Järgmises postituses lisas M. Kattai selle maja foto, mida ta pidas X elukohaks. Kannatanu ütluste kohaselt jälgis M. Kattai tõepoolest tema kodu (toim.l. 128 pöördel). Teiseks ei pea ringkonnakohus määravaks, kas maja, mida M. Kattai oma postitustes XXX koduks nimetas, oli tegelikult XXX elukoht. Oluline on see, et M. Kattai soovis välja selgitada, kus X elab, ning seda infot teistega jagada. Ka 16.10.2015 postitust peab ringkonnakohus tapmise või vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamiseks. Selles postituses kinnitab M. Kattai, et tema ei ründaks naisi või lapsi, lisades samas, et see ei kehti X kohta. Eelnevast tulenevalt ja arvestades eriti MK-le saadetud sõnumit, ei saa kuidagi nõustuda kaitsja seisukohaga, et M. Kattai ei ole mingil moel deklareerinud oma valmisolekut XXX-le mingisugust kahju tekitada. 5.2.2 Apellatsioonis leiab kaitsja, et M. Kattai postitusi pole alust pidada ähvarduseks, sest „M. Kattai ei ole antud postitustes ei kaudselt ega otseselt kannatanu tapmise kavatsusega või kannatanu lähedaste elu, tervise ja vara kahjustamise ähvardust adresseerinud.“ Väide, et M. Kattai avaldused ei olnud suunatud X-le, ei pea paika. MK-le saadetud postitust, mis sisaldas muuhulgas X tapmise ähvardust, alustas M. Kattai sõnadega: „Ütle kõigile edasi…“ See, et M. Kattai ei edastanud oma mõtteavaldusi vahetult X-le, ei tähenda, et neid ei oleks põhjust pidada X-le suunatud ähvarduseks. M. Kattai avaldas oma seisukohti oma Facebooki kasutaja profiilil ning need olid avalikud. See, et M. Kattai Facebooki kodulehele postitatud sõnumid jõudsid kannatanuni kolmandate isikute (ihukaitse talituse juhi PA) vahendusel, ei tähenda, et kannatanu hirmu esilekutsujaks tuleb pidada sõnumi edastajat. Nagu eespool esile toodud, sisaldasid ähvardust M. Kattai postitused ning tõendeid selle kohta, et need oleks edastatud XXX-le moonutatult, ei ole. Ka see, et M. Kattai räägib meie vormis, ei tähenda, et tegemist ei oleks ähvardusega. Meievormi kasutamine tähendab, et subjektisikuid on mitu ja kõneleja kuulub nende hulka. Seega meie-vormis väljendatu tähistab ka rääkija seisukohta. Meie-vormi kasutamine ei kahanda ähvarduse tõsiseltvõetavust, vaid vastupidi, sel moel annab ähvardaja märku, et ta ei räägi ainult enda eest, vaid et tal on ka mõttekaaslasi. 5.2.3 Kaitsja leidis apellatsioonis, et X tunnistajana antud ütlustest ei ilmne, et kannatanu oleks tundnud M. Kattai postituste pärast hirmu. Samuti leiab kaitsja, et n.ö keskmise mõistliku 11 inimese positsioonilt hinnates ei peaks süüdistuses toodud mõtteavaldused isikus, keda need puudutavad, hirmu tekitama. Ringkonnakohus ei nõustu kummagi väitega. Apellatsiooni väited selle kohta, et kannatanut häiris lihtsalt see, et postitustes käsitleti tema turvameetmeid, põhineb kannatanu ütluste selektiivsel refereerimisel. Kannatanu ütluste kohaselt häiris tema kodu ja turvameetmete vastu huvi tundmine teda põhjusel, et see käis koos lubadusega teda tappa. Prokurör küsis kannatanult ristküsitlusel, mis teda postitustes häiris. X vastas: „Oli tegemist selgesõnalise ähvardusega elule, tapmisähvardusega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda“ (toim.l. 128 pöördel). Samas vastuses selgitas kannatanu veel, et pidas postitusi tõsiseltvõetavaks ähvarduseks, sest ka nt koolitulistamiste ja terroriaktide eelselt on kurjategijad andnud oma kavatsustest teada sotsiaalmeedia kaudu. Kannatanu selgitas mitmele küsimusele antud vastustes, et XXX aadressil tuleb erineva sisuga sõnumeid alatasa ja kõigile vaenulikele sõnumitele ei reageerita. Konkreetsel juhul andis reageerimiseks põhjust aga see, et oli jälgitud tema kodu ja ihukaitsjate tööd. Kannatanu hinnangul näitas see millekski reaalseks valmistumist (toim.l. 128 ja 128 pöördel). Seega ei pahandanud kannatanut kõigest tema turvameetmetest kirjutamine, vaid tema jaoks oli tähelepanuväärne just see, et isik, kes avaldas avalikult kavatsust teda tappa, näitas üles huvi nii tema enda kui tema elukoha turvameetme vastu. Nagu kannatanu selgitas, lõi see mulje tapmisplaani tõsidusest. Kohtukolleegium peab kannatanu hinnangut igati põhjendatuks. Erinevalt kaitsjast on kohtukolleegium seisukohal, et igale mõistlikule inimesele mõjub tapmisähvardus usutavalt ja seega hirmu tekitavalt, kui selle teinud isik kirjeldab tapmise võimalikke mooduseid (pussitamine) ning annab ühtlasi teada, et tal on olnud võimalus sellise teo toimepanemiseks. Hirmu süvendavaks peab aga ringkonnakohus teadmist, et ähvardusega esinenud isik tunneb jätkuvalt ähvardatu elukoha ja tema turvameetmete vastu. See näitab, et lubadus tappa on öeldud piisava tõsidusega, et panustada aega, otsimaks võimalust, kuidas oleks võimalik öeldu ellu viia (pääseda turvatud kannatanu lähedusse, otsida turvalünki). Ka M. Kattai sõnumite kontekst ja tonaalsus välistavad selle, et tegemist oleks piltliku või naljaga pooleks kasutatud väljendusega. M. Kattai väljendab oma postitustes suurt muret pagulaste Eestisse saabumise pärast. Ta on seisukohal, et neid lubatakse Eestisse märkimisväärselt rohkem kui avalikult välja öeldud. Vastutavaks peab ta selle eest just XXX. Seoses ähvarduse tõsiseltvõetavusega käsitles kaitsja eraldi 04.09.2015 MK-le saadetud sõnumit. Kaitsja väitel ei pidanud kannatanu ka M. Kattai MK-le saadetud sõnumit tõsiseltvõetavaks ähvarduseks. Seda näitab, et selle sõnumi sisule ei ole kannatanu viidanud algses kuriteoteates, ei ole maininud seda kohtueelses menetlusel ülekuulamisel ega lisanud seda sõnumit menetlejale ülekuulamise protokolli lisadena. Ringkonnakohus juhib esiteks kaitsja tähelepanu sellele, et kaitsja on selle väite puhul tuginenud andmetele, mida kinnitavaid tõendeid ringkonnakohtul ei ole. Ringkonnakohus saab
lg 2 alusel tugineda nendele tõenditele, mida on ringkonnakohus ise vahetult uurinud või mida on uuritud maakohtus. Mis puutub ütlustesse, siis reeglina võivad kohtud tugineda kohtuistungil ristküsitlusel antud ütlustele. Ristküsitletava isiku kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ja nendele tuginemine tõendite hindamisel on eraldi reguleeritud
§-des 289 ja
Ebaõnnestunud argumendiks mõistetud karistuse põhjendamisel peab ringkonnakohus järgmist maakohtu seisukohavõttu: „Samuti on ta [s.t Martin Kattai – ringkonnakohtu täpsustus] võtnud 13 endale volituse ja pädevuse hinnata valitsuse pagulaspoliitikat valeks ja valitsuse juhti valelikuks. Selline vaid iseenesest lähtuv mõtteviis näitab kohtu silmis üheselt, et M. Kattai ei ole oma teo õigusvastasusest üldse aru saanud, õigete ja vajalike järelduste tegemistest rääkimata.“ Sellest seisukohavõtust võib järeldada, et maakohus on käsitanud M. Kattai süüd suurendavana tema kriitilist suhtumist pagulaspoliitikasse ning XXX valelikuks pidamist. Sellise argumendiga süü suuruse põhjendamist peab ringkonnakohus lubamatuks. Vastavalt PS § 40 lg-le 1 ja 41 lg-le 1 kehtib Eesti Vabariigis arvamusvabadus. Igaühel ongi õigus oma arvamusele Vabariigi Valitsuse poliitika ja ka XXX isiku kohta (keelatud on üksnes oma veendumuse tõttu õiguserikkumiste toimepanemine (PS 41 lg 2), s.t arvamus, et XXX on valelik ja Vabariigi Valitsuse poliitika väär, ei anna õigust ähvardada XXX tapmisega). KarS § 56 lg-ga 1 vastuolus olevaks peab ringkonnakohus seda, et maakohus võttis M. Kattaile karistust mõistes arvesse M. Kattai käitumist kohtumenetluses. Maakohus mõistis M. Kattaile karistuse KarS § 244 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega said M. Kattai süüd iseloomustada asjaolud, mis iseloomustavad M. Kattai KarS § 244 lg 1 koosseisule vastavat tegu ja tema suhtumist sellesse. Selliste asjaolude hulka ei kuulu M. Kattai suhtumine kohtumenetlusse ja menetlusosalistesse ega tema käitumine kohtus. Isiku ebaviisaka käitumise eest kohtus ja kohtu korralduste eiramise eest on kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud eraldi sanktsioonid, mida maakohus on ka kasutanud.
lg-t 2 (kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust) rikkuvaks peab ringkonnakohus maakohtu etteheidet M. Kattaile, et ta ei kahetsenud oma tegu, vaid õigustas seda. Ilmselgelt on süüdistataval õigus kriminaalmenetluses eitada kuriteo toimepanemist või avaldada seisukohta, et toimepandud tegu ei ole kuritegu. See, kui süüdistatav eitab üldse teo toimepanemist või on veendumusel, et see ei olnud kuritegu, tähendab seda, et rääkida ei saa puhtsüdamlikust kahetsusest kui KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaolu esinemisest. Samas ei tohi seda, kui süüdistatav oma süüd eitab, tuua põhjenduseks tema karistuse raskendamisel. Maakohtu otsusest jääb mulje, et just seda on maakohus teinud. Nimelt teeb maakohus M. Kattai kaitsepositsioonist järelduse, et „M. Kattai ei ole oma teo õigusvastasusest üldse aru saanud, õigete ja vajalike järelduste tegemistest rääkimata.“ Eelnevates punktides kirjeldatud maakohtu seisukohad moodustavad olulise osa maakohtu otsuses olevatest põhjendustest mõistetud karistuse kohta. Kui märkimisväärne osa raskema karistuse mõistmise kasuks rääkivaid argumente on põhjendamatud, tuleb ka nende alusel mõistetud karistust pidada ülemäära raskeks. Seega peab kohtukolleegium M. Kattaile mõistetud karistust korrigeerima. Kui eespool käsitletud maakohtu argumendid kõrvale jätta, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse kohta. Eelkõige iseloomustab M. Kattai süü suurust see, et ta ähvardas XXX tapmisega, s.o raskeima võimaliku kahju tekitamisega. Samuti on oluline, et M. Kattai väljendas ähvardusena käsitatavaid seisukohti umbes pooleteise kuu jooksul mitmel korral ning andis oma käitumisega (vaadeldes XXX elukohta ja tema turvameetmeid) mõista, et tema kavatsus XXX kahjustada on tõsine. Ehk nagu maakohus resümeeris, tegutses M. Kattai järjepidevalt ja intensiivselt. 14 Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks mõistetud karistuse kergendamist suures ulatuses. Kohtukolleegium leiab, et M. Kattaid tuleb karistada 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. 6.3 Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu seisukohta, et M. Kattai peab 3 kuud mõistetud vangistusest ära kandma. Taolise nn šokivangistuse eesmärgiks on eelkõige mõjutada isikut edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema. Ses kontekstis peab ringkonnakohus oluliseks eelkõige seda, et M. Kattai jätkas ähvardava sisuga postituste kirjutamist ka pärast seda, kui tema suhtes oli kohaldatud XXX ohutuse tagamiseks viibimiskeeldu. Selle tõttu peab ringkonnakohus uute samalaadsete kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks vajalikuks sanktsiooni lühiajalist reaalset kohaldamist. 6.4 Ringkonnakohus leiab, et ka M. Kattai vahistamine oli põhjendatud. Maakohus põhjendas M. Kattai vahistamist sellega, et kuna M. Kattai ei allunud maakohtu korraldustele, on oht, et ta ei allu ka korraldusele vabatahtlikult karistust kandma ilmuda. Ringkonnakohus peab igati põhjendatuks maakohtu järeldust, et süüdistatav, kes ei allu kohtumenetluses kohtu korraldustele, võib neid eirata ka otsuse täitmisel. M. Kattai on viibinud vahi all ulatuses, mis vastab ärakandmisele kuuluvale karistusele. Seega on vajadus tõkendi kohaldamiseks ära langenud ning ringkonnakohus M. Kattai suhtes tõkendit ei kohalda. 7. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes
lg 1 p-le 4, § 338 p-dele 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse M. Kattaile mõistetud karistuse määra ja tingimisi täitmisele pööramata jäetava karistuse pikkuse osas. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus
S § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel 1 aasta 3 kuud täitmisele pööramata, kui M. Kattai ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8. M. Kattai kaitsja on apellatsioonis esitanud taotluse M. Kattaile nii maakohtus kui ringkonnakohtus menetluses kantud kulude hüvitamiseks. Maakohtu kantud menetluskulude hüvitamiseks alust ei ole, sest ringkonnakohus jättis süüdimõistva otsuse muutmata,
Apellatsioonimenetluses kantud kulusid riigilt Martin Kattai kasuks välja mõista ei ole ringkonnakohtul võimalik, kuna kaitsja ei ole esitanud ringkonnakohtule tõendeid Martin Kattail tekkinud menetluskulude kohta.
lg 1 ja § 306 lg 1 p 14 kohaselt eeldab otsustus selle kohta, kelle kanda menetluskulud jäävad, tuvastamist, millised menetluskulud on tekkinud. Tal tekkinud menetluskulusid peab tõendama kohtumenetluse pool. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla Andres Parmas 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.