Obsah (4)

§ 46§ 152§ 47§ 124

Haldusasi nr 3-16-1932 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-1932 Haldusasi I. M.´i kaebus

) § 24 lg 2 alusel. Maanteeameti esialgsest, suulisest keeldumisest sai kaebaja teada 29.12.2015.a Maanteeameti teenindusbüroo klienditeenindajalt ning teistkordsest, kirjalikust keeldumisest 26.01.2016.a. Lähtudes eelnevast saabus kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg 25.02.2016.a, mistõttu on kaebetähtaeg möödunud üle 7 kuu tagasi. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebetähtaja algust tuleb hakata lugema alates 31.08.2016.a, mil vastustaja kaebaja vaide kaebetähtaja mööda laskmise tõttu tagastas.

§ 46

lg 2 kohaselt hakatakse kohustamiskaebuse esitamise tähtaega arvestama alates haldusakti andmisest keeldumise teatavakstegemisest arvates, kuid 31.08.2016.a vaide tagastamise menetlustoiminguga ei keeldutud mitte kaebajale haldusakti andmisest, vaid kaebaja vaide lahendamisest. Maanteeameti hinnangul ei ole vaidlustamisviite puudumine 26.01.2016.a Ukraina juhiloa vahetamisest keeldumise otsuses sedavõrd mõjuv kaebetähtaja mööda laskmise põhjus, et võimaldaks kohtul rohkem kui seitse kuud tagasi lõppenud tähtaega ennistada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kuna kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb menetlus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

7. Kohustamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg on sätestatud

§ 46

lg-s 2, mille järgi võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

§ 47

lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui vaie on tagastatud tähtaja rikkumise põhjendusega, kontrollib kohus kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset menetlust läbinuks ning kaebetähtaja kontrollimisel tuleb lähtuda

§ 46lg-st 1 (vt Tln

RKo 19.11.2009.a nr 3-09-507 p 9; TlnRKo 19.12.2013.a nr 3-12-1962 p 17; TlnRKm 18.08.2014.a nr 3-14-50241 p 18). Seega sõltub käesoleva kaebuse tähtaegsus sellest, kas Maanteeamet on tagastanud kaebaja vaide õiguspäraselt.

1. Kaebaja esitas Maanteeameti 26.01.2016.a otsuse peale 23.08.2016.a vaide, mis tagastati kaebajale 31.08.2016.a otsusega nr 2-3/16-00029/291 põhjusel, et vaie ei olnud esitatud tähtaegselt ning puudusid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Kuna kaebaja sai Maanteeameti 26.01.2016.a otsuse kätte samal päeval, tulnuks vaie esitada hiljemalt 25.02.2016.a. Kaebaja esitas vaide 23.08.2016.a ehk ca kuus kuud hiljem. Kaebaja on vaides ja kaebuses vaide tähtaegselt esitamist takistava põhjusena toonud välja selle, et keelduv otsus ei sisaldanud vaidlustamisviidet ning kaebuses toob kaebaja täiendavalt välja, et ta on õigusteadmisteta välisriigi kodanik, kellelt ei saa oodata Eesti haldusmenetluse tundmist ning vaide esitamise võimalusest ja tähtajast sai ta teada peale õigusabi saamist, mille järgselt esitas koheselt vaide.
2. Kohus leiab, et ükski kaebaja poolt viidatud asjaoludest ei ole käsitatav mõjuva põhjusena, mis annaks alust tähtaja ennistamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tähtaja ületamine ei saa olla siiski vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole 2 alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002.a nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ei saanud aru, et Maanteeameti 26.01.2016.a keeldumine Ukraina juhiloa vahetamisest tema õigusi rikub. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kaebaja ei teadnud oma õiguste kaitsmise võimalusi. Kaebaja oskas oma õiguste kaitseks pöörduda 06.06.2016.a kaebusega õiguskantsleri poole. Kohus ei pea usutavaks, et õigusteadmisteta välisriigi kodanik pöördub oma õiguste kaitseks pigem õiguskantsleri kui õigusabi osutaja või kohtu poole. Kuigi õiguskantsleri poole pöördumine ei peata kohtusse pöördumise tähtaja kulgu, siis isegi, kui kaebajale oli 06.06.2016.a endiselt arusaamatu, et ta peab haldusakti vaidlustama kohtus, siis tehti kaebajale 22.06.2016.a teatavaks õiguskantsleri seisukoht, et Maanteeametil võib olla õiguslikult võimalik liiklusseaduses toodud juhiloa kehtetuse sätet mitte kohaldada ning kaebaja Ukraina juhiluba Eesti juhiloa vastu siiski vahetada. Kaebajat ei sundinud Maanteeameti ega kohtu poole kiirmini pöörduma ka asjaolu, et õiguskantsleri 22.06.2016.a kirjas oli märgitud, et kaebaja 12-kuuline tähtaeg Ukraina juhiloa Eesti juhiloa vastu eksamiteta vahetamiseks saabub juba koheselt juuni kuu lõpus. Õiguskantsleri menetluse lõpetamise järgselt läks kaebajal veel kaks kuud selleks, et esitada Maanteeametile vaie koos vaidetähtaja ennistamise avaldusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult jätnud kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamata ja õiguspäraselt tagastanud vaide.
3. Kuna kaebaja esitatud vaie tagastati tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset menetlust läbinuks ja lähtuda kaebetähtaja kontrollimisel

§ 47lg-st 2.

Vastasel juhul puuduks kaebajatel edaspidi kohustus

§ 46

lg-s 1 toodud kaebetähtaega järgida, sest mittetähtaegse vaide esitamisega saavutataks alati uue kaebetähtaja kulgema hakkamine. Kaebaja 28.09.2016.a kaebus on esitatud

§ 46lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.

11. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kuna aga kaebetähtaega on rikutud samadel asjaoludel nagu vaidetähtaegagi, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebetähtaeg tuleb igal juhul jätta

§ 124

lg 2 alusel samadel põhjendustel ennistamata nagu vaidetähtaegki.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3