← Eesti

3-15-1602/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-1602 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.03.2015 otsuse nr 13-6/357 tühistamiseks ning toetuse väljamaksmiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon
  2. Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
  3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 16.11.2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. XXX OÜ-le määrati PRIA peadirektori 11.04.2013 otsusega nr 13-6/684 mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust (meede 1.4.1.) 100 000 eurot laohoone rekonstrueerimiseks ja laohoonele maaküttesüsteemi paigaldamiseks. Toetust maksti välja summas 66 325,19 eurot.
  5. 18.03.2015 nõudis PRIA otsusega nr 13-6/357 XXX OÜ-lt tagasi taotluse nr 141012653623 alusel makstud mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse summas 66 325,19 eurot ning jättis XXX OÜ-le taotluse nr 141012653623 eest välja maksmata mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse summas 33 674,81 eurot. Toetus nõuti tagasi ja jäeti välja maksmata põhjusel, kuna taotleja ei vastanud juba toetuse taotlemisel põllumajandusministri 08.09.2010 määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 89) § 3 lg 1 p 1 nõuetele.
  6. XXX OÜ esitas 21.04.2015 PRIA-le vaide, milles palus tühistada PRIA 18.03.2015 otsuse nr 13-6/357 täies ulatuses ja toetust mitte tagasi nõuda ning maksta välja veel välja maksmata toetus. PRIA jättis 21.05.2015 vaideotsusega nr 13-4/15/30-1 XXX OÜ vaide rahuldamata.
  7. 19.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX OÜ kaebus, milles palutakse tühistada PRIA 18.03.2015 otsus nr 13-6/357 ning välja maksta veel välja maksmata toetus.
  8. 14.07.2015 määrusega kohus võttis XXX OÜ kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. KAEBAJA VÄITED
  9. Kaebaja palub kohtul tühistada PRIA 18.03.2015 otsuse nr 13‐6/357 ja toetust mitte tagasi nõuda ning maksta välja veel välja maksmata toetus. Kaebaja ei nõustu ühegi vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega toetuse mitte välja maksmiseks ja tagasinõudmiseks, sest need on kaebaja arvates tõendamata, meelevaldsed ja põhinevad oletustel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt puudus toetuse taotlejal määruse nr 89 § 3 lg 1 p 1 kohaselt nõutav omatoodetud põllumajandussaaduste ja nende töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu ning seega ei vastanud XXX OÜ toetuse taotlejale kehtestatud nõuetele. Vastustaja tuvastas kohapealse kontrolli käigus, et kaebaja ei ole järginud esitatud äriplaani (mis oli toetuse saamiseks nõutav dokument) ning õunaaed on rajamata. Samuti tuvastati, et projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja Voluut OÜ puhul on tegemist sama isikuga, mis on vastuolus ehitusseadusega. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale on toetus välja makstud alusetult ning veel maksmata toetuse välja maksmata jätmine on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  11. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et kõik vaidlustatud otsuses väljatoodud põhjendused toetuse mitte välja maksmiseks ja tagasinõudmiseks on tõendamata, meelevaldsed ja põhinevad oletustel.
  12. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati PRIA peadirektori 11.04.2013 otsusega nr 13-6/684 mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust (meede 1.4.1.) 100 000 eurot laohoone rekonstrueerimiseks ja laohoonele maaküttesüsteemi paigaldamiseks.
  13. Vaidlust ei ole ka selles, et PRIA 18.03.2015 otsusega nr 13-6/357 jäeti kaebajale välja maksmata mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus taotluse nr 141012653623 eest summas 33 674,81 eurot ning nõuti tagasi toetust summas 66 325,19 eurot.
  14. Üheks toetuse saamise nõudeks oli määruse nr 89 § 3 lg 1 p-s 1 kehtestatud nõue, mille kohaselt pidi taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste ja nende töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustama taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. Toetuse määramisel võttis vastustaja aluseks 29.08.2011 - 31.12.2012 majandusaasta aruande, mille järgi moodustas ettevõtte käibest mee müük 84,94% (summas 47 878 eurot). Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse menetlemisel lähtus vastustaja majandusaasta aruandes esitatust.
  15. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis vastustaja põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse menetlemise käigus (meede 1.2) põhjalikult ka kaebaja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu (netomaksumuses) andmeid ning tuvastas järgmised andmed:
  16. aastal mee müük 2 896 kg summas 15 928 eurot ning
  17. aastal mee müük 5 809 kg summas 31 949,50 eurot ja küüslaugu müük 1 602 kg summas 8 490,00 eurot. Kontrolli käigus tuvastati, et kuigi mett müüdi
  18. aasta ja
  19. aasta jooksul (viimane mee müük 29.10.2012), siis kaebaja poolt võeti mesilased arvele (st kinnitati mesilaste olemasolu) alles 31.10.
  20. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et veterinaar- ja toiduameti nõudel tuleb tootjal pidada kõikide mesilas olevate perede kohta arvestust ning mesinik peab esitama tema poolt peetavate mesilaste kohta andmed PRIA-le iga aasta
  21. maiks. Kaebaja on teatanud mesilaste arvu alles 01.05.2013 seisuga, milleks oli väidetavalt 30 peret.
  22. aastal registrile teateid esitatud ei ole. Seega pole kohtu arvates tõendatud kaebaja poolt mesilaste omamine ei
  23. aastal ega ka
  24. aastal (nagu ka
  25. aastal). Seega pole 2011-2012 näidatud mee müügi puhul tõendatud, et tegemist oli omatoodetud põllumajandussaaduste müügiga, kuna kaebajal endal puudusid antud perioodil mesilased, kes oleksid saanud mett toota. Kuni käesoleva ajani ei ole kaebaja vastustajale ega kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis vastustaja eelnimetatud väited ümber lükkaks.
  26. Asja materjalidest nähtuvalt moodustas küüslaugu müük
  27. aasta müügitulust 15,06% summas 8490 eurot, kuid maa, millel seda väidetavalt kasvatati, on püsirohumaa säilitamiskohustusega heinamaa ehk küüslauku ei saadud nimetatud maal kasvatada. Meetme 1.4.1 äriplaani minevikulistes andmetes kirjeldab toetuse saaja, et küüslauk pandi maha juba
  28. aasta sügisel ühele hektarile. Küüslaugu seemne ost raamatupidamise andmetel toimus aga 30.04.2012 ehk järgneval kevadel sularaha eest, kuid kaebaja raamatupidamises puudub vastav ostuarve. Küüslauku on arve alusel müüdud 29.10.2012 OÜ-le VO & GO 1 602 kg (arve 12010). OÜ VO & GO omanikuks (Johannes Themas) on kaebaja XXX OÜ omaniku (Elvo Themas) isa. Lisaks teatab OÜ VO & GO oma
  29. majandusaasta aruandes, et ettevõtte majandustegevust ei toimu ning teatab ettevõtte likvideerimisest. OÜ VO & GO ei ole
  30. aasta kohta majandusaasta aruannet esitanud. Seega nõustub kohus vastustajaga selles, et täiesti arusaamatu on asjaolu, kuidas aastatel 2011-2012 majandustegevust mitteomanud ettevõte tegeleb küüslaugu ostmisega. Lisaks puuduvad kaebaja raamatupidamises küüslaugupõllu majandamisele iseloomulikud kulud ning ka vastavad kuludokumendid, mis tõendab, et kaebaja ja OÜ VO & GO vahelised võimalikud tehingud olid kohtu arvates näilised ja ilma majandusliku sisuta.
  31. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastas vastustaja kontrollimise käigus ka asjaolud, mis eraldivõetavalt ei olnud iseseisvaks toetuse välja maksmata jätmise ning tagasinõudmise aluseks, küll aga kirjeldasid faktilist olukorda kaebaja osaühingus. Kui ligikaudu poolele hoone I korruse pinnast oli planeeritud õunahoidla, siis teise poole hoonest moodustavad meekäitlemisruumid. Äriplaanis (tl 40 p -54) märgiti, et
  32. aastal rajatakse ettevõtte poolt õunaaed. Kuna kontrollimise hetkel, s.o 03.02.2015, õunaaeda rajatud ei olnud, siis puudus kaebajal ka toodang, mida ladustada. Kontrollaktile (tl 59) märkis kaebaja, et õunaaed rajatakse
  33. aastal ning õunahoidla võetakse kasutusele hiljemalt
  34. aastal, st ajaks, mil peaks lõppema PRIA poolne investeeringu teostamise järelevalveperiood.
  35. Mis puutub meekäitlemisruumidesse, siis ei saa vaidlust olla selles, et maakivist seinte ja puitlagedega ruumis võib mett käidelda üksnes juhul, kui pinnad on töödeldud toiduainetööstusele sobivate saastuse vastaste ainetega ning ruumidele väljastatakse vastav sertifikaat. Kuigi veterinaar- ja toiduamet on vastavast nõudest kaebaja esindajat E. Themast teavitanud
  36. aasta veebruaris, pole kohapealses kontrollis kaebaja vastustajale vastavasisulist sertifikaati esitanud.
  37. Asja materjalidest nähtuvalt selgus kaebaja ehitusdokumentatsiooni kontrollimisel, et projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja Voluut OÜ puhul on tegemist sama isikuga. Ehitusseaduse järgi on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida muuhulgas ehitusprojekti vastavust nõuetele, seetõttu peab omanikujärelevalvet teostama sõltumatu isik. Määruse nr 89 § 5 lg 1 p 1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks hoone ehitamine ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui ehitamine toimub ehitusseadust rikkudes, siis ei saa kohtu hinnangul vastavat tegvust lugeda vastustaja poolt toetatavaks tegevuseks.
  38. Kohus nõustub vastustaja poolt tuvastatuga, et kaebaja ei ole järginud esitatud äriplaani (mis oli toetuse saamiseks nõutav dokument) ning õunaaed on rajamata. Samuti on vastuolu ehitusseadusega, mille kohaselt omanikujärelevalvet peab teostama sõltumatu isik, kuid antud juhul on nii projekteerija kui omanikujärelevalve teostaja sama isik.
  39. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata, kuna on tõendatud, et kaebajal puudus kohtu hinnangul määruse nr 89 § 3 lg 1 p 1 kohaselt nõutav omatoodetud põllumajandussaaduste ja nende töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu ning kaebaja ei vasta toetuse taotlejale kehtestatud nõuetele, järelikult on toetus välja makstud alusetult ning veel maksmata toetuse välja maksmata jätmine on õiguspärane.
  40. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.