Obsah (6)
§ 76§ 215§ 68§ 218§ 266§ 275KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoobril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-553 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Koh
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Sander Saar vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sander Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Sander Saar tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 20.04.2016 kohtuotsusega
§ 215
lg 2 p 1,2 järgi ja
§ 68lg 1, § 69 lg 6, 7, § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 10 kuud 23 päeva.
Otsus jõustus 06.05.
- Karistuse kandmise algus 31.05.2016 ja lõpp 23.04.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.09.
- Sander Saar andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 20). Kinnipidamisasutusest Sander Saare kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud Köögiviljakultuuride tundmaõppimise ja kasvatamise koolituse, on osalenud sotsiaalprogrammis Exxx õigusrikkujatele ning osaleb 1
(5)sõltlastele suunatud nõustamises. Viru Vanglas on alates 01.08.2016 hõivatud majandustöödel xxx Vabanedes soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, kus kinnipeetav enne vangistust elas koos emaga. Nimetatud elamispind on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Sander Saarel puudub põhiharidus. Sügisel 2015 asus õppima xxx kuid jättis selle pooleli. Õppis Kärdlas lihtsustatud õppekava alusel. Ainus sissetulekuallikas enne vangistust oli toimetulekutoetus. Täitise võlgnevusi on summas 3876 eurot. Kinnipeetava enda sõnul on tal töökogemus juhutööde valdkonnas, kuid töötamised on olnud lühiajalised. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde, emapoolne vanaema ja isapoolne vanaema. Suhted emaga on head, isaga suhtleb harva. Vangistuses on süüdimõistetul diagnoositud kanepisõltuvus. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 77%. Arvestades Sander Saare ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla Sander Saare tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval säilinud suhted perekonnaga. Päritolu perekonda kuuluvad ema, isa, õde, emapoolne vanaema ja isapoolne vanaema. Kõik lähisugulased peale õe elavad Hiiumaal. Kinnipeetav on õppinud erinevates koolides, koolis käimise ajal esines erinevaid käitumisprobleeme. Isikul puudub põhiharidus ja ta ei ole lõpetanud ühtegi erialaõpingut kutseõppeasutuses. Seega, tema sisenemine tööjõuturule on raskendatud. Kinnipeetav on kuritegusid sooritanud grupis ja peamiselt endast vanemate kohalike Hiiumaa tuttvatega. Varasemate katseaegade kulust nähtub, et kinnipeetaval on olnud tõsiseid probleeme alkoholiga ja ta ei suutnud kinni pidada katseajaks määratud kohustustest. Süüdimõistetu on juhutarbijana tarvitanud ka narkootikume. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde üürikorterisse asukohaga xxx. Isik elas seal ka enne vangistust. Kinnipeetava ema elab nimetatud korteris hetkel üksi ja on andnud kirjaliku nõusoleku korterisse elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Eluaseme tingimused vastavad elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Ema on nõus poega toetama materiaalselt elamise ja toiduga. Perekond on ka vangistuse ajal kinnipeetavat materiaalselt toetanud. Sander Saarel puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, kuid tal on võimalik ennast arvele võtta Töötukassas. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 23.09.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu kinnipeetav S. Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav S. Saare käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine, noortele suunatud motivatsioonisüsteemi programmi "xxx, noortele suunatud motivatsioonisüsteemis püsimine, mille raames on lubatud koju väljaviimisele oktoobris 2016 jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetav viibib reaalses vangistuses esimest korda. Vangla hinnangul ta on väheohtlik. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 23.04.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks S. Saarel jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektrooniline järelevalve kestuse kohta. Ühtlasi teeb prokurör ettepaneku määrata S. Saarele käitumiskontroll ja katseaeg kuus kuud. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Sander Saare vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Sander Saar selgitas, et tema jaoks on see esimene vangistus, mis osutas talle piisavat mõju ja enam ei hakka ta uusi kuritegusid toime panema ja saab kriminaalhooldusega hakkama. 2
(5)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Sander Saar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul puudub nii põhiharidus kui eriala. Enne vangistust ametlikult töötanud ei ole. Omab lühiajalist juhutööde kogemust. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on
- Vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud asja omavolilise kasutamise eest, omavolilise sissetungi ja varguse eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust asja omavolilise kasutamise eest, mis seisnes selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu poolt karistatud varguse eest, võttis alkoholijoobes olles grupis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita xxx kuuluva traktori John Deere 7530 maksumusega 70 000 eurot koos haakes oleva kultivaatoriga, mille väärtus oli 1800 eurot. Sander Saar sõitis koos teiste isikutega sellega talu hoovi, kus sõitsid otsa kolmanda isiku kasutuses olevale sõiduautole xxx. Sellise tegevuse tagajärjel purunes sõiduautol xxx tagumine parempoolne ääretuli ja deformeerus sõiduki tagumine parempoolne nurk. Traktoril John Deere 7530 purunes generaatori rihm ja haakes olnud kultivaatori hüdrovoolik, millega tekitati omanikule varalise kahju 55.euro suuruses summas. Lisaks eelnevale võttis Sander Saar varem varguse ja võõra vallasasja ajutise kasutamise toime pannud isikuna alkoholijoobes olles grupis koos teiste isiskutega omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita xxx kuuluva traktori MTZ 52 maksumusega 1600 eurot koos haakes oleva mürgipritsiga, mille väärtus oli 1000 eurot. Sander Saar sõitis koos teiste isikutega sellega ringi Hiiu maakonnas, mille tagajärjel traktoril MTZ 52 tuli osaliselt lahti haakes olnud mürgiprits ning mürgipritsil purunes mürgipritsi pump, tekitades xxx varalise kahju 100 euro suuruses summas. Samuti lõhuti traktoriga ringi sõites kinnistul olnud soojaku uks, millega xxx varalist kahju 306,86 eurot. Väärteokorras on isikut karistatud 39-l korral, käesoleval ajal kehtib neist 35 karistust: NPALS § 151 alusel
- korral (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses), TubS § 47 alusel
- korral (tubakatoote ostmine, pakkumine või üleandmine alaealisele), TubS § 48 alusel
- korral (tubakatoote tarvitamine alaealise poolt),
§ 218lg 1 alusel 5.
korral (varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu),
262 alusel 3. korral (avaliku korra rikkumine),
§ 266lg 1 alusel 1.
korral (omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine),
§ 275lg 1 alusel 1.
korral (võimuesindaja solvamine), AS § 71 alusel
- korral (alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt), LS § 224 lg 1 alusel
- korral (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi), LS § 259 lg 1 alusel
- korral (jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine), LS § 201 lg 1 alusel
- korral (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). 3
(5)Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles, grupis, tagajärgedele mõtlemata. Sander Saare kuriteod on varavastased, raskusaste kuritegude toimepanemisel muutunud ei ole. Soodustegusriks on olnud alkoholi tarvitamine ning grupi mõju. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on vangistuses läbinud Köögiviljakultuuride tundmaõppimise ja kasvatamise koolituse, on osalenud sotsialprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele ning osaleb sõltlastele suunatud nõustamises. Nimetatu näitab, et vangistus on süüdimõistetule avaldanud positiivset mõju. Süüdimõistetu omab isikutunnistust, mis kehtib kuni 22.07.2018. Vabanemise korral soovib Sander Saar elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, kus kinnipeetav enne vangistust elas koos emaga. Kinnipeetava ema elab nimetatud korteris hetkel üksi ja on andnud kirjaliku nõusoleku korterisse elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Eluaseme tingimused vastavad elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Sander Saarel garanteeritud töökoht. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde, emapoolne vanaema ja isapoolne vanaema. Suhted emaga on head, isaga suhtleb harva. Ema on nõus poega toetama materiaalselt elamise ja toiduga. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et ema on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Sander Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Sander Saar on karistatud asja omavolilise kasutamise eest. Siit järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhoolduse järelevalve all kahel korral, mõlemal katseajal oli katseaja nõuete täitmisega tõsiseid probleeme, koostati mitmeid erakorralisi ettekandeid. Kinnipeetav oli kohusetundetu kontrollnõuete, kohtu poolt määratud kohustuste ning ÜKT suhtes. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul narkosõltuvus. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne 4
(5)tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.04.2017, ärakandmiseni on pisut rohkem kui 6 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht, koolituse ja sotsiaalprogrammide läbimine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Sander Saare temale Pärnu Maakohtu 20.04.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)