1-08-12529/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12529 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Evgenii Sidorkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu EVGENII SIDORKIN, i.k. 38209092235, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 02.10.2008 ja lõpp 16.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.11.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Evgenii Sidorkin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Evgenii Sidorkinile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Evgenii Sidorkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Evgenii Sidorkin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega KarS § 331 ning teda karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 22.04.2002 Narva Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 8 aastat 15 päeva vangistust, võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 02.10.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Evgenii Sidorkin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul soovib ta vabanemisel asuda elama esialgu oma ema juurde ning tööd jätkata samas kohas kus praegugi töötab. Selgitas, et on vanglas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, kuid ega seal midagi huvitavat ei olnud. Kinnitas, et alkoholi ei ole tarvitanud 16 aastat ja narkootikume 8 aastat, saab aru, millega nende tarvitamine võib lõppeda. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades isiku korduvkaristatust, ei ole Evgenii Sidorkin varasematest karistustest järeldusi teinud. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetav kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest ja seetõttu on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Prokurör lisab, et kuigi kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, on teda siiski vangistuses kriminaalkorras karistatud karistuse täitmise vastase süüteo eest, seega ei ole isik näidanud üles tõsist tahet seadusekuulekaks eluks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Evgenii Sidorkin on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja vanglas viibib teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud: esimene kuritegu oli varavastane, eelnev raske isikuvastane ja viimane narkootikumide tarvitamine vanglas. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema ja kasuisa juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, „Convictus 12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, osalenud tööhõives, anomüümsete narkomaanide tugigrupis ja narkosõltlaste spordiprogrammis, 2 omandanud keskhariduse ning kutsehariduse elektriku, maalri ja treiali erialal, läbinud vestluse teemal riskikäitumise tagajärgedest, mõjust ja mõttetu riski võtmise vältimisest. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et vabaduses on kinnipeetavat ootamas ema ja kasuisa. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Ema ja kasuisa on valmis kinnipeetavat vabanemise korral nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama ning suhtuvad tema ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt. Märkimata ei saa jätta ka positiivset asjaolu, et kinnipeetav viibib alates 17.08.2016 avavanglaosakonnas ning töötab alates 05.09.2016 väljaspool vanglat. Ka on Evgenii Sidorkini käitumine vanglas olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole kinnipeetavale vabanemisel garanteeritud töökohta. Isik on taotluses küll märkinud, et töökoht saab olema xxxx ja xxxx, kuid kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et mõlemal märgitud ettevõttel on maksuvõlad (seisuga 30.08.2016 esimesel ettevõttel 6271,07 eurot ja teisel 1526,03 eurot), ning firmade kontaktisikute andmeid pole äriregistrile esitatud ja seetõttu ei olnud võimalik saada kinnitust, et need ettevõtted garanteerivad Evgenii Sidorkinile töökoha ennetähtaegse vabanemise korral. Ka tuleb märkida, et kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel on mõlema ettevõtte juhatuse liikmed kriminaalkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine suurendab kinnipeetava riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa tema resotsialiseerumisele. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul ka kinnipeetava toimetulekut ja tegevusetus suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Pikaajalise vangistuses viibimise tõttu puudub Evgenii Sidorkinil ka vabaduses ametlikult töötamise harjumus ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Isik on küll olnud hõivatud vanglas majandustöödel ja viibides avavanglaosakonnas töötab väljaspool vanglat, kuid siiski kontrollitud keskkonnas töötamist ei saa samastada režiimivabama elu- ja tööstiiliga väljaspool vanglat. Evgenii Sidorkinil on diagnoositud narkosõltuvus, talle on pakutud sõltuvusravi kohaldamist, kuid isik keeldus väites, et tal ei ole probleeme narkootikumidega ning ta saab ise hakkama. Ka kuritarvitas isik enne vangistust alkoholi, kuid sõltuvust diagnoositud ei ole. Kohus on seisukohal, et isik ei tunnista probleeme ning sõltuvusainete tarvitamist saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks ja seda olukorras, kus alkohol on kinnipeetava agressiivse käitumise üheks vallandajaks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava probleemide lahendamise ja toimetuleku osakus puudulik, korduvkaristatus ning sõltuvusainete tarvitamine viitavad tema hoolimatule elustiilile. 3 Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik ja ohustatud on kõik ühiskonna liikmed. Agressiivne käitumine võib väljenduda, kui isik on alkoholijoobes või jätkab narkootikumide tarvitamist. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 27 %. Lisaks märgib kohus, et Evgenii Sidorkin on ka vanglas range järelevalve tingimustes pannud toime karistuse täitmise vastase süüteo ehk omanud, vallanud ning tarvitanud narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Seega ei ole kinnipeetav saanud aru oma tegude tõsidusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Evgenii Sidorkini puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Korduvkaristatus isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest näitab kohtu hinnangul kinnipeetava ükskõikset suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse. Kohus on ka seisukohal, et isikut, kes kannab karistust muuhulgas raskeima isikuvastase kuriteo (raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise) toimepanemise eest, pole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Mõrvale õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kohus lisab, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Evgenii Sidorkini vabanemisjärgse elukoha olemasolu, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4