← Eesti

3-16-2133/2

Obsah (9)§ 8§ 40§ 96§ 136§ 120§ 122§ 1361§ 130§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2133 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagav

§ 8

lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel koostada T.K.le vastutusotsuse summas 202 089,09 eurot (27.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027893-20 määratud maksusumma ja intress summas 17 208,75 eurot). Räävi Kaubandus OÜ-le maksuotsusega nr 12.2-3/027893-20 täiendavalt tasumisele määratud võlgnevus on tekkinud T.K. juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuhaldur on tuvastanud, et T.K. omas mõju juhatuse liikmena Räävi Kaubandus OÜ majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel, ta oli Räävi Kaubandus OÜ ainsa seadusliku esindajana vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Räävi Kaubandus OÜ on T.K. juhatuse liikmeks oleku ajal teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel selleks, et vähendada Räävi Kaubandus OÜ maksukohustust. Lisaks on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Räävi Kaubandus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.K. tegevuse ja Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla tekkimisel vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Räävi Kaubandus OÜ-ga. Tuginedes Räävi Kaubandus OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et T.K. on Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

2.4.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Räävi Kaubandus OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Käesolevas asjas lõpeb maksuotsustega määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg varasemast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk 11.07.2017, kuna vanim maksuotsustega määratud tasumata tulumaksukohustus pärineb 2014. juunikuust (nõue muutus sissenõutavaks 10.07.2014). 2

(5)Arvestades eeltoodut ning rakendades 3-aastast aegumistähtaega, lõpeb Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaeg T.K.lt juulis
  1. 2.
  2. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksumaksjate registri andmetel pärineb T.K. viimane sissetulek
  3. a jaanuarist summas 469 eurot. Aasta 2014 keskmine sissetulek oli 478 eurot. Seega on T.K. viimaste aastate kuusissetulek olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Lisaks andis T.K. kontrollimenetluses Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena teadvalt valeütlusi. T.K. varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete algne kajastamine raamatupidamises, maksumenetluses kogutud tõendid ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole T.K. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad tema suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Seega on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. 2.
  4. Maksuhaldur tuvastas, et T.K.le kuulub 4 kinnisasja: 1) ¼ kaasomandi osa registriosa numbriga xxxxxxx aadressil xxxxxxx, mille väärtuseks hindab maksuhaldur sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal 30 000 eurot, millest T.K.le kuuluva osa väärtuseks hinnanguliselt 7500 eurot; 2) kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx aadressil xxxxxxxxx, mille väärtuseks hindab maksuhaldur sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal hinnanguliselt 21 717,76 eurot; 3) ¼ kinnisasja kaasomandist registriosa numbriga xxxxxxxx aadressil xxxxxxxxx, mille keskmiseks ruuduhinnaks sai maksuhaldur sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal 2340,11 eurot, mis teeb T.K.le kuuluva osa väärtuseks 28 841,85 euro suuruseks; 4) kinnisasi registriosanumbriga xxxxxxxx aadressil xxxxxxxxx, mille keskmiseks ruuduhinnaks sai maksuhaldur sama piirkonna kinnisvara hindade põhjal 1921,34 eurot, mis teeb kõnealuse korteriomandi väärtuseks 198 282,288 eurot. Maksuhaldur rõhutab, et antud vara väärtus saab olla ainult hinnanguline. Kuivõrd antud varale on seatud hüpoteeksummas 140 000 eurot, tuleb täitetoimingu valiku juures arvestada, et hüpoteek võib tagada reaalselt sama suurt nõuet. Kui võrrelda T.K. võla suurust temale kuuluva registervara väärtusega, arvestades seejuures ka registervarale seatud hüpoteeki, ületab vastutusmenetluse tulemusena potentsiaalselt tekkiv võlg (202 089,09 eurot) registervara väärtust. Kuna selle registervara väärtus ei põhine spetsialisti hinnangul, peab maksuhaldur otstarbekaks seada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks järgmised hüpoteegid: 1) kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx T.K. ¼ mõttelisele kaasomandi osale summas 7500 eurot; 2) kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx summas 21 717,76 eurot; 3) kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx T.K. ¼ mõttelisele kaasomandi osale summas 28 841,85 eurot; 4) kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxxx summas 144 029,48 eurot. 2.
  5. Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur T.K.

vastu suunatud täitetoimingud, kui T.K. on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 224 446,98 eurot (maksuhalduri nõue 202 089,09 eurot + täitekulud summas 22 357,89 eurot). Maksuhaldur selgitab, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kohtutäituri seaduse § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on 202 089,09 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 10 kohaselt kohtutäituri põhitasu 7,25 % nõude summast ehk 14 651,46 eurot. Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ca 14 667,43 eurot, millele lisanduks 3% vara müügihinnast ehk ca 7690,26 eurot, kokku 22 357,89 eurot. 3

(5)KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
  2. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Maksuhaldur on läbi viinud Räävi Kaubandus OÜ maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetluse ja andnud maksukohustust suurendava maksuotsuse (tl 8-10). Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega T.K. suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (

§ 96lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et T.K. on Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on alust arvata, et T.K. on teadlikult kajastanud äriühingu maksuarvestuses ebaõigeid arveid ja esitanud valeandmetega maksudeklaratsioone, 4

(5)eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksukohustust ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla T.K. juhatuse liikmeks oleku ajal. T.K. oli Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liige perioodil 09.01.2013-22.01.2015. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur maksuotsuste lisadeks olevates käibemaksu ja tulumaksu arvestuse metoodika tabelites (tl 11-14 pöördel) ja taotluse lisas nr 1 (tl 7). Niisiis on võimalik T.K. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et T.K. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab T.K. käitumine Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena (ebaõigete arvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses ja ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning maksuvõla tekitamine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 10. Taotleja on selgitanud, et Räävi Kaubandus OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 28.09.2015 (tl 28-33). On ilmnenud, et äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Räävi Kaubandus OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

  1. Kohus leiab, et valitud abinõu – T.K.le kuuluvale kinnisvarale hüpoteekide seadmine määratava maksukohustuse suuruses summas on põhjendatud. T.K.le kuuluvad ainsa registervarana neli kinnisasja ning maksuhaldur on taotluses põhjalikult selgitanud hüpoteegisumma jagunemist erinevate kinnistute vahel, on uurinud sarnaste objektide hindu ning viidanud põhjendatult vajadusele arvestada juba seatud hüpoteegiga (vt eespool määruse p 2.6) . Arvestades maksukohustust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ning võimalike täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasja käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.
  2. Taotluses on märgitud, et tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur T.K.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 224 446,98 eurot (maksuhalduri nõue 202 089,09 eurot + täitekulud summas 22 357,89 eurot). Taotleja on selgitanud täitekulude kujunemise käiku ning kohtu hinnangul on taotluses märgitud täitekulude suurus põhjendatud. 13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.