KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 24.11.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3519 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Rando Saarepere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RANDO SAAREPERE, isikukood 39602212748, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 19.01.2015 ja lõpp 07.07.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.11.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta RANDO SAAREPERE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Rando Saareperelt menetluskuluna riigituludesse 138,72 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot 72 senti) eurot kaitsjatasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 138,72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu Rando Saarepere kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Rando Saareperele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rando Saarepere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 25.05.2015 otsusega tunnistati Rando Saarepere süüdi KarS § 274 lg 1, § 200 lg 2 p 7 - § 25 lg 1, 2, § 121, § 199 lg 2 p 5, 9, § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 12 päeva karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.01.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, et oma perega koos olla. On vangistuses esimest korda ja enam vanglasse sattuda ei taha. Vabanemisel tahab minna tööle ja xxxx õppima. Vanglas omandas puidupingi operaatori eriala. Programmis „Eluviisitreening“ õppis, et alkohol ja vale seltskond on vanglas olemise põhjuseks. Vanglas teki põlema panemise põhjus on teiste vangide õhutus. On nüüdseks aru saanud, et teiste arvamustest ei tohi end mõjutada lasta. Ema on nõus teda toetama, kui asub õppima. Tööle on võimalus saada firmasse, mis asub xxxx tänaval. On nõus vabanemisel täitma kõiki nõudeid ja tingimusi. Kaitsja leiab, et kinnipeetava näol on tegemist tüüpilise isikuga, kes on teist korda kriminaalkorras karistatud, kuid vangistust kannab esimest korda. Teda on lausa alaealisena vabastatud karistusest ja isik ei ole oma karistusest aru saanud, alles vanglasse sattudes saab aru, et tegude eest tuleb maksta vangistusega. Tema puhul on alkohol olnud tegude toimepanemisel suure tähtsusega. Kui kohus otsustab isiku vabastada, siis tuleb käitumiskontroll 14 kuud ja määrata kohustused asuda õppima, minna tööle ja mitte suhelda teatud isikutega. Kui ta täidab kõiki neid nõudeid, siis on kaitsja kindel, et ta suudab elada seadusekuulekat elu edaspidi. Kaitsja palub kohtul vabastada isik tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Rando Saarepere tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna varasemalt Tartu Maakohtu 27.02.2013 otsuse ja 16.01.2014 määrusega KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohaldatud 14 kuu pikkusele käitumiskontrollile vaatamata on kinnipeetav jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Käitumiskontroll ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses pooleli kriminaalasi nr 16922700057, mille raames isikut kahtlustatakse KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 09.05.2016 kella 17:32 paiku süütas põlema Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R4 osakonna kambris nr R402 teki, seades süütamisega ohtu teiste hoones viibivate isikute elu ja tervise. Kuna isik kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgil on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine) või selle katse ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda ning eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Kuritegude arvukus ja tehiolud (13 kuriteoepisoodi) viitavad tema ohtlikkusele. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja omandiõiguse kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud sõltuvus; isik kannab karistus mh KarS §-s 424 sätestatud liikluskuriteo eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 35% ja 52%. Seega on tema puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Rando Saarepere tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik viibib vangistuses esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Isikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei avaldanud isikule varem mõistetud, alaealisena karistusest vabastamine, vajalikku preventiivset mõju ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab mh vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. Soodusteguriteks on tutvusringkonna mõju, mõtlematus ja alkoholi tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud vangla majandustöödel koristajana ning ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening õigusrikkujatele ja Equip. Samuti on tal vabanedes kindel alaline elukoht koos oma ema, isa ja noorema vennaga üürikorteris, kuhu isik on oma pere poolt oodatud. Kohus leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles järgnevaid negatiivseid asjaolusid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Rando Saareperel on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Samuti on ta vanglas olles toime pannud erinevaid rikkumisi, mille eest on tema suhtes korduvalt kohaldatud julgeolekuabinõusid. Lisaks on tema suhtes Viru Vanglas 11.05.2016 alustatud kriminaalmenetlus KarS § 404 lg 1 tunnustel (süütamine). Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Vabaduses oli kinnipeetav alaealine ja vanemate poolt ülalpeetav. Vanemate poolt oli talle tagatud kõik eluks vajalik, kuid vaatamata vanemate materiaalsele toetusele, pani ta toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Tasumata on võlanõuded ligikaudu summas 1900 eurot. Kuigi kinnipeetava pere on majanduslikult toimetulev ja valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama, ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav ei jätka varavastaste kuritegude toimepanemist, kuna ka käesolev kuritegu on toimepandud rahalise kasu saamiseks, mis näitab isiku majanduslikku toimetulematust. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Varem määrati ta Alaealiste komisjoni poolt alkoholi kuritarvitamise eest Jõhvi Noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile, kuid isiku ema sõnul ravi tulemusi ei andnud. Vanglas olles on läbinud sotsiaalprogrammi, mille tagajärjel on enda sõnul otsustanud alkoholist mõneks ajaks täielikult loobuda. Samas kuuluvad isiku tutvusringkonda valdavalt õigusrikkujatest alkoholilembelised noored, kelle poolt võib kinnipeetav mõjutatav olla. Mõjutatavust näitab ka asjaolu, et ta pani teiste kinnipeetavate mõjutusel toime põlengu vanglas. Isiku soovi muutuda ei toeta ka asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on kinnipeetav korduvalt telefoni ja kirja teel ähvardanud kahte isikut vanglast vabanemisel nende maha löömisega. Seega võib eeldada, et isik ei ole oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi teinud ning ei plaani edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolud uute vara- ja isikuvastaste vägivaldsete kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 35% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 52%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna isik on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud registreerimiskohustust. Seega puudub kohtul kindlus selles, et seekord, ebaproportsionaalselt pika katseaja jooksul, kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et Rando Saarepere puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Rando Saarepere vabastamisega enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik