← Eesti

4-16-5854/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-5854 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoas

§ 85lg 1 järgi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale kassatsioonkaebus Riigikohtule kirjalikult kolmekümne

(30)päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsuse 22. juuli 2016 kiirmenetluse otsusega nr 801009718 karistati Janeli Harjust ühistranspordiseaduse (

) § 67 lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumise eest

§ 85

lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot, mis tuli ära tasuda hiljemalt

  1. augustiks
  2. Otsuse kohaselt sõitis Janeli Harjus
  3. juulil 2016 kella 07.47 ajal Tartu linnas avalikus liiniveo bussis liininumbriga 15 Kanali bussipeatusest kuni Pika tänava bussipeatuseni kehtiva piletita. Kontrollimisel esitas isik bussis tuvasti juures registreerimata bussikaardi nr XXXX, kus peal oli piisavalt raha pileti soetamiseks. Sellega rikkus Janeli Harjus

§ 67

lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet ning pani toime

§ 85lg-s 1 sätestatud väärteo.

Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kergendava asjaoluna on arvestatud menetlusaluse isiku kahetsusega.

  1. augustil 2016 saabus Tartu Maakohtusse Janeli Harjuse kaebus, kus ta palub tühistada Tartu Linnavalitsuse
  2. juuli 2016 kiirmenetluse otsuse nr 801009718 ning jätta rahatrahvi kohaldamata või alternatiivselt vähendada rahatrahvi kuni miinimummäärani. Kaebuse kohaselt oli menetlusalusel isikul olemas valmidus pilet osta, kuid pilet jäi siiski ostmata suuresti temast sõltumatutel asjaoludel. Nimelt oli menetlusalune isik teadlik, et tema bussikaardil ei ole pileti ostmiseks piisavalt raha ning asus seda hetk enne bussi astumist mobiiltelefoni abil kaardile laadima. Hetkeks, kui tal oli õnnestunud raha kaardile laadida ning ta hakkas omale validaatori abil piletit ostma, olid validaatorid juba järgmises peatuses ootava kontrolli tõttu suletud ning talle ei jäänudki reaalset võimalust piletit valideerida. Seejuures märkimisväärne on asjaolu, et Kanali peatusest, kust ta bussi tuli, on järgmisse peatusesse jõudmise ajaline kulu ligikaudu 1 minut ning raha laadimiseks vajalik kõne kestab ligikaudu 20 sekundit (lisatud raha laadimist tõendav telefoni ekraanitõmmis ning peatuste vahelist vahemaad tõendav kaardiväljavõte). Kuigi ta põhjendas pileti puudumist ning tõendas äsjast raha laadimist bussikaardile ka piletikontrolörile, siis määrati talle siiski rahatrahv ja seda isegi mitte miinimummääras. Seega leiab menetlusalune isik, et arvestades eeltoodud asjaolusid ning samuti temal varasemate väärteokaristuste puudumist on rahatrahvi määramine antud juhul ebaproportsionaalne ja meelevaldne, mistõttu palub ta väärteootsuse tühistada. Menetlusalune isik nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.
  3. oktoobril 2016 saabus Tartu Maakohtusse Tartu Linnavalitsuse kirjalik arvamus esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja leiab, et Janeli Harjuse rikkumine on tõendatud, tegu on õigesti kvalifitseeritud, süüline ja õigusvastane ning põhjendatud on ka määratud karistus. Samuti ei ole väärteo menetlemisel rikutud menetlusõigust. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, võib kohus lahendada kaebuse kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses. Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada ikkagi kohtuistungil, määrab kohus VTMS § 120 lg 2 alusel siiski kohtuistungi. Kuna Janeli Harjus on taotlenud kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, sellega on nõustunud ka kohtuväline menetleja ning kohus ei pea vajalikuks asja lahendamist kohtuistungil, lahendab kohus esitatud kaebuse kirjalikus menetluses. Janeli Harjusele pannakse süüks

§ 67

lg 1 p-s 1 sätestatud nõude rikkumist ning sellega

§ 85

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist.

§ 67

lg 1 p 1 kohaselt on sõitja liiniveol bussi, trollibussi ja trammiga kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma.

§ 85

lg 1 näeb ette vastutuse kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Janeli Harjusel puudus 22. juulil 2016 kella 07.47 ajal Tartu linnas avalikus liiniveo bussis liininumbriga 15 Kanali bussipeatusest kuni Pika tänava bussipeatuseni sõites kehtiv pilet. Menetlusalune isik ise tunnistab kehtiva pileti puudumist, kuid põhjendab seda asjaoluga, et tal lihtsalt ei olnud bussis reaalset võimalust piletit registreerida, kuna hetkeks, mil tal oli õnnestunud pileti ostmiseks raha sõidukaardile laadida ning ta üritas piletit registreerida, oli tuvasti bussis juba järgmises peatuses ootava kontrolli tõttu suletud. Seega leiab kohus, et tuvastamaks, kas isikule saab üldse sellises olukorras

§ 67

lg 1 p-s 1 sätestatud nõude rikkumist ja

§ 85

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist ette heita, tuleb täiendavalt analüüsida ka seda, mis hetkest isikule sõidu registreerimise või pileti ostmise kohustus üldse tekib. Tartu Linnavolikogu 25. juuni 2015 määruse nr 85 „Ühistranspordi elektrooniline piletisüsteem“ § 2 lg 5 kohaselt tuleb sõiduõiguse omandamiseks sõit märgise abil tuvastis registreerida või pilet osta bussi sisenedes. Antud juhul nähtub Janeli Harjuse selgistustest, et sõitu ei asunud ta registreerima koheselt bussi sisenedes, vaid üritas seda teha alles siis, kui oli lõpetanud vahetult enne bussi sisenemist alustatud raha laadimise oma sõidukaardile. Kuna Tartu Linnavolikogu määruse kohaselt tuleb sõiduõiguse omandamiseks sõit märgise abil tuvastis registreerida aga koheselt bussi sisenedes, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole Janeli Harjus nimetatud nõuet järginud. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et väärteootsuses märgitud ajal ja kohas puudus tal Tartu linna liiniveo bussis sõites kehtiv sõiduõigust tõendav pilet ning kuigi pileti registreerimist takistas tal üksnes tuvasti sulgemine peale seda, kui buss oli juba peatusest lahkunud, ei saa ka nimetatud asjaolu siiski käsitleda kuidagi rikkumist välistavana. On ilmne, et piisavalt kohusetundliku suhtumise korral oleks isik saanud teha endale juba enne bussi sisenemist selgeks, kunas tuleb pilet registreerida ning kas tal on selleks sõidukaardil ka piisavalt rahalisi vahendeid. Seda tehes saab isik veenduda, et tal on sõidu koheseks registreerimiseks sõidukaardil piisavalt rahalisi vahendeid või vajadusel laadida raha juurde juba enne bussi sisenemist, et nõuetekohaselt kohe bussi sisenedes sõit ära registreerida. Antud juhul menetlusalune isik selliselt aga ei käitunud ning seetõttu ei olnud tal võimalik sõitu koheselt bussi sisenedes ka registreerida. Kuna kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et lisaks eeltoodule oleks konkreetses olukorras esinenud ka muid asjaolusid, mis oleksid objektiivselt takistanud menetlusalusel isikul sõidu õigeaegset registreerimist ning seega jäi tal pilet registreerimata üksnes endast sõltuvatel asjaoludel, siis leiab kohus, et eeltooduga tuleb menetlusaluse isiku poolt temale süüks pandava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete koosseisutunnuste täitmine tõendatuks lugeda. Seejuures subjektiivsest küljest tegutses menetlusalune isik kohtu hinnangul hooletusest, kuivõrd kohustusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud rikkumise toimepanemist siiski ette nägema. Kuna kohus ei ole seejuures tuvastanud, et väärteo toimepanemisel oleks menetlusalusel isikul esinenud ka mingisuguseid süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid, siis on tema tegu täielikult süüline ja õigusvastane. Kohtuväline menetleja on määranud Janeli Harjusele karistuseks

§ 85

lg 1 järgi rahatrahvi 4 trahviühikut, s.o 16 eurot.

§ 85

lg-s 1 sätestatud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja määranud Janeli Harjusele karistuseks alammäära lähedase, kuid mitte päris alammääralise karistuse. Kohus märgib, et kuigi üldjuhul tähendab väärteo toimepanemise tõendatuks lugemine tõepoolest seda, et isikule tuleb kohaldada rikkumise eest ka karistust, siis alati ei ole isiku karistamine siiski põhjendatud. Lisaks karistamisele on väärteomenetluses ette nähtud ka teisi alternatiive, kuidas rikkumisele reageerida. Üheks selliseks võimaluseks on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Antud juhul pannakse Janeli Harjusele süüks avalikus liiniveo bussis kehtiva piletita sõitmist. Kohus leiab, et arvestades sellise rikkumise olemust ning võimalikke tagajärgi, ei ole tegemist raske rikkumisega. Rikkumise pani menetlusalune isik toime hooletusest ning tegelikult oli tal siiski tahtmine pilet registreerida, kuid hooletuse tõttu jäi ta registreerimisega lihtsalt hiljaks ja ei saanud seda seetõttu ka teha. Seega ei saa ka isiku süü ei ole suur. Varasemalt on menetlusalune isik karistamata ning oma tegu kahetseb. Seega leiab kohus, et arvestades nii rikkumise olemust kui ka menetlusaluse isiku süü suurust, samuti temal varasemate karistuste puudumist ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke üldiselt, ei saa karistuse kohaldamist isikule pidada antud juhul põhjendatuks. Isiku süü ei ole suur ning karistuse kohaldamist ei saa pidada vajalikuks ka tema edasise käitumise mõjutamise eesmärgil. On alust arvata, et tegemist on isiku ühekordse rikkumisega ning seega on talle piisavat distsiplineerivat mõju ilmselt avaldanud juba ka menetluse alustamine. Isiku täiendav mõjutamine karistuse kohaldamise läbi ei ole seetõttu enam vajalik. Samuti ei ole rikkumine seotud avaliku menetlushuviga, et põhjendada seeläbi isiku karistamist olukorras, kus isiku süü ega eripreventiivsed kaalutlused seda tegelikult ei nõua. Seega leiab kohus, et Janeli Harjuse karistamine ei ole antud juhul põhjendatud, mistõttu tuleb Tartu Linnavalitsuse 22. juuli 2016 kiirmenetluse otsus nr 801009718 tühistada ning lõpetada väärteoasja menetlemise VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.