Obsah (8)

§ 252§ 249§ 55§ 204§ 111§ 110§ 206§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 14.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõuab ebavõrdsuse lõpetamist ning kinnipeetavate vabanemisel makstava toetuse võrdsustamist. Vanglas kogutakse vabanemisfondi kolme miinimumpalga suurune summa (üle 1200 euro), kuid isikule, kellel raha pole, antakse vabanemisel vangla poolt toetust 12–20 eurot, mis kujutab endast diskrimineerimist. AN palus ühtlasi vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Tallinna Halduskohus jättis 15.11.2016 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. AN soovib saavutada olukorda, kus kõigile vanglast vabanevatele kinnipeetavale makstakse sama suurt vabanemistoetust.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. AN ei ole viidanud vaide esitamisele, tal puudub kaebeõigus (eesmärk ei ole tema isiklike õiguste kaitse) ning täitmata on

§ 249

lg-tes 2 ja 5 sätestatud eeldused, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Kuna taotlus on esitatud ajal, mil see ei ole seaduse kohaselt võimalik, jääb 3-16-2278 see

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kuna kohus ei lahenda esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt, jääb ka menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 3 kohaselt hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. VangS § 75 lg 4 kohaselt makstakse kinnipeetavale vabastamisel välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 231 sätestab, et toetuse määrad on järgmised: 12,79 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on samas linnas või vallas, kus asub vangla, kust kinnipeetav vabastatakse; 22,37 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on kuni 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse; 31,96 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on üle 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse. Vanglal puudub vabanemistoetuse maksmisel igasugune kaalutlusruum. Selleks, et kaebajal tekiks kaebeõigus, peaks antud aktide alusel olema tema suhtes sooritatud vaidlustatavaid toiminguid, mida tehakse vanglast vabastamisel. Ka juhul, kui AN esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendada puudustega kaebusena, ei oleks see lubatav. Kuivõrd AN viibib hetkel Tallinna Vanglas, ei ole tema suhtes vabanemistoetusega seonduvaid toiminguid veel sooritatud. Seega ei ole selge, milline viidatud normidest kaebaja suhtes kohalduks ja kas see võiks tekitada kaebaja ebavõrdse kohtlemise. Kohus ei lahenda hüpoteetilisi vaidlusi ega abstraktse normikontrolli algatamise taotlusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. AN jääb 18.11.2016 määruskaebuses kõigi varasemalt halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7) ja määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse peale määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mida AN ei ole tasunud. Menetlusabi andmise tingimuseks on taotleja suutmatus kanda menetluskulusid oma majandusliku seisundi tõttu (

§ 111lg 1).

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaebaja maksejõuetuses, mida kohtud on tuvastanud ka mitmetes teistes asjades. Seetõttu tuleb AN määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest

§ 110

lg 1 p 1 ning §-de 111, 112 ja 116 alusel vabastada ning võtta määruskaebus

§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.

5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Puudus käimasolev vaidemenetlus ja halduskohtule esitatud taotlusest ei nähtunud ka ühtegi kaebaja suhtes tehtud toimingut, millega võiks olla rikutud tema subjektiivseid õigusi. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

6. Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 2