lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt (141 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõi- 2-16-105838 guse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Circle K Eesti AS (endine Statoil Fuel & Retail Eesti AS) esitas 18.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 595,37 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik L L esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus ja hageja seisukohad Circle K Eesti AS esitas 23.05.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse L L vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.12.2013 kliendikaardilepingu nr
) § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; ja 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav.
lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis kliendikaardilepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist. Seega on põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 297,71 eurot.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punktis 4.2 on kokku lepitud viivise määras – 0,16% päevas.
lg 1 alusel tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 5 alusel lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Antud juhul ei ole kahtlust, et kostja puhul on tegemist tarbijaga. Kohus selgitab, et lepingu või selle osa tühisust kontrollib kohus oma algatusel sõltumata poolte taotlustest. Kuna kostja puhul on tegemist tarbijaga ja viivise määras on pooled kokku leppinud lepingu üldtingimustes, peab kohus vajalikuks kontrollida vastava tingimuse tühisust. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-25-16 p-s 13, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajas4 2-16-105838 tab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Poolte vahel oli leping sõlmitud 20.12.2013, millal seadusjärgne viivisemäär oli 8,5% aastas ehk 0,023% päevas. Üldtingimustes sätestatud viivisemäär ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolmekordselt. Seetõttu leiab kohus, et kokkulepitud viivisemäär on tühine ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne määr. TsMS § 367 ls 2 järgi eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud välja mõista viivist kindla summana. Seega arvestab kohus viivist alates arve tasumise kuupäevast 15.02.2014 kuni otsuse tegemiseni s.o 08.11.2016, seega tuleb kostjalt välja mõista viivist 65,73 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 297,71 eurot ja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 65,73 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus välja mõista kostjalt kokku 595,42 eurot. Kohus rahuldab hagi kokku 363,44 eurot ehk 61,04% ulatuses, seega jätab kohus menetluskulud 61,04% kostja kanda ning 38,96% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Hageja palus välja mõista kostjalt 125 eurot ja õigusabi kulud kokku 106 eurot, seega kokku 231 eurot. Kohus jätab kostja kanda menetluskulud 141 eurot ning menetluskuludelt tuleb välja mõista viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.