← Eesti

2-16-14868/7

Obsah (6)§ 606§ 62§ 595§ 629§ 605§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Kohtujurist Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14868 Tsiviilas

§ 606lg 2, § 629 lg 5). Määruskaebust ei saa esitada viie

(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

I. Asjaolud 1. Harju Maakohtu registriosakond edastas

§ 595

lg 2 p 5 alusel Harju Maakohtule 04.10.2016 dokumendid XXXX OÜ (puudutatud isik) sundlõpetamise otsustamiseks. Dokumentide kohaselt ei vasta äriühingu netovara äriseadustiku § 176 sätestatud nõuetele. 2. 04.10.2016 kohtumäärusega algatas kohus hagita menetluse XXXX OÜ sundlõpetamise otsustamiseks. Kohus kohustas puudutatud isikut esitama kohtule seisukoha avalduse suhtes. Ühtlasi selgitas kohus, et XXXX OÜ-l on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev 1

(3)puudus samaks tähtajaks ning teavitada sellest Harju Maakohut. Kohus selgitas, et kui soovitakse likvideerimismenetluse läbiviimist, siis tuleb samaks tähtajaks nimetada ka isik, kes võiks olla likvideerijaks
  1. 10.11.2016 teatas XXXX OÜ juhatuse liige XXXXkohtule, et ta tahab äriühingu sulgeda ja ta oleks äriühingu juba sulgenud varem, kui ta oleks teadnud, kuidas seda teha. II. Kohtumääruse põhjendused
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 12 kohaselt lahendatakse juriidilise isiku sundlõpetamine hagita menetluses.

  1. Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 sätestab, et osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
  2. aasta majandusaasta aruandest (viimane äriregistrile esitatud aruanne) nähtub, et äriühingu netovara on negatiivne ehk miinus 26 726 eurot (bilansi aktiva üldsumma (varad) miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (kohustused): 40-26 766=26 726). Äriühingu osakapitali suurus on 2556 eurot. ÄS § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. XXXX OÜ netovara on
  3. aasta majandusaasta aruande kohaselt negatiivne ehk miinus 26 726 eurot, seega on osaühingul netovara vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali (2500 eurot) suurus. Eeltoodust tulenevalt esineb alus osaühingu sundlõpetamiseks. XXXX OÜ juhatuse liige XXXXteatas kohtule, et ta tahab äriühingu sulgeda ja ta oleks äriühingu juba sulgenud varem, kui ta oleks teadnud, kuidas seda teha. Äriühingu osanik ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks osanike koosolekut kokku kutsunud. Kohus määrab puudutatud isiku sundlõpetamise.
  4. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 629

lg 3 sätestab, et sundlõpetamise määruses määrab kohus ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §-des 602–606 sätestatut.

§ 605

lg 2 sätestab, et kohus võib nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult, kelle huvides isik ametisse määratakse, kohtu kontole kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist. Kui kohtu määratud summat kohtu määratud tähtpäevaks ei tasuta, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui ettemaksu ei tasuta sundlõpetatud eraõigusliku juriidilise isiku likvideerimise kulude katteks ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, võib kohus määrata 2

(3)ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida või see lõpetatakse ning juriidiline isik kustutatakse registrist. Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui soovitakse likvideerimismenetluse läbiviimist, siis tuleb nimetada ka isik, kes võiks olla likvideerijaks. Puudutatud isik ei ole kohtule teatanud, kas soovitakse likvideerimismenetluse läbiviimist. Juriidilise isiku pankrotimenetlust algatatud ei ole. Seetõttu määrab kohus, et juriidilise isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. 7.

§ 172

lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid võimaluse jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kohus jätab menetluskulud

§ 172lg 6 alusel juriidilise isiku kanda.

Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, sest menetlusosalised ei ole teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad menetluskulud. 8. Kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus saadab kohtumääruse äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.