Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-9655 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistas teda 9 (üheksa) kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel ei pööratud O.

Zubtšukile mõistetud karistust täitmisele, kui O. Zubtšuk ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, nimelt peab O.

Zubtšuk: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalabiprogrammis. O. Zubtšuk määrati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. O. Zubtšuk vabastati kinnipidamiselt kohtusaalist.

§ 78p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema alates 03.11.2016. Kr

MS § 175 lg 1, § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti O. Zubtšukilt riigituludesse menetluskuludena: kaitsjatasu summas 120 eurot, sundraha summas 322,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb O. Zubtšukil tasuda 12 kuu jooksul ettenähtud graafiku alusel.

1. Kannatanu KH esitas Harju Maakohtu
2. novembri 2016 otsuse peale apellatsiooni. Apellatsioonis ei nõustu kannatanu KH kokkuleppest lähenemiskeelu väljajätmisega. Samuti ei ole kokkuleppes välja toodud punkti kannatanule tervisekahju tekitamise kohta ning seoses sellega on kannatanule tekitatud kahju jäänud tsiviilhagi näol välja mõistmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
4. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seega on KH-l kannatanuna õigus apellatsioon esitada vaid KrMS-i
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Kuivõrd apellatsioonis vaidlustatakse kohtuotsust tsiviilhagi ja lähenemiskeelu osas, siis ei ole käesoleval juhul võimalik jaatada kaebuse esitamise lubatavust kokkuleppemenetluses tehtud otsusele ja seetõttu tuleb apellatsioon jätta apellatsiooni esitamise õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
9. Kannatanu KH apellatsioonist ei nähtu ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu KH andnud
10. novembril 2016 nõusoleku asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses ( t.lk.50). Samas dokumendis pole kannatanu karistuse osas ettepanekuid ega taotlusi esitanud vaid on jätnud karistuse kohtu ja prokuröri otsustada. Samuti on sõnaselgelt märkinud, et tsiviilhagi ta esitada ei soovi. Kannatanule on selgitatud kokkuleppemenetluse olemust ning asjaolu, et kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust ei ole võimalik loobuda. Võttes arvesse, et KH tsiviilhagi esitamise soovi ei avaldanud, vaid vastupidiselt andis teada, et ta tsiviilhagi esitada ei soovi, ei saa kokkulepe tsiviilhagi ka sisaldada. Ringkonnakohus selgitab, et kannatanu nõusolek asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses ei saa olla tingimuslik ehk kannatanu ei saa nõusoleku andmisel seada tingimusi, millisel juhul ta kokkuleppe sõlmimisega nõustub. Seega ei olnud KH-l võimalik pärast nõusoleku andmist asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses lähenemiskeelu kohaldamise osas oma taotlust enam esitada. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et KH poolt kokkuleppemenetluses tehtud otsusele esitatud apellatsioonis pole osutatud kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata. Samadel alustel apellatsiooni läbivaatamata jätmise õigsusele on viidanud ka Riigikohus lahendi nr 3-1-1-38-06 p-s
14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et kannatanu KH apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/