Obsah (6)

§ 198§ 193§ 43§ 211§ 212§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2016, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-16-4483 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ava

§ 198kohaselt.

SKHS § 19 lg 3 kohaselt maakohtu määruse kahju hüvitamise kohta võib vaidlustada väärteomenetluses väärteomenetluse seadustiku 16. peatüki kohaselt.

§ 193

lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 03.06.2016 Viru Maakohtule avalduse Üllar Toomsalule määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna välijuhi Meelis Kiviranna 31.07.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2590,13,002671 määrati Üllar Toomsalule LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 40 trahviühikut summas 160,00 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta jõustus 16.08.2013. Kuna Üllar Toomsalu ei tasunud rahatrahvi õigeaegselt ja vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kersti Vilbo 08.11.2013 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 03.05.2016 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1, taotles avaldaja asenduskaristuse kohaldamist Üllar Toomsalu suhtes tasumata rahatrahvi 160,00 euro osas ja seda ilma kohtuvälise menetleja osavõtuta. Viru Maakohus saatis 06.06.2016 Üllar Toomsalule kohtukutse, mille kohaselt kutsuti Üllar Toomsalut 13.07.2016 kell 11.30 toimuvale kohtuistungile ning millega paluti isikul mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest õigeaegselt teatada. 13.07.2016 toimunud avalikul kohtuistungil arutas Viru Maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esitatud avaldust Üllar Toomsalule asenduskaristuse määramiseks. Üllar Toomsalule toimetati kohtukutse kätte 08.06.2016 (kohtukutse võttis vastu Üllar Toomsalu isa J T, mistõttu pidi Üllar Toomsalu olema kohtuistungist teadlik), kuid isik jättis kohtuistungile ilmumata ning kohtule oli mitteilmumise põhjus teadmata. Viru Maakohtu 25.08.2016 kohtumäärusega kohaldas kohus Üllar Toomsalu suhtes

§ 43

lg 3 alusel sundtoomist, et toimetada Üllar Toomsalu Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 24.10.2016 kell 11.00 toimuvale kohtuistungile. 22.10.2016 kell 18.55 pidas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Reimo Nõmme Viru Maakohtu määruse nr 4-16-4483 alusel Üllar Toomsalu kinni ning kinnipeetu toimetati Kreutzwaldi 5a Rakvere arestikambrisse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kohtuistungile toimetamise eesmärgil. Sundtoomise kulude õiendi kohaselt taotles Politsei- ja Piirivalveamet Viru Maakohtult 24,70 eurot Üllar Toomsalu sundtoomise teostamise eest. 24.10.2016 toimuval kohtuistungil avaldas Üllar Toomsalu, et tema rahatrahv on tasumata, kuid ta soovib rahatrahvi tasuda. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, asendas 24.10.2016 kohtumäärusega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri avalduse alusel Üllar Toomsalule LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahvi 40 trahviühikut summas 160,00 eurot arestiga 4 päeva. Kohtumääruse kohaselt tuli karistus pöörata täitmisele koheselt ning aresti 2 kandmise alguseks luges kohus 24.10.2016. Samuti mõisteti Üllar Toomsalult menetluse erikuluna välja sundtoomise kulu summas 24,70 eurot. 07.11.2016 saabus Viru Maakohtusse Üllar Toomsalu määruskaebus, millega paluti tühistada Maakohtu 24.10.2016 määrus väärteoasjas nr 4-16-4483, millega kohus rahuldas PPA Ida Prefektuuri taotluse ja asendas PPA Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna välijuhi Meelis Kiviranna 31.07.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2590,13,002671 Üllar Toomsalule LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahvi 40 trahviühikut 160 eurot arestiga 4 päeva. Samuti paluti tühistada kohtumäärus selles osas, millega Üllar Toomsalult mõisteti välja sundtoomise kulu menetluse erikuluna summas 24,70 eurot. Lisaks paluti hüvitada Üllar Toomsalule ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju summas 232,80 eurot ning sooviti jätta menetluskulud summas 300,00 eurot riigi kanda. Määruskaebusega esitati lisa maksekorraldus nr 898, millest nähtub, et U T tasus Üllar Toomsalu rahatrahvi summas 160.00 eurot otse politseile 10.06.2016 (viitenumbriga 10220912654000, saajaks Rahandusministeerium, saaja konto EE932200221023778606). KOHTU SEISUKOHT Esmalt lahendab kohus Viru Maakohtu 24.10.2016 määruse väärteoasjas 4-16-4483 tühistamise küsimuse. Üllar Toomsalu esitatud määruskaebusest nähtub, et isik palub tühistada Viru Maakohtu 24.10.2016 määruse väärteoasjas nr 4-16-4483, millega kohus rahuldas PPA Ida Prefektuuri taotluse ja asendas Üllar Toomsalule LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahvi 40 trahviühikut 160 eurot arestiga 4 päeva.

§ 211

lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Viru Maakohtule 03.06.2016 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esitatud avaldusest nähtuvalt oli Üllar Toomsalule määratud rahatrahv tasumata, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning süüdlasel polnud vara, millele sissenõuet pöörata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku (võlgnik avaldas kohtuistungil samuti, et rahatrahv on tasumata), asendas

§ 211

lg 1 alusel 24.10.2016 kohtumäärusega Üllar Toomsalule määratud tasumata rahatrahvi 40 trahviühikut summas 160 eurot arestiga 4 päeva. 07.11.2016 määruskaebusega esitatud maksekorraldusest nr 898 nähtuvalt oli Üllar Toomsalu rahatrahv tegelikult tervikuna tasutud 10.06.2016 (Üllar Toomsalu ema U T tegi ülekande otse politseile). Järelikult oli sissenõudjal (Politsei- ja Piirivalveametil) langenud ära alus rahatrahvi asendamiseks arestiga, kuid rahatrahvi täielikust tasumisest maakohtule teada ei antud. Kuna Üllar Toomsalu rahatrahv oli kohtumääruse tegemise hetkeks tegelikult tasutud, leiab kohus, et 3 Viru Maakohtu 26.10.2016 määrus, millega asendati

§ 211

lg 1 alusel Üllar Toomsalu rahatrahv arestiga, tuleb tühistada.

§ 211

lg 11 kohaselt lahendab maakohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Eeltoodust tulenevalt saatis kohus 06.06.2016 Üllar Toomsalule kohtukutse, millega anti ühtlasi teada, et kohus võib

§ 43

lg 3 alusel kohaldada isiku suhtes sundtoomist, kui isik on kutse kätte saanud ja jäänud kohtusse ilmumata. Kuna isik kohtuistungile ei ilmunud ja kohtusse mitteilmumise põhjus oli kohtule teadmata, kohaldati 22.10.2016 isiku suhtes sundtoomist ning Viru Maakohtu 24.10.2016 määrusega mõisteti Üllar Toomsalult välja menetluse erikuluna sundtoomise kulu summas 24,70 eurot. Kohus leiab, et kuna Üllar Toomsalul oli rahatrahv tervikuna tasutud juba 10.06.2016, tuleb tühistada määrus ka osas, millega Üllar Toomsalult mõisteti välja sundtoomise kulu summas 24,70 eurot menetluse erikuluna. Järgmisena lahendab kohus küsimuse Üllar Toomsalule ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise küsimuse. Määruskaebusega esitati kohtule taotlus ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vastavalt SKHS §-dele 7, 11, 18, 21. Kohtunik, tutvunud esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et Üllar Toomsalu kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada.

§ 212

lg 1 kohaselt

1. peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Alates
2. mai 2015 sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lg 4 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 7 alusel esitada isikul kolme aasta jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse SKHS § 7 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja hinnangul seisneb kahju tekitamise aluseks olev menetlusõiguslik rikkumine asenduskaristuse taotleja, s.o. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri tegevuses. Avalduse esitaja oleks pidanud kaebaja hinnangul piisava põhjalikkusega asenduskaristuse taotlemisel kontrollima kõiki asenduskaristuse taotlemise 4 aluseks olevaid asjaolusid, sh ka seda, kas esinevad jätkuvalt alused isikule asenduskaristuse jätkuvaks taotlemiseks. Kohus leiab, et kuna sissenõudjal langes 10.08.2016 ära alus rahatrahvi asendamiseks arestiga, puudus sissenõudjal alus nõuda rahatrahvi asendamist arestiga. Kuivõrd sissenõudja kohtule rahatrahvi tasumisest teada ei andnud, leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveamet on rikkunud süüliselt menetlusõigust ning põhjustanud seeläbi isikule kahju – ebaseaduslik vabaduse võtmine. Määruskaebuse esitaja leidis, et mittevaralise kahju suurus on tulenevalt SKHS § 11 lg 4 on 232,80 eurot (6 päeva x 38,77 eurot). SKHS § 11 lg 4 tulenevalt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Nõude esitamise ajaks tuleb käesoleval juhul lugeda
3. novembrit 2016, mil kaebaja esitas hüvitamisnõude Viru Maakohtule. Hüvitise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda seega enne
4. aasta novembrikuud Statistikaameti poolt viimase avaldatud kvartali keskmise brutopalga suurusest. Statistikaameti avaldatud
5. aasta II kvartali keskmine brutokuupalk on 1163 eurot. Üllar Toomsalu viibis 22.10.2016-23.10.2016, s.o. 2 päeva, Rakvere Kreutzwaldi 5a arestikambris Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kohtuistungile toimetamise eesmärgil. Ühtlasi toimetati isik Ida prefektuuri arestimajja 24.10.2016 asendusaresti eesmärgil neljaks päevaks. Kuivõrd kaebajalt oli vabadus võetud kokku 6-l kalendripäeval, kuuluks kaebuse esitaja hinnangul SKHS § 11 lg 4 alusel hüvitamisele mittevaraline kahju 232,80 eurot. Kohtu hinnangul on mittevaraline kahju SKHS § 11 lg 4 põhjendatud summas 232,62 eurot (1163 eurot kvartali keskmine brutokuupalk / 30 = 38,77 eurot ning 38,77 eurot x 6 kalendripäeva = 232,62 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mittevaralise kahju suurus summas 232,62 eurot on põhjendatud. Määruskaebuses on esitatud ka taotlus hüvitada Üllar Toomsalule tema poolt valitud esindajale määruskaebuse ja taotluse koostamise kulud summas 300,00 eurot.

§ 2

kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 187 lg 1 sätestab, et määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud summas 300 eurot riigi kanda. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5