3-15-2907/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-2907

1. märts 2016 Eda Muts Reiko Madi kaebus Tartu Vangla 26.10.
2. a otsuse nr 624/8140-2 ja 05.11.
3. a vaideotsuse nr 1-11/778-2 osaliseks tühistamiseks ning kohustamiseks lubada televiisori kambris kasutamine. Kirjalik menetlus Kaebaja – Reiko Madi Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
4. Jätta Reiko Madi kaebus rahuldamata.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.04.
6. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. 07.10.2015 esitas kinnipeetav Reiko Madi Tartu Vanglale taotluse, soovides isiklike asjade laost teleri ja veekeedukannu väljastamist kambrisse. Teleri ja veekeedukannu oli kaebaja saanud vanglast vabanenud kinnipeetav Jaan Beljajevilt. Tartu Vangla 26.10.
8. a otsusega nr 6-24/8140-2 jäeti Reiko Madi taotlus Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 alusel rahuldamata. Tartu Vangla 05.11.
9. a vaideotsusega nr 1-11/778-2 jäeti R. Madi 29.10.2015 esitatud vaie rahuldamata.
10. Reiko Madi esitas 18.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26.10.
11. a otsuse nr 6-24/8140-2 ja 05.11.
12. a vaideotsuse nr 1-11/778-2 tühistamiseks ning kohustamiseks lubada televiisori kambris kasutamine. Kaebuse esitaja põhjendused
13. Kaebaja märgib kaebuses, et ta pole nõus vangla otsustega mitte lubada temale kambris kasutamiseks enda elektriseadmeid. Üldjuhul tugineb vangla julgeolekule, et pressitakse asju välja. Reiko Madi on seisukohal, et see on pealiskaudne fakt ehk otsitud põhjus ja vanglal on mingisugused enda huvid mängus ning asi võib olla ka korruptsioonis. Millegipärast soovib vangla, et asju ostetaks vangla kauplusest, kus hinnad on tunduvalt kõrgemad, kui vabaduses. Sisuliselt on televiisor ja veekeedukann soetatud vangla vahendusel. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja märgib, et jääb kaebaja taotluse 26.10.2016 rahuldamata jätmise otsuses nr 624/8140-2 ja kaebaja vaide 05.11.2015 rahuldamata jätmise otsuses nr 1-11/778-2 toodud põhjenduste ja selgituste juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
15. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale kaaskinnipeetavalt kingitusena saadud teleri kambris kasutamiseks loa andmisest keeldumise põhjus, oht vangla julgeolekule ei ole otsitud, vaid vägagi reaalne.
16. Nagu ka kaebajale selgitati, on peamine põhjus, miks ei saa lubada teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kasutamist selles, et vangla ei saa mitte kunagi olla kindel, et kinkimine on toimunud isiku vabal tahtel või on teda sunnitud oma isiklikust asjast, kas ähvarduste või pettuse abil kinkimise teel loobuma ning vangla võimalused kontrollida kinke tegemise vabatahtlikkust on piiratud. Selline kinke teel asjade saamise lubamine loob vanglas ülisoodsa olukorra erineval viisil tekkinud võlasuhte lahendamiseks, nõrgemalt kinnipeetavalt enda jaoks mõne sobiliku või ka vajaliku eseme äravõtmiseks vmt. Lisaks annab see võimaluse täiesti uute võlasuhete tekkimiseks, kuna loob uue võimaluse võla tasumiseks. Kuigi uutes kambertüüpi vanglates on kinnipeetavate vahelise subkultuuri tekkimine viidud miinimumini, on paratamatu, et eluosakondades tekivad liidrid, seda kas siis kinnipeetavate seas aktsepteeritavate staatuste, isiku füüsilise vormi vm näitajate alusel. Vanglas, kus isikud viibivad piiratud territooriumil ning neil on kasutada piiratud vahendid ja rahalised ressursid, on võlasuhted kerged tekkima. Võlgu võidakse jääda nii lauamängus kaotamisel, isiklike sigarettide puudumise korral neid teiselt laenates, sobiliku tunnistuse saamise/andmise eest mõnes läbiviidavas menetluses jms. Kui vabaduses võib mõni isik nö tühisena tunduvat võlga sisse mitte nõuda, siis on vanglas tekkinud võlasuhetele iseloomulik, et võlausaldaja jaoks on võla tasumine au küsimus ning seega ei ole alati oluline, mille eest võlgu jäädi vaid, et see võlg saaks iga hinna eest tasutud. Kinke teel asja saamine on lihtne viis väljapressimiseks ning liigkasu võtmiseks. Samuti võivad kinkena saadavad esemed muutuda kinnipeetavate omavaheliste arveteklaarimiste või ka seksuaalse ärakasutamise objektiks. Kõik eelviidatud tegevused seavad ohtu eelkõige vanglas viibivaid kinnipeetavaid endid, kuna keegi ei ole kaitstud võimaliku negatiivse tagajärje saabumise eest. Alati ei peagi olema kinkimise aluseks võla tasumine. Võib ka juhtuda, et ühele kinnipeetavale kuuluvat asja hakkab vanglas oma elu paremaks muutmise või muul eesmärgil endale tahtma teine, kas staatuselt kõrgemal või füüsiliselt tugevam kinnipeetav ning vabatahtlikult eseme kinkimata jätmisel võib sellele järgneda füüsilise vägivalla kasutamine. 2
17. Ebaseaduslike võlasuhete tekkimine ei ole ainuke kinkena saadud eseme keelamise põhjus. Kinkimise teel asjade saamise lubamine annab võimaluse kinnipeetavatel vabaneda distsiplinaarvastutusest. Olukorras, kus kinnipeetava valdusest leitakse temale mittekuuluv ese, saab ta alati väita, et sai eseme kingitusena. Kuna vallasasja kinkimiseks piisab suulise tahteavalduse tegemisest ja vanglal ei ole õigust nõuda kinnipeetavatelt kirjaliku kinkelepingu esitamist, mis omandi üleminekut kinnitaks, siis on kinnipeetaval võimalik igakordsel kambri läbiotsimisel temale mittekuuluva eseme leidmisel väita, et sai eseme kingitusena teiselt kinnipeetavalt, kes omakorda võib väita, et sai selle kingituseks kolmandalt kinnipeetavalt, kes on aga juba vabanenud jne. Sellise jada korral muutub kinnipeetavate väidete tõele vastavuse kontrollimisel distsiplinaarmenetlus mõttetuks, kuna tõe väljaselgitamine on peaaegu võimatu, menetlus ise võib muutub ebamõistlikult mahukaks ning kontroll kinnipeetavatele kuuluvate asjade üle kaob.
18. Vanglal ei ole mitte ainuüksi kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek, vaid VangS § 66 lg 3 kohaselt vangla ka vastutab julgeoleku tagamise eest. Kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek on ilmselgelt kaalukam ja prioriteetsem kinnipeetava õiguspärase ootuse ees saada kasutada teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eset. Kuigi kinkena saadud eseme kasutamise keelamisega riivatakse isiku põhiõigust (omandiõigust, õigus vabale eneseteostusele), on tegemist põhjendatud ja mõõduka aga mitte intensiivse riivega, mille puhul võiks julgeolekuohu ülekaalukuse tõsise kahtluse alla seada.
19. Ka see, kui eseme kinkimine leiab aset vahetult enne vanglast vabanemist, ei anna alust järelduseks, et tahtevaldus oli kindlasti vabatahtlik ning sunnivaba. Arvestades, et teleri kasutamine ei sõltu vanglas või vabaduses viibimisest, siis ei saa ka öelda, et vabanemisega vanglast muutub teler koheselt mittevajalikuks esemeks. Kõik kinnipeetavad vabanevad kunagi vanglast, mõni varem mõni hiljem ning kuna vanglas on isiklike asjade saamise võimalused oluliselt piiratumad, kui vabaduses, võidakse just vabanevat kinnipeetavat sundida kinkima temale kuuluvaid asju vanglasse jäävale kinnipeetavale, kes neid teisel viisil vanglas endale soetada ei saaks. Arvestades jällegi, et kinke tegemiseks piisab ainult suulisest tahteavaldusest, siis ei pruugi ka esimene kinke saaja olla see isik, kelleni ese lõppkokkuvõttes peab jõudma ja sama eseme kinkimist võidakse teha mitu korda. Kohtu seisukoht
20. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. VangS § 31 lg 2 näeb ette, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest.
21. Reiko Madi on kohtule esitatud kaebuses taotlenud vangla otsuste tühistamist osas, millega keelduti televiisori kambrisse lubamisest, samuti on taotletud otsuse tegemist televiisori kambrisse lubamise kohta. Seega on kohtule esitatud kaebuses vaidluse all ainult televiisori kambrisse lubamine. Seda on R. Madi kinnitanud ka kohtule saadetud vastuses (tlk.22). Seega on kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla 26.10.2015 otsuse nr 6-24/8140 ja vaideotsuse osaliselt, so televiisori osas. 3
22. Kaebaja taotlus laos oleva televiisori väljastamiseks on jäetud rahuldamata 26.10.2015 otsusega VSkE § 57 lg 1 alusel, kuna televiisor ei olnud kaebajal kaasas vanglasse saabumisel ega soetatud vanglateenistuse vahendusel. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et vaidlusaluse televiisori sai kaebaja vanglas olles kinke teel (märgitud samas ka, et ostu-müügilepingu alusel) teiselt kinnipeetavalt. Seega ei olnud täidetud VSkE § 57 lg-s 1 ette nähtud tingimus, mille kohaselt tohib kinnipeetav hoida enda juures või isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vaglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Selline tingimus ei kehti mitte ainult raadio või televiisori kohta vaid kõikide kinnipeetavale vanglas lubatud asjade kohta. Kinke teel teiselt kinnipeetavalt asja omandamist ei saa pidada vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks ka juhul, kui kinke tegija on sama asja varasemalt omandanud vanglateenistuse vahendusel või on asi olnud kaasas vanglasse saabumisel. Oluline on, et kaebaja ei saanud telerit VSkE § 57 lg-s 1 sätestatud viisil. Iseenesest VSkE § 57 lg 1 ei takista asja omandamist kinke teel, kuid takistab teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja hoidmist vanglas.
23. Vastustaja on leidnud, et oluline on ka eseme saamise viis ning et teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine ohustab vangla julgeolekut ning seetõttu on tegemist keelatud esemega vastavalt VangS § 15 lg-le 4 koostoimes VangS § 15 lg 2 p-ga
24. Kinke või teiselt kinnipeetavalt ostumüügi tehingu teel saadud asja kasutamisse lubamisel ei saa vastustaja tagada, et kinge või muu tehing on toimunud vabatahtlikult ega ole seotud isikult asja tema tahte vastaselt äravõtmisega. Samuti loob kinnipeetavate vaheline esemete üleandmise lubamine võimaluse võlasuhete tekkimiseks ja loob soodsad tingimused liigkasuvõtmiseks ja nõrgemalt kinnipeetavalt väljapressimiseks. Lisaks raskendab see vanglateenistuse ülesannet korra tagamisel vanglas, sest kinnipeetava isiklike asjade hulgas nimetamata esemete leidmisel saaks väita nende saamist kinke teel. Määrav ei ole ka see, et antud juhul sai kaebaja teleri kinnipeetavalt, kes vabanes vanglast. Põhjendatud on vastustaja seisukohad, et ka sel juhul pole välistatud sunni kasutamine kas kinkija või kingi saaja suhtes, samuti võidakse eset edasi kinkida mitu korda.
25. VangS § 41 lg 2 annab vanglale õiguse täiendavate piirangute seadmiseks julgeoleku kaalutlustel ja need vastavad karistuse täideviimise eesmärgile. Teleri kambrisse lubamisest keeldumine on tingitud kinnipeetavaid ja vangla julgeolekut ohustavate suhete vältimise eesmärgist. Selles olukorras ei ole välistatud teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutusse lubamine, kui seda õigustavad kaalukad asjaolud, näiteks juhul, kui eseme kasutamise keelamine riivaks intensiivselt kaebaja põhiõigusi. Käesoleval juhul ei ole selline võimalik kaebaja õiguste riive kohtule äratuntav. Ka kaebaja ise ei ole kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, millest ilmneks tema õiguste riive eriline intensiivsus. Kohus nõustub, et vastustaja esitatud kaalutlused on põhjendatud ja asjakohased otsustamaks VangS § 31 lg 1 järgi kaebajale kambrisse teleri mittelubamise. Kinnipidamise korraldamise otsustuste tegemisel peab vastustaja arvestama otsustuste mõju vangla julgeolekule ning vajadusel hindama, kas kinnipeetava subjektiivse õiguse kaitse vajadus võib tingida sellest eesmärgist kõrvalekaldumise. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks käesolevas asjas jätnud oluliste kaalutlustega arvestamata või, et kaebaja huvi televiisorit kasutada tuleks nendel asjaoludel ilmselt eelistada avalikule huvile korra ja julgeoleku tagamiseks vanglas. 4
26. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 26.
27. 2015 otsus nr 6-24/8140-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Sellest tulenevalt puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks ning vastustajale ettekirjutuse tegemiseks väljastada vaidlusalune televiisor kaebajale kambrisse. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja tasutud riigilõiv tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 5