotsuse õiguslik põhjendus tubakaaktsiisi määramise osas on kohtu hinnangul piisav. ATKEAS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on aktsiisi tasumise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Juba eelpooltoodud põhjustel tuleb vaidlusaluste sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat. Ka ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi.
  23. Kaebaja ei ole esitanud ühtki konkreetset vastuväidet maksuotsuses esitatud aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lg-tele 1 ja 11 ning §-le
  24. Sigarettidelt tasumisele kuuluva tubakaaktsiis arvestus on toodud maksuotsuse p-s 6.4.1 ja tabelites nr 7.1-7.
  25. Kohus nõustub maksuotsuses esitatud arvestusega ega korda seda siinkohal. Ka Viru Maakohus on
  26. novembri
  27. a määruses väärteoasjas nr 4-12-5568 leidnud, et kaebaja arusaam, kuidas arvutatakse sigarettide aktsiisisummat, ei ole õige (tl 40-42). Samuti on maakohtu kohtunik leidnud, et 94 700 sigaretilt tuleb tasuda aktsiisi 8013 eurot 58 senti, mitte 4110 eurot 67 senti nagu seda on arvestanud kaebaja. See maakohtu määrus on jõustunud. 8 3-15-2311
  28. Kohus nõustub ka maksuhalduri seisukohtadega käibemaksu määramise osas. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 2 ja § 6 lg 1 p 3 kohaselt on käibemaksu objektiks juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. KMS § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Kuivõrd kaebaja kvalifitseerub kõnealuste sigarettide suhtes võlgnikuks ÜTS tähenduses, on tal seega ka käibemaksu tasumise kohustus. Asjaolu, et kaebaja ise kõnealuseid sigarette üle tollipiiri ei toonud, ei ole oluline, kuna sellele vaatamata tuleb teda käsitada võlgnikuna ÜTS tähenduses. KMS § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse impordi puhul käibemaksuga lisaks kauba tolliväärtusele ka importimisega seotud maksud, milleks antud juhul on tollimaks ja tubakaaktsiis. Maksuotsuses esitatud käibemaksuarvestus on kontrollitav.
  29. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on tuginenud lubamatutele tõenditele. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi
  30. jaanuari
  31. a määrusele asjas nr 3-3-1-2-03, mille p-s 11 on kolleegium selgitanud, et kui kriminaalmenetluses on tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõend lubamatuks, siis on sama tõend lubamatu ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kui seadusega ei sätestata teisiti. Kaebaja leiab, et
  32. septembri
  33. a sündmuskoha vaatlusprotokolli puhul on tegemist lubamatu tõendiga. Kohus eeltooduga ei nõustu. Esmalt tuleb rõhutada, et väärteomenetluses ei ole tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõendeid lubamatuks. Samuti ei ole kaebaja esitanud kaebust väärteomenetluses vaatluse läbiviinud ametnike tegevuse peale, kuigi VTMS § 76 lg 1 talle sellise õiguse andis. Asjaolu, et kaebaja püüab talle määratud impordimaksude tasumisest pääsemiseks eelnevas menetluses tehtud toiminguid ning väljaütlemisi uuesti sisustada, ei muuda väärteomenetluses või kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ebaseaduslikeks.
  34. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur rakendas käesoleval juhul uurimispõhimõtet piisaval määral. Maksuhaldur, kasutades talle selleks antud kaalutlusõigust, leidis, et kogutud tõendid on piisavad maksukohustuse määramiseks. Uurimispõhimõte ei ole absoluutne. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtu hinnangul on maksuotsus nõuetekohaselt motiveeritud, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et maksusumma määramine on toimunud valesti. Vaidlustatud maksuotsus vastab MKS §-des 46 ja 95 sätestatud nõuetele ning maksuotsuse tegemisel on kinni peetud maksu määramise aegumistähtajast. Kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid ega selgitusi, mis oleksid aluseks maksuotsuses toodud seisukohtade ümbervaatamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus xxx kaebuse MTA
  35. juuni
  36. a maksuotsuse nr 12.2-3/030505-6 tühistamiseks rahuldamata. 27.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole vastustaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 28. Kohus ei tühista 15. septembri 2015. a esialgse õiguskaitse määrust asjas nr 3-15-2311.

§ 249

lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, 9 3-15-2311 samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.