← Eesti

1-15-2077/58

Obsah (10)§ 200§ 68§ 121§ 199§ 16§ 65§ 263§ 76§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-15-2077 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2077 (14260103230) Kohtu eesist

§ 200

lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav TARMO KOSER isikukood 37201120331, elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: alg (8 klassi), töökoht: ei tööta; Kriminaalkorras karistatud 8 korral, 3 kehtivat karistust; Väärteokorras 4 kehtivat karistust. Tõkend: vahistamine, kinni peetud 23.12.2015. a Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Advokaat Sandra Sepp 29.09.2015. a, 15.03.2016. a, 22.03.2016. a, 04.04.2016. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tarmo Koser

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Tarmo Koseri eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Tarmo Koseri karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 23.12.

  1. a. Tarmo Koseri suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel Tarmo Koserilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 1232 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks) eurot 60 senti ning kutsete saatmise kulu 4 (neli) eurot 48 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2312 (kaks tuhat kolmsada kaksteist) eurot 08 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  2. Selgitusse tuleb märkida „1-15-2077, menetluskulud, Tarmo Koser“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta menetluskulud summas 67,09 eurot Tarmo Koserilt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  3. aprillil
  4. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Tarmo Koserile on esitatud

§ 200

lg 2 p 4 järgi süüdistus selles, et tema, olles isikuna, kes on varasemalt toime pannud röövimise (22.12.2003. a karistatud Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 200lg 2 p 7 järgi liitkaristusega 5 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust), 05.09.2014.

a kella 15.30 paikuxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx2 kortermaja ees tungis kallale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lüües talle rusikaga näkku, mille tagajärjel tekkis vasaku sarnaluu turse ja seejärel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu rinnataskust ära mobiiltelefoni Nokia 206 Dual Sim hinnaga 100 eurot ning sularaha 20 eurose kupüüri. 2 KOHTU SEISUKOHT 1. Süüdistatav Tarmo Koserile on esitatud süüdistus

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav Tarmo Koser on vägivalla abil (

§ 121

) võtnud ära tema jaoks võõrad vallasasjad (

§ 199

). Subjektiivsest küljest tuleb tuvastada, kas süüdistatav Tarmo Koser on tegutsenud koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, kusjuures asjade äravõtmise suhtes tuleb tuvastada kavatsetus. Lisaks tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav Tarmo Koseri näol on tegemist

§ 200lg 2 p-s 4 sätestatud isikuga.

Kohus leiab, et Tarmo Koserile esitatud süüdistus

§ 200

lg 2 p 4 järgi on tõendatud kohtus uuritud kirjalike ja isikuliste tõenditega (mida kohus on hinnanud usaldusväärseteks), st kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx, tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütlused.

  1. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on kahtluse alla seatud mitmete isikuliste tõendite usaldusväärsus, mistõttu käsitleb ja hindab kohus järgnevalt isikute ütluste usaldusväärsust. 2.1 Kohus leiab, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxa ütlused on usaldusväärsed. Esiteks kinnitab kohtu arvates kannatanu ütluste usaldusväärsust asjaolu, et need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega (isikuliste ja kirjalike tõenditega). Teiseks on kohtu arvates kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused ka eluliselt usutavad. Kohus põhjendab seisukohta järgnevalt. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli ta 05.09.
  2. a koos xxxxxxxxxxxxxxxx nimetatu maja ees trepil ja võtsid „napsu“. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx oli ka eelnevalt alkoholi tarvitanud (kolme peale pooleliitrise viina, magas kodus ja läks seejärel xxxxxxxxxxxxxx juurde). Nad olid 10 minutit istunud, kui nende juurde tuli võõras mees, kes hakkas xxxxxxxxxxxxxx käest suitsu norima. Ta läks närvi kui xxxxxxxxxxxxxx suitsu ei andnud. Võõras lõi xxxxxxxxxxxxxxx, kes kukkus peaga vastu seina. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tõusis üles ja tõmbas võõra trepist alla, misjärel lõi võõras teda rusikaga vasakule põsele. Löömise järgselt võttis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx vasakult poolt näost kinni ja kummardas. Vasakul pool särgi rinnataskus oli tal punane telefon ja 20 eurot raha (mis oli telefoni kõrval lahtiselt). Võõras võttis taskust telefoni (raha ka, sest tasku oli tühi) ja pani jooksu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxjärgnes kannatanule, kuid tal on jalg haige, võõras kadus kiiresti. Kannatanu otsustas politseisse minna, aga jaoskond oli kinni. Kuna ta nägi pargis kahte meest, palus ta neilt telefoni ja helistas politseisse. Sel hetkel teatas ta telefoni kadumisest, siis ei saanud ta aru, et ka raha oli kadunud. Selle avastas ta pärast teatamist pargis. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx käis ka kiirabis. Pärast seda läks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxjuurde tagasi, kuid viimatinimetatut ei olnud enam õues. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx juures käidi kahel korral rääkimas, pakuti 150 eurot, et politseist avaldus tagasi võtta. Politsei käest sai ta tagasi telefoni (kõnekaarti ja fotode tegemise kaarti polnud) ja 20 eurot. Kannatanu ütlused on kooskõlas 05.09.
  3. a väljakutsele reageerinud politseiametniku ütlustega. xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt läksid nad patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxxx väljakutse saamisel xxxxxxxxxx maja juurde, kus suhtlesid vanema purjus meesterahvaga. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx oli läinud lööjat taga otsima. Politsei maja juures pargis nägid nad kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes selgitas, et võõras mees tuli, lõi rusikaga näkku ja võttis rinnataskust ära telefoni ja raha. Kannatanule soovitati pöörduda arsti poole ja seejärel politseisse. Pool tundi peale väljakutset tuli uus väljakutse, et üks mees on ära võtnud xxxxxxxxxxxxxx kuuluva akudrelli, mees on kinni peetud ja oodatakse politseinikke. Selgus, et tegemist on süüdistav xxxxxxxxxxxxxxx Alguses xxxxxxxxxxx ei rääkinud, aga kui rääkima hakkas, oli hästi ülbe, üleolev ja agressiivne. Agressiivsuse tõttu kasutati käeraudu. Turvakontrolli käigus leiti taskust punast värvi korpusega mobiiltelefon (SIM-kaarte sees ei olnud) ja 20 eurot. Mobiilist tegid nad pildi ja läksid kannatanu juurde küsima, kas tunneb 3 telefoni ära. Samuti küsisid kui suur raha oli, kannatanu vastas, et 20-eurone kupüür. Seejärel teatasid nad, et 20 eurot on leitud. Seega kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxi ütlused kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlusi sündmuste käigu ja arengu kohta. Samuti kinnitab seda patrullileht. xxxxxxxxxx ees toimunud sündmusele järgnevat (xxxxxxxxxxxxxx seotud sündmus) kinnitab ka patrullileht (tl 75). Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust kinnitab ka kiirabikaart. Kiirabikaardist nähtuvalt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tuvastatud 05.09.
  4. a kell 16.30 kerge turse vasakul sarnaluul (tl 72). Kuigi kriminaalasja arutamisel on kahtluse alla seatud, kas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtuvastatud vigastus oli tekkinud löögist või mitte, peab kohus eluliselt usutavaks, et vigastus on tõepoolest saadud justnimelt löögi tagajärjel ja selliselt nagu on kirjeldanud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab oluliseks, et kukkumisel tekkinud vigastuste iseloom on üldiselt erinev löögist saadud vigastustega. Olukorras, kus kannatanu oleks kukkunud trepil (nagu kirjeldab Tarmo Koser enda ütlustes) pidanuks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx lisaks tursetele esinema ka marrastused ja muud vigastused, mis osundaksid trepil kukkumisele (ei ole usutav, et trepil kukkumisele ei järgnenuks muid vigastusi). Samuti oleksid muud vigastused kajastatud sellisel juhul ka kiirabikaardil, kuna on eluliselt usutav, et neile oleks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx arsti juuresolekul osundanud. Võttes arvesse kannatanu vanust ja muid tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, ei pea kohus usutavaks, et kannatanu avaldas meditsiinitöötajatele üksnes osa vigastustest, eesmärgiga jätta toimunust muljet kui röövimisest, kuigi tegelikult saadi vigastused muul viisil. Samuti ei kõiguta kohtu arvates kannatanu ütluste usaldusväärsust ka fototabel (tl 73). Siinkohal peab kohus oluliseks, et kannatanust on tehtud foto 09.09.
  5. a, s.o 4 päeva pärast sündmuse toimumist. Kohus, võttes arvesse vigastuse olemust ja iseloomu (kerge turse), peab usutavaks, et kannatanu ülekuulamise ajaks oli vigastus taandunud sedavõrd, et fotol enam seda eristada ei ole võimalik. Samas on kahtlematult oluline ka see, et foto tegemise eesmärgiks ei ole olnud kannatanu vigastuse fikseerimine. Seda kinnitab asjaolu, et fotografeeritud ei ole kannatanu näo osa, millel meditsiinitöötajad on vigastuse tuvastanud. Fotot hinnates on ilmne, et xxokxxxxxxx ole kannatanu, vaid kannatanu ees paikneval laual olev telefoni karp. Lisaks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kiirabikaardile kinnitavad kohtu arvates vigastuse olemasolu tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused, millest järelduvalt tajus ta kannatanu ütlusi tõepärastena ja tundis ära vigastuse kannatanu vasakul põsel. Kohus peab oluliseks ka seda, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxa ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest järeldub, et kannatanu pöördus kiirabisse seetõttu, et seda soovitas talle politsei. Lisaks kinnitab kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust ka patrullileht, mille kohaselt sai patrullitoimkond väljakutse 15.32 selle kohta, et Marja tn 2 maja ees võttis Tarmo Koser xxxxxxxxxxxxxxxxxx rinnataskust ära mobiiltelefoni ja lõi rusikaga vastu vasakut näopoolt, peale löömist läks minema (tl 74-75). Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sai ta alles hiljem aru, et koos mobiiltelefoniga on temalt ära võetud ka raha. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kannatanul, olles aktiivselt jätkuvate sündmuste keerises, võis esialgselt unustada raha olemasolu samas taskus, kus oli ka tema mobiiltelefon. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx jaoks oli ilmselgelt olulisem ja tajutavam mobiiltelefoni äravõtmine (mille eest tuli kannatanul veel endiselt tasuda ka järelmaksu). Nii kannatanu kui ka tunnistaja kinnitavad, et kannatanuga kohtumisel pargis osundas ta selgelt sellele, et temalt on koos telefoniga ära võetud ka raha. Seda, milline kupüür ära võeti (20-eurone) on kannatanu selgitanud siis, kui politseinikud tulid tema juurde. See nähtub ka patrullilehel märgitust (tl 74-75). Kohtu arvates kinnitab asjaolu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx taskust võeti koos mobiiltelefoniga ka sularaha asjaolu, et süüdistatav Tarmo Koseri kinnipidamisel leiti tema taskust kannatanule kuulnud mobiiltelefon ja sularaha 20 eurot (tl 76,77-80,84-85). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt olid mobiiltelefon ja 4 sularaha süüdistatav Tarmo Koseri pükste taskus, st nimetatud asjad olid ühes taskus. Lisaks on eluliselt usutav, et süüdistatav Tarmo Koser võttis taskust kõik esemed, mis seal parasjagu olid. Kohtu arvates on tõendatud ja tuvastatud, et kannatanu oli alkoholi tarvitanud enne seda, kui läks xxxxxxxxxxxxxx maja juurde temaga kohtuma. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud kannatanu alkoholijoobe suurust ja kohtu arvates ei ole tegemist olulise asjaoluga. Alkoholijoove omab tähtsust niivõrd, kui see võib mõjutada mälu, käitumist jm asjaolusid. Seda ei näita ainuüksi alkoholijoobe suurus. Kohtu arvates on muude tõenditega tuvastatud, et vaatamata kannatanul esinenud alkoholijoobele, oli kannatanu adekvaatse käitumisega. Esiteks on seda kinnitanud tunnistaja xxxxxxxxxxxxr. Teiseks kinnitab seda kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx käitumine sündmuse järgselt. Nimelt nähtub nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx kui ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest, et pärast Tarmo Koseri poolt telefoni ja raha äravõtmist järgnes kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx süüdistatavale. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxs otsis abi politseilt ja käis kiirabis. See kõik ei anna alust arvata, et kannatanu oli sündmuse toimumise ajal sedavõrd raskes alkoholijoobes, et see mõjutas oluliselt tema käitumist ja arusaamist. Lisaks peab kohus oluliseks, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx võimalikule agressiivsele või ebaadekvaatsele käitumisele ei viita kriminaalasjas kogutud usaldusväärsed tõendid (süüdistatav Tarmo Koseri ütlused on selles osas ebausaldusväärsed). Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxi ütlustest nähtuvalt äratas tema tähelepanu väljas toimuv ajal, kui kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx juurde oli tulnud juba keegi kolmas (süüdistatav Tarmo Koser). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli ta tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxa tegevustest xxxxxxxxxx maja juures üldiselt häiritud, kuid seda seetõttu, et seal toimus pidev alkoholi tarvitamine. Kohus on seisukohal, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxa ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka see, et kannatanu sõnul kasutas Tarmo Koser eelnevalt xxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivalda. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest ei nähtu tõepoolest, et süüdistatav Tarmo Koser oleks kasutanud tema suhtes vägivalda. Samuti ei rääkinud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe enda suhtes vägivalla kasutamisest ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx. Siinkohal peab kohus oluliseks, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest tuleneb selgelt, et tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx väitel ei ole tema „koputaja“ ja ta ei soovinud teha politseiga eriti koostööd. Teave, mis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxpolitseinikele edastas, oli sama, mis edastati väljakutses. Seega on eluliselt usutav, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx, kes ei soovinud koostööd teha ja ametnikele informatsiooni jagada, ei soovinud rääkida ka sellest, et teda on löödud. Samuti on kohtu arvates oluline, et nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx kui ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on pärast sündmust käidud nende juures, eesmärgiga vältida võimalikku kriminaalmenetluse läbiviimist süüdistatav Tarmo Koseri suhtes. Kuna tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ei ole saanud ristküsitleda kohtus, ei ole käesolevaks ajaks kõrvaldatud kahtlus, et tema ütlused võisid olla mõjutatud kõrvaliste isikute (tema enda sõnul Tarmo Koseri) soovidest välistada võimalik kahtlustamine ja hilisem süüdimõistmine. Seda kinnitab kohtu arvates ka fakt, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused on nii mitmeski vaidlusalustes asjaoludes samad süüdistatav Tarmo Koseri ebausaldusväärsete ütlustega (vt otsuse p 2.2, 2.3, 2.5). Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kirjeldust süüdistatav Tarmo Koseri agressiivsuse kohta peab kohus eluliselt usutavaks. Kohus leiab, et fakti, et süüdistatav Tarmo Koser oli agressiivselt meelestatud kinnitavad ka teised tõendid. Nii on kinnitanud süüdistatav Tarmo Koseri kinni pidanud politseiametnik, et süüdistatav Tarmo Koser oli agressiivne, ülbe ja üleolev ja tema suhtes tuli kasutada käeraudu. Samuti nähtub sündmuste edasisest käigust, et kohe kui süüdistatav Tarmo Koser oli Marja tn maja eest lahkunud, üritas ta varastada xxxxxxxxxxxxxx akudrelli (kes pidas süüdistatav Tarmo Koseri kinni). Indikaatorvahendi 5 kasutamise protokollist nähtuvalt on tuvastatud, et alkoholisisaldus süüdistatav Tarmo Koseri väljahingatavas õhus oli 1,32 mg/l kohta. joobele viitavate tunnustena on muuhulgas välja toodud väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne, esineb häireid aja-, isiku- ja kohatajus, koordinatsioon väga häiritud, rahutu käitumine (tl 82-83). Kõik eeltoodu kogumis kinnitab, et süüdistatav Tarmo Koser oli ilmselgelt 05.09.
  6. a agressiivselt meelestatud ja seda ka juba ajal, kui ta läks Marja tn 2 maja ees istuvate kannatanu ja tunnistaja juurde suitsu küsima. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx juurde jalgrattaga, kuid süüdistatav Tarmo Koserile järgnes ta jalgsi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxnägi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx järgnemas jalgrattaga (jalgratas käe kõrval). Kohus leiab, et kogutud tõendid on selles osas (kas kannatanu järgnes koos jalgrattaga või mitte) vastuolulised, kuid tegemist ei ole vastuoludega olulistes asjaoludes. Keegi ei ole väitnud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxoleks pärast sündmust jalgrattaga süüdistatav Tarmo Koserile järgi sõitnud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx sõnul oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jalgratas käes, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütluste järgi seisis jalgratas pargipingi juures, kus istus veel üks meesterahvas. Seda, kellele jalgratas kuulus, ei tea. Lisaks eeltoodule ei ole kohtul alust arvata, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused ei oleks kriminaalmenetluse erinevatel staadiumitel olnud samad, st järjepidevad. Ristküsitlusel ei tuvastatud kannatanu ütlustes vastuolusid, mis oleks tinginud tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on usaldusväärsed ja need tuleb arvata tõendikogumisse. 2.2 Kohtu hinnangul ei ole võimalik usaldusväärseteks pidada tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi (tl 116-119), kuna need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Siinkohal peab kohus oluliseks, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe ütlused ei ole olulistes asjaoludes kooskõlas nii kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kui ka süüdistatav Tarmo Koseri ütlusega. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused ei ole süüdistatav Tarmo Koseri ütlusega kooskõlas selles, kes oli xxxxxxxxxxxmaja juures kui Tarmo Koser sinna jõudis. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt olid nad kortermaja ees koos kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(sama väidab ka kannatanu). Tarmo Koseri ütlustest nähtub, et ajal kui tema xxxxxxxxxx maja juurde jõudis oli seal tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe üksinda. Samuti ei ole kooskõlas ütlustest tulenev sündmuste käik pärast seda, kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx saabus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtuvalt oli tegemist lühiajalise vestlusega (mis järeldub ka kannatanu ütlustest), kuid süüdistatav Tarmo Koseri ütlustest järeldub, justkui süüdistatav Tarmo Koser veetis nii kannatanu kui ka tunnistajaga pikemalt aega – süüdistused, raha näitamine, sõnavahetus. Lisaks tuleneb süüdistatav Tarmo Koseri ütlustest, justkui tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx oli see, kes juhtis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx tähelepanu sellele, et ta annaks süüdistatav Tarmo Koserile raha tagasi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nii pikaajalist ja sisutihedat ajaveetmist ei nähtu. Peamiselt erinevad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Tarmo Koseri ütlused omavahel seetõttu, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt võttis süüdistatav Tarmo Koser kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx telefoni trepi pealt, misjärel kannatanu ütles „kuule pätt, anna mu telefon tagasi, siis nad hakkasid rüselema“. Süüdistatav Tarmo Koseri ütluste järgi võttis ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefoni ära rinnataskust (mida väidab ka kannatanu) ja pärast seda kui ta hakkas maja juurest lahkuma, st enne väljapääsu, heki juures (kannatanu ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest järeldub, et telefoni äravõtmine toimus maja ees oleva trepi juures). Samuti ei ole tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Tarmo Koseri ütlused omavahel kooskõlas pärast toimunu osas. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on kooskõlas selles, et süüdistatav Tarmo Koser jooksis pärast 6 telefoni äravõtmist minema ja kannatanu järgnes talle. Seda on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx. Süüdistatav Tarmo Koser on andnud ütlusi, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx suundus ajal, kui Tarmo Koser ära jooksis maja hoovi puukuuri poole. Lisaks on vastuolulised tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Tarmo Koseri ütlused selles, mis täpselt toimus pärast 05.09.
  7. a sündmusi. Nimelt nähtub süüdistatav Tarmo Koseri ütlustest, et pärast vabanemist (06.09.
  8. a – tl 85) läks ta tagasi xxxxxxxxxxxmaja juurde ja suhtles seal tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxa tema abikaasa vahendusel. Samuti olevat ta tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx suhelnud järgmisel või ülejärgmisel päeval xxxxxxxxxx maja juures. Seega mitu korda. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tuli süüdistatav Tarmo Koser järgmisel päeval tema korteri akna taha ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe suhtles temaga. Seda, et suhtlemine oleks toimud abikaasa vahendusel tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx väitnud ei ole. Samuti ei ole tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx rääkinud sellest, et süüdistatav Tarmo Koser on käinud tema akna all korduvalt. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx on ütlusi andnud pärast seda, kui süüdistatav Tarmo Koser oli väidetavalt teistkordselt tema juures ära käinud, s.o 09.09.
  9. a (tl 116). Samas peab kohus oluliseks osundada, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt käidi temaga kahel korral toimunust rääkimast ja tehti konkreetne pakkumine „avalduse tagasivõtmiseks“. Teisel korral ähvardati kannatanut. Lisaks sellele, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused ei ole kooskõlas süüdistatav Tarmo Koseri ütlustega, ei ole need kooskõlas olulistes asjaoludes ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega. Nimelt nähtub kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxütlustest (ja Tarmo Koseri ütlustest!), et telefoni võttis süüdistatav Tarmo Koser ära kannatanu rinnataskust, mitte trepi pealt, nagu on väitnud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx. Samuti on tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx arvanud, et süüdistatav Tarmo Koser ei löönud ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx, ta on osundanud rüselusele. Kannatanu on aga selgelt osutanud löömisele. Kannatanul on tuvastatud ka vigastuse olemasolu. Kohtu hinnangul on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx löömine tõendatud (vt otsuse p 2.1 ja 3). Seega ütlused, mis väidavad vastupidist, ei ole kohtu arvates usutavad. Eeltoodust nähtuvalt on tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustes olulisi vastuolusid teiste kriminaalmenetluses kogutud tõenditega. Neid vastuolusid ei ole olnud võimalik kõrvaldada või selgitada, kuna tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe on 27.10.
  10. a surnud (tl 114). KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldati kohtuistungil tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Võttes arvesse fakti, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused ei ole olulises osas kooskõlas teiste kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, on vajalik osutada ka KrMS § 15 lg-le 3, mille järgi ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda ei ole olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Seega ei saa ka käesolevas kriminaalasjas rajada kohtulahendit valdavalt tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütlustele. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab aga kohus, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja jätta. 2.3 Kohtus on tunnistajana ütlusi andnud ka xxxxxxxxxxxxt. Tegemist on isikuga, kes elab xxxxxxxxxx majas ja sündmuse päeval nägi vahetult sündmust pealt, kuid seda osaliselt. Kohtumenetluse pooled ei ole tõendi usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Kohus, hinnates tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest tulenevat ja teisi kriminaalmenetluses kogutud tõendeid, on seisukohal, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ning kooskõlas teiste tõenditega (v.a Tarmo Koseri ütlustega) ja tuleb seega arvestada tõendikogumi hulka. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi kõrvutades teiste usaldusväärsete tõenditega, järeldub, et sündmust tajus ta pärast seda, kui süüdistatav Tarmo Koser oli kannatanult ära võtnud mobiiltelefoni. Tunnistaja viibis oma korteris toas, kui kuulis ütlusi „anna telefon tagasi“, „ära 7 tee“ vms. Akna pealt vaadates nägi tunnistaja jalgu, alakehasid ja jalgratast. Tunnistaja vaateväli oli piiratud trepikoja katuse tõttu. See kinnitab kohtu arvates, et sündmus toimus trepi juures. Samuti kinnitab see kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxütlusi, et süüdistatav Tarmo Koser võttis tema rinnataskust telefoni ja 20-eurose kupüüri ära justnimelt trepikoja juures. Tunnistaja ütluste kohaselt oli 2 inimest pikali või põlvili maas ja seda, et tegemist võis olla kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxäreldab tunnistaja sellest, et kannatanu tõusis kohe püsti ja jooksis süüdistatav Tarmo Koserile järele. 2.4 Kohus on arvamusel, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused on samuti kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad (vt ka otsuse p 2.1). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxkohtueelses menetluses antud ütlused on avaldatud vastuolu tõttu ja seda asjaolus, kas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe rääkis politseile kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx löömisest või mitte. Kohtueelses menetluses tunnistaja xxxxxxxxxxxxx seda ei väitnud, kohtumenetluses kinnitas, et rääkis seda juba kohtueelses menetluses, kuid ei osanud tähele panna, et seda ülekuulamise protokollis fikseeritud ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole väljatoodud asjaolu määrava tähendusega, kuna tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxon ütlused ebausaldusväärsed. Lisaks on kohtu arvates kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx löömine tõendatud. 2.5 Kohus on seisukohal, et süüdistatav Tarmo Koseri ütlused ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja on ebausaldusväärsed ning tuleb seetõttu tõendikogumist välja jätta. Kohus peab esmalt oluliseks, et süüdistatav Tarmo Koseri ütlused ei ole olnud järjepidevad. Nii on süüdistatav Tarmo Koser ristküsitlusel selgitanud, et mõnedele asjaoludele ei osanud ta kohtueelses menetluses ütlusi andes tähelepanu pöörata, sh sellele, et talle kuulus raha (20 eurot, mis tema taskust leiti – tl 74-75,76,77-80,84-85), kannatanu ukerdas ja ise kukkus, seda, et kui tema ära jooksis, läks kannatanu puukuuri poole. Kohus ei pea eluliselt usutavaks süüdistatav Tarmo Koseri väidet selle kohta, et alguses ei osanud ta eelnimetatud asjaoludele tähelepanu pöörata ja alles hiljem tulid talle olulised asjaolud peensusteni meelde. Siinkohal on oluline osundada, et süüdistatav Tarmo Koser andis kohtueelses menetluses ütlusi umbes kuu aega pärast sündmuste toimumist. Käesolevaks ajaks on sündmusest möödunud ligikaudu poolteist aastat. Süüdistatav Tarmo Koserile oli teada, et teda kahtlustatakse röövimises – kannatanu löömises ning telefoni ja raha äravõtmises. Seega ei ole kohtu arvates usutav, et Tarmo Koser ei teadnud pöörata tähelepanu rahale, mis tema taskust leiti (selgitada, kellele kuulub jne) ja sellele, kust kannatanu vigastuse võis saada. Siinjuures peab kohus oluliseks arvestada ka sedagi, et süüdistatav Tarmo Koser ei ole isik, kelle suhtes viiakse kriminaalmenetlust läbi esmakordselt. Süüdistatav Tarmo Koserit on varem kahtlustatud nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemises, mistõttu on talle teada ja aru saada juba kogemuslikult, millised asjaolud on menetlustes tähtsust omavad. Sellest tulenevalt ei ole eluliselt usutavad Tarmo Koseri selgitused, et talle tulid olulised asjaolud hiljem meelde (sh võimalikud tunnistajad!). Kohtu hinnangul on alust aga arvata, et Tarmo Koseri ütlused on kantud soovist välistada vastutust. Seda kinnitab ka asjaolu, et teatud asjaoludes on Tarmo Koseri ütlused olnud äärmiselt detailsed (ennekõike asjaoludes, mida ta kohtueelses menetluses ei avaldanud, nt raha andmine, tunnistajad, vestlused jne), samal ajal ei ole ta täpselt suutnud vastata mitmetele täpsustavatele küsimustele (nt millist värvi särki ta 05.09.
  11. a kandis ja kas särk oli kogu aeg sel päeval seljas). See kõik annab alust arvata, et süüdistatav Tarmo Koseri ütlused ei ole tõelevastavad. Lisaks eeltoodule ei ole süüdistatav Tarmo Koseri ütlused eluliselt usutavad ka nende sisu poolest. Samuti ei ole süüdistatav Tarmo Koseri ütlused kooskõlas teiste tõenditega. Nii ei ole süüdistatava Tarmo Koseri ütlused kooskõlas tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx (vt otsuse p 2.2) ja xxxxxxxxxxxxxx (vt ka otsuse p 2.3) ning kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega (vt ka otsuse p 2.1). 8 Süüdistatav Tarmo Koseri ütluste kohaselt möödus ajal, kui ta oli xxxxxxxxxx trepikoja ees koos tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxa üks noormees, arvab, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt nägi ta ajal, kui ta koju tuli, kolme isikut maja juures olevate arooniapõõsaste taga. Pärast nägi ta isikuid trepikoja juures. Seega ei kinnita tunnistaja ütlused süüdistatava ütlusi, et tema istus koos xxxxxxxxxxxxxxxx esmalt trepikoja ees. Kuna ajal, kui tunnistaja xxxxxxxxxxxxx koju läks, süüdistatav Tarmo Koserit veel maja ees ei olnud. Lisaks lahknevad süüdistatava Tarmo Koseri ütlused ka selles, kus toimus asjade äravõtmine. Kohus peab oluliseks rõhutada, et kui sündmus (st telefoni ja raha äravõtmine) oleks toimunud nii, nagu on kirjeldanud süüdistatav Tarmo Koser, oleks tunnistaja xxxxxxxxxxxxx näinud oluliselt rohkem. Nimelt oli tunnistaja vaateväli piiratud trepi kohal asuva katuse tõttu. Juhul, kui telefoni ja raha äravõtmine oleks toimunud trepikojast eemal (nagu on väitnud Tarmo Koser), pidanuks tunnistaja nägema isikuid ja tajuma sündmust oluliselt rohkem kui ta enda ütluste järgi tajus. Sellisel juhul ei oleks tunnistaja vaateväli olnud piiratud (seda järeldust kinnitab asjaolu, et tunnistaja nägi Tarmo Koseri ära jooksmist ja kannatanu järgnemist temale). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, ebausaldusväärsetena kõrvale jätta. et süüdistatav Tarmo Koseri ütlused tuleb
  12. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega tõendatud, et süüdistatav Tarmo Koser kasutas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes 05.09.
  13. a kella 15.30 paiku (väljakutse tehtud 15.32 – tl 74-75) vägivalda, mis seisnes selles, et ta lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ühel korral rusikaga näkku. Selle tagajärjel tekkis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vasaku sarnaluu turse (tl 72). Ajal, kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx oli vägivalla mõju all, st kannatanu haaras kinni näost ja kummardus löömise tagajärjel, võttis süüdistatav Tarmo Koser kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx seljas olnud särgi rinnataskust ära punast värvi mobiiltelefoni Nokia 206 Dual Sim (tl 73) ja sularaha 20 eurose kupüüri (kokku volitud ja asus samas rinnataskus, kus mobiiltelefoni)(tl 74-75, 76, 77-80). Seega on vägivalla kasutamine ja asjade äravõtmine selges ajalises seoses, st vägivalda on kasutatud vahetult enne asjade äravõtmist ja asjade äravõtmise ajal see selgelt kestab. Seega on vägivalla kestvat mõju kasutanud süüdistatav Tarmo Koser vahendina kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asjade äravõtmiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et pärast vägivalla kasutamist ta kummardus ja haaras oma näost kinni. Seda hetke kasutas süüdistatav Tarmo Koser asjade hõivamiseks. Süüdistatav Tarmo Koser jooksis sündmuskohalt minema ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx talle järgi ei jõudnud. Seega lahkumise faktist nähtub süüdistatav Tarmo Koseri soov kannatanult äravõetud asjade ebaseaduslikuks omastamiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav Tarmo Koser eemaldas mobiiltelefonist kaardid (SIM-kaarte). Seega oli süüdistatav Tarmo Koseri sooviks jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx oma asjadest (rahast ja mobiiltelefonist) kestvalt ilma.
  14. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Tarmo Koser on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivalla kasutamise toime pannud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kohus leiab, et süüdistatav Tarmo Koseri eesmärgiks oli ebaseaduslikult omastada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx rinnataskust võetud esemed, st ta tegutses kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Asjade äravõtmiseks on süüdistatav Tarmo Koser kasutanud vägivalla toimet, võtnud kannatanule kuuluvad esemed ja jooksnud sündmuskohalt ära. Süüdistatav Tarmo Koseri selline käitumine osundab selgelt ebaseaduslikule omastamise eesmärgile. Aga ka see, et pärast lahkumist on süüdistatav Tarmo Koser võttis mobiiltelefonist välja kõik kaardid ja sellega tegi omalt poolt kõik selleks, et asjade tegelikku omanikku (kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx) nendest ilma jätta. Siinkohal on kohtu arvates oluline, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx sai asjad tagasi üksnes tänu sellele, et politsei tabas süüdistatav Tarmo Koseri õige pea pärast sündmuse toimumist. 9 5. Kohus leiab, et süüdistatav Tarmo Koseri tegu on õige kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 4 järgi, kuna süüdistatav Tarmo Koseri puhul on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud röövimise. Tallinna Linnakohtu 22.12.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1/2-3004.02 mõisteti Tarmo Koser süüdi muuhulgas

§ 200lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi.

Tarmo Koserile mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 26.03.2002.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tarmo Koserile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.12.

  1. a, karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 aasta 4 kuud 26 päeva (tl 91-92). Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.
  2. a otsusega tühistati linnakohtu otsus Tarmo Koserile

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises, kantuks loetud karistuse ja karistusaja alguse osas. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega suurendas Tarmo Koserile mõistetud karistust

§ 65lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 26.03.2002.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 09.10.

  1. a (tl 93). Kohtuotsused jõustusid 28.04.
  2. a Riigikohtu määrusega. Eeltoodust tulenevalt kandis Tarmo Koser rohkem kui 5 aastast karistust muuhulgas röövimise katse eest alates 09.10.
  3. a. Tarmo Koser vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 06.12.
  4. a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-14876, katseajaks määrati 1 aasta (tl 96-97). Määratud katseajal pani Tarmo Koser toime uued kuriteod (

§ 263

p 1, § 199 lg 2 p 4,5), mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati

§ 76lg 6 ja § 65 lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 22.12.2003.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 6 päeva, võrra. Tarmo Koserile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.05.

  1. a (tl 98-99). Nimetatud karistuse kandis Tarmo Koser lõpuni ja ta vabanes 28.12.
  2. a (tl 100-101,102-103). Eeltoodust tulenevalt mõisteti Tarmo Koserile muuhulgas röövimise katse eest liitkaristuseks vangistus, mis ületas 5 aastat vangistust. Nimetatud karistuse kandmisest vabanes Tarmo Koser tingimisi enne tähtaega, kuid karistus pöörati täitmisele uute kuritegude toimepanemise tõttu. Seega kandis Tarmo Koser talle Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.
  3. a otsusega mõistetud liitkaristuse lõplikult ära 28.10.
  4. a. Seega käesoleval ajal arutatava kuriteo toimepanemise ajal (s.o 05.09.
  5. a) oli Tarmo Koseril kehtiv kriminaalkaristus röövimise eest KarRS § 24 lg 1 p 9 järgi. Sellest tulenevalt on Tarmo Koser

§ 200

lg 2 p-s 4 sätestatud isikuks, s.o isikuks, kes on varasemalt toime pannud röövimise. 6. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 7.

§ 200

lg 2 järgi karistatakse 3- kuni 15-aastase vangistusega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab oluliseks süü juures arvestada, et süüdistatav Tarmo Koser on röövimise toimepanemiseks kasutanud minimaalset vägivalda – 1 löök rusikaga kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxvasaku näopoolele. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tuvastatud tervisekahjustus oli kerge – kerge turse. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et süü vähendamise eesmärgil on süüdistatav Tarmo Koser ette võtnud 10 samme juba vahetult pärast teo toimepanemist – suhelnud kannatanu ja tunnistajaga ja teinud pakkumisi kriminaalmenetluse vältimiseks. Süüdistatav Tarmo Koser jätkas õigusvastast käitumist ka vahetult pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx röövimist (xxxxxxxxxxxxxakudrelli varastamise katse). Eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatav Tarmo Koseri süü teo toimepanemisel on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide puhul on oluline arvestada süüdistatav Tarmo Koseri varasemat karistatust. Süüdistatav Tarmo Koser on varasemalt korduvalt karistatud nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on süüdistatav Tarmo Koserit karistatud ka röövimise katse eest. Tallinna Linnakohtu 22.12.

  1. a otsusega karistati süüdistatav Tarmo Koserit katseajal toime pandud varguste (3 episoodi, erinevate esemete äravõtmised) ja röövimise katse eest (tõukas ja lõi kannatanut ning võttis tema taskutest ära erinevaid esemeid, tegu jäi katse staadiumisse politsei sekkumise tõttu) vangistusega (tl 9192,93). süüdistatav Tarmo Koser vabastati tingimisi enne tähtaega, kuid sellele vaatamata pani ta toime katseajal uued kuriteod – avaliku korra raske rikkumise (lõi kannatanule ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus) ja vargused (löögi käigus kannatanu taskust välja kukkunud mobiiltelefoni äravõtmine, teiselt kannatanult mobiiltelefoni äravõtmine) (tl 98-99). Süüdistatav Tarmo Koseri poolt varasemalt toimepandud kuritegude asjaolusid arvestades, järeldub selgelt, et süüdistatava käitumises on säilinud sarnane tegutsemismuster. Süüdistatav Tarmo Koseri tegevus on järjepidevalt olnud orienteeritud sellele, et kannatanutelt ära võtta erinevaid asju ja ta on selleks kasutanud korduvalt ka vägivalda või selle toimet. Süüdistatav Tarmo Koser on karistusena kandnud korduvalt erinevate pikkustega vangistusi, kuid mõistetavad karistused ei ole ilmselgelt avaldanud talle piisavat mõju. Süüdistatav Tarmo Koseri karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on ta varavastaseid ja isikuvastaseid süütegusid toime pannud sisuliselt 1990 aastate algusest (karistatud ka
  2. a). Süüdistatav Tarmo Koser on mõistetud karistused valdavalt reaalselt ära kandnud, kuid lühikese aja jooksul pärast vabanemist on alust olnud teda jälle kinni pidada. Valdavalt on kinnipidamised aset leidnud mõned kuud pärast vabanemist. Viimane kord vabanes süüdistatav Tarmo Koser vanglast karistuse kandmiselt 28.12.
  3. a (tl 86-90). Võttes arvesse, et süüdistatav Tarmo Koser pani uue kuriteo toime septembris
  4. a, on süüdistatav Tarmo Koser kuni tema vahistamiseni 23.12.
  5. a viibinud vabaduses just sellel ajavahemikul kõige pikemat aega pärast
  6. aastate algusest (peaaegu 5 aastat). Samas peab kohus oluliseks arvestada, et käesoleva kriminaalasja arutamisel oli vajalik kuulutada süüdistatav Tarmo Koser tagaotsitavaks ja ta tabamisel vahistada (tl 25-26). Veelgi enam, kohtul oli vaja välja anda Euroopa vahistamismäärus, kuna süüdistatav Tarmo Koser oli lahkunud Eesti Vabariigist Hispaania Kuningriiki (tl 37-40). Süüdistatav Tarmo Koser lahkus teadlikult Eesti Vabariigist (väitis, et läks Hispaaniasse puhkama, kuid tal varastati dokumendid ja ta ei saanud tagasi tulla) ja ei küsinud seetõttu luba, et tal oli elukohast lahkumise keelu tõkend, teadis, et talle „tullakse nagunii järgi“ (tl 50). Kohus leiab, et kriminaalasja arutamise käigus lahkus süüdistatav Tarmo Koser Eesti Vabariigist eesmärgiga hoida kõrvale läbiviidavast kriminaalmenetlusest ja võimalikust süüdimõistmisest. Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid asjaolusid. Käesoleval juhul peab kohus äärmiselt oluliseks, et tegemist on isikuga, kes on järjepidevalt jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuna mõistetav karistus peab näitama riiklikku hukkamõistu sellisele järjepidevale käitumisele, peavad korduvkurjategijatele mõistetavad karistused olema piisavalt ranged. Seda ka põhjusel, et ilmselgelt ei ole varasemalt mõistetud karistused täitnud nende puhul eesmärke. 11 Eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Tarmo Koserile karistuseks 4 aastat vangistust. Kohtu hinnangul vastab sellises määras mõistetav karistus süüdistatav Tarmo Koseri süüle ja karistuseesmärkidele. Tarmo Koseri karistusaja hulka tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 23.12.
  7. a (tl 43), s.o ajal kui Tarmo Koser peeti kinni Eesti Vabariigi territooriumil pärast tema loovutamist. Tarmo Koseri suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 253,44 eurot (109,44+144) (tl 108,109-110,111112). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 1040,60 eurot (tl 132-136). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 1294,04 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel on kriminaalmenetluse kuluks kutsete saatmise kulu 4,48 eurot (tl 113). KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu summas 5,65 eurot (tl 150). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.
  8. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1075 eurot. Menetluskulud kokku on 2379,17 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et KrMS § 175 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda ja väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa. Prokurör leidis, et kaitsja väljatoodud põhjusel menetluskulu riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulude osaline vähendamine on põhjendatud. Esiteks peab kohus põhjendatuks Tarmo Koserilt mitte välja mõista kaitsjale väljamakstud tasu ja kulu, mis on tekkinud seoses 15.03.
  9. a toimunud kohtuistungiga. Seda põhjusel, et kohtuistungi edasilükkamine oli tingitud sellest, et kohtuistungile jäi ilmumata kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxs. Kaitsjale on kohtuistungiga seoses väljamakstud tasu ja kulude hüvitamiseks 61,44 eurot. Nimetatud kulu on õige jätta süüdistatav Tarmo Koserilt välja mõistmata, kuna kulud ei ole tekkinud Tarmo Koserist tingitud asjaolude tõttu. Teiseks peab kohus põhjendatuks süüdistatav Tarmo Koserilt jätta välja mõistmata kannatanule hüvitatud sõidukulud. Kannatanu on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks pärast seda 12 kui kohus lõpetas kriminaalasja kohtuliku arutamise 04.04.
  10. a (tl 149). Nimetatud kuupäeval toimunud kohtuistungil lõpetas kohus asja arutamise ja lahkus kohtulahendi tegemiseks nõu pidama. 07.04.
  11. a määrusega lahendas kohus kannatanu taotluse ja hüvitas kannatanule istungitega seoses tekkinud sõidukulu 5,65 eurot (tl 150). Kuna kannatanu taotlus jõudis kohtuni pärast kohtulikku arutamist, ei olnud võimalik taotlust avaldada kohtulikul arutamisel. Sellest tulenevalt ei ole kannatanule hüvitatud sõidukulusid põhjendatud välja mõista süüdistatav Tarmo Koserilt. Ülejäänud osas kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Samuti ei pea kohus põhjendatuks määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumist osade kaupa. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole veenvalt tõendanud süüdistatav Tarmo Koseri raske majanduslik seisund. Süüdistatav Tarmo Koseri ütlustest nähtuvalt on ta enne vangistust töötanud. Oluline on seegi, et süüdistatav Tarmo Koseril olid piisavad vahendid selleks, et väidetavalt Hispaaniasse puhkama sõita (tl 50). See ei osuta kohtu arvates keerulisele majanduslikule seisundile. Lisaks ei ole ainuüksi asjaolu, et süüdistatav Tarmo Koseril tuleb reaalselt kanda vangistust, selline, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise või menetluskulude tasumise võimaldamise osade kaupa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Tarmo Koserilt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2312,08 eurot (2379,17-61,44-5,65). Helen Manguse rahvakohtunik Raina Pärn kohtunik Veigo Tumaševski rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatus Riigikohtu 18.11.2016.a lahendiga nr 3-1-1-91-16 RESOLUTSIOON
  12. Tühistada Tartu Maakohtu
  13. aprilli
  14. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  15. juuni
  16. a otsus osas, millega loeti

§ 68

lg 1 alusel Tarmo Koseri karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg Eesti Vabariigis, s.o

  1. detsember
  3. Samuti tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsus osas, milles mõisteti Tarmo Koserilt tema kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja sõidukulu hüvitise katteks riigi kasuks välja 1232 eurot ja 60 senti, sh käibemaks, maakohtu menetluse kuluna. 3.

§ 68lg 1 alusel arvata Tarmo Koserile Tartu Maakohtu 8.

aprilli

  1. a otsusega mõistetud karistuse hulka loovutamisvahistuses viibitud aeg ja lugeda tema karistuse kandmise aja alguseks
  2. detsember
  4. Mõista Tarmo Koserilt tema kaitsjale maakohtu menetluses määratud riigi õigusabi tasu ja sõidukulu hüvitise katteks riigi kasuks välja 1040 (üks tuhat nelikümmend) eurot ja 41 (nelikümmend üks) senti, sh käibemaks. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
  5. Jätta Tarmo Koseri kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu menetluskuluna riigi kanda. 3-1-1-91-16
  6. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  7. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 13
  8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lepmets & Nõges makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tarmo Koserile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend) eurot, sh käibemaks 40 (nelikümmend) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.