KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1308 Haldusasi M. M. kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse j

) § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 203lg 1).

ASJAOLUD

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldas avaliku kirjaliku enampakkumise riigile kuuluva kinnisasja, asukohaga Saare maakond, Torgu vald, Sääre küla, Sääreotsa (katastritunnus 80701:003:0789), koos selle oluliste osadega müügiks. Kinnisasja ostmiseks esitati 6 pakkumist, millest 5 pakkumist loeti nõuetekohaseks. Nimetatud 5 pakkumisest loeti parimaks M. M. (kaebaja) pakkumine hinnaga 41 414 eurot. Realia Investeeringud OÜ (kolmas isik) pakkumine hinnaga 41 500 eurot tunnistati mittevastavaks enampakkumise kuulutuses 3-16-1308 toodud nõuetele, kuna puudus äriühingu juhtimisorgani otsus enampakkumisel osalemise kohta.
2. Kolmas isik esitas 26.05.2016 protesti, milles palus tunnistada tema pakkumine nõuetekohaseks.
3. RMK juhatus rahuldas 27.05.2016 otsuse nr 1-32/31 p-ga 1 protesti. Kuna kolmanda isiku pakkumine oli nõuetekohane ja parima hinnaga, tunnistas RMK juhatus viidatud otsuse p-ga 2.5 Sääreotsa kinnistu osas parima pakkumise tegijaks kolmanda isiku.
4. Kaebaja esitas 27.05.2016 otsuse peale vaide, mis jäeti RMK juhatuse 28.06.2016 otsusega nr 1-32/50 rahuldamata.
5. Kaebaja esitas 01.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse RMK juhatuse 27.05.2016 otsuse nr 1-32/31 p-de 1 ja 2.5 ning 28.06.2016 otsuse nr 1-32/50 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegema asjas uus otsus.
6. Kohus võttis 01.07.2016 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks RMK ja kaasas kolmanda isikuna Realia Investeeringud OÜ.
7. Vastustaja teavitas 17.08.2016 kohut, et on sõlminud 11.08.2016 kolmanda isikuga vaidlusaluse kinnistu osas müügi- ja asjaõiguslepingu.
8. Kohus küsis 26.08.2016 määrusega kaebajalt seisukohta, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde või soovib selle nõudeid muuta. Tühistamiskaebusega ei ole kaebajal enam võimalik saavutada oma eesmärki omandada Sääreotsa kinnistu. Seega tuleb kaebajal kaebuse juurde jäämise korral selgitada, kuidas selle võimalik rahuldamine tema õigusi enam kaitseb. Kui kaebaja taotleb haldusaktide tühistamise asemel nende õigusvastasuse tuvastamist, siis tuleb tal vastavalt

§ 38lg-le 4 ja § 45 lg-le 2 selgitada põhjendatud huvi sellise kaebuse esitamiseks.

Võimalik on taotleda ka kahju hüvitamist. Kohus selgitas kaebajale kaebusest loobumise võimalust ja tagajärgi.

1. Kaebaja soovis 09.09.2016 esitatud avalduses muuta kaebuse nõuet ja taotleda vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, kuna nimetatud haldusaktid on õigusvastased ja kaebajal puuduvad tõhusamad võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja põhjendatud huviks on saada selgust vastustaja avaliku kirjaliku enampakkumise tingimuste õiguspärasuse osas. Tegemist on preventiivse abinõuga, mis aitaks vältida samalaadseid vaidlusi tulevikus korraldatavatel enampakkumistel. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlus toimub selle üle, kas vastustaja aktsepteeris õiguspäraselt kolmanda isiku pakkumist, millele ei olnud lisatud äriühingu juhtimisorgani otsust enampakkumisel osalemise kohta. Kaebaja leidis kaebuses, et kolmanda isiku pakkumine ei vastanud enampakkumise tingimustele, mistõttu tulnuks see jätta kõrvale ja tunnistada enampakkumise võitjaks kaebaja, kes tegi parima hinnaga pakkumise. Kuna vastustaja tunnistas kaebaja arvates õigusvastaselt kolmanda isiku pakkumise nõuetelevastavaks ja kolmanda isiku Sääreotsa kinnistu osas enampakkumise võitjaks, siis taotles kaebaja vastustaja sellekohase otsuse tühistamist. Samuti taotles kaebaja vastustaja otsuse tühistamist, millega jäeti tema vaie rahuldamata.
3. Kuna vastustaja ja kolmas isik sõlmisid 11.08.2016 Sääreotsa kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, siis ei võimalda tühistamiskaebuse rahuldamine enam kaebaja eesmärki saavutada. Vaidlusaluste haldusaktide tühistamine ei muuda sõlmitud asjaõiguslepingu 2

§ 151lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2).

1. Kaebaja on 09.09.2016 avalduses möönnud tühistamiskaebuse menetlemise eesmärgipäratust, taotledes tühistamisnõude asendamist tuvastamisnõudega. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga, et saada selgust, kas vastustaja poolt tulevikus korraldatavatel enampakkumistel seatav tingimus, kus ei nõuta äriühingutelt juhtimisorgani otsust enampakkumisel osalemise kohta, on õiguspärane.
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väljatoodud preventiivsel eesmärgil võimalik kaebust menetleda. Kohus lahendab konkreetseid vaidlusi menetlusosaliste vahel, mitte abstraktseid tulevikus tekkida võivad vaidlusi. Kaebaja saab esitada kaebuse vaid oma õigust kaitseks (

§ 44

lg 1), mitte eesmärgiga saada kohtult eelotsus mingi hüpoteetilise tulevikus tekkida võiva õigusliku probleemi lahendamiseks. Kuna praeguseks hetkeks ei ole veel teada, kas ja millistel tingimustel vastustaja tulevikus enampakkumise korraldab ja kas kaebaja sellel osaleb, siis ei ole piisavalt selgelt ette näha, et vastustaja enampakkumise tingimused hakkavad ka tulevikus kaebaja õigusi rikkuma. Kui selline olukord peaks tekkima, saab kaebaja pöörduda enampakkumise tingimuste või haldusmenetluses tehtud otsuste peale kaebusega kohtusse. Kohus teostab haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli, mitte ei saa hakata haldusorgani asemel haldusmenetlust läbi viima ega haldusorganile ette kirjutama, milliste tingimustega enampakkumisi ta tohib tulevikus korraldada. Praegusel juhul puudub kaebajal õigus väljatoodud preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebust esitada, mistõttu tuleb kaebus jätta

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

14.

§ 155

lg 6 ja

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt õigust esitada kaebus muus nõudes, nt kahju hüvitamise nõudes. 15.

§ 104

lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel.

Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 2 alusel, siis tuleb jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamata ja arvata riigi tuludesse. 16.

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kui vastustaja või kolmas isik soovib taotleda tema kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, tuleb tal esitada menetluskulude taotlus ja menetluskulu dokumendid kohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3