KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-32561 Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2016, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi Kadaka Teed OÜ

§-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7. Kostjad on rikkunud KarS §-st 384 tulenevat keeldu. Juriidilise isiku juhatuse liige vastutab juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla sellise seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi isiklikult täitma selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, Riigikohtu 25.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, Riigikohtu 02.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07). Selliseks kohustuseks on ka KarS §-s 384 tulenev kohustus hoiduda tehingute tegemisest, millega teadvalt vähendatakse võlgniku maksevõimet. Tegemist on võlausaldajate 2

§ 1045

lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine on

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane.

Majanduslikult viitab kostjate tegevus sellele, et juba hankelepingut sõlmides oli kostjate eesmärgiks jätta peamisele alltöövõtjale tehtud tööde eest tasumata. Sellest annab kinnitust asjaolu, et peale hagiavalduse esitamist Eesti Teede Grupp OÜ poolt 09.02.2009 alltöövõtulepingust nr 12/07 tuleneva võlgnevus nõudes (tsiviilasi nr 2-09-5042) asuti kostjate poolt kohtumenetlust venitama, et samaaegselt kanda äriühingust välja kogu olemasolev vara. Äriühing muudeti sisuliselt varatuks. Enne pankroti väljakuulutamist oli kostja 1 poolt juhitud AS K&H tütarettevõtja AS-i Mastermover Estonia aktsiad võõrandanud 149 firmaga seotud KS ettevõttele OÜ JXG Holding. OÜ JXG Holding sai AS-i Mastermover Estonia aktsiate omanikuks 01.04.2011. 04.04.2011 muudeti äriühingu ärinime (varasemalt AS K&H Tallinn). Tänaseks päevaks on OÜ JXG Holding äriregistrist kustutatud. Variühinguks oleva AS-i Mastermover Estonia pankrotistumisega raskendati võlanõuete sissenõudmist alltöövõtjate poolt veelgi. Nimelt oli AS-i Mastermover Estonia emaettevõtja AS K&H omandanud enne AS-i Mastermover Estonia pankroti väljakuulutamist ning enne aktsiate võõrandamist OÜ-le JXG Holding osa tarnijate nõuetest AS-i Mastermover Estonia vastu, et omada piisav arv hääli ning asuda seeläbi pidurdama pankrotimenetluse käiku. Tegemist oli AS-i Mastemover Estonia võlgnevustega tarnijate ees, mille oleks pidanud tegelikkuses tasuma AS Mastermover Estonia AS-ilt K&H hankelepingu täitmise eest saadud raha arvelt, ent mida AS K&H ei tasunud. Kuna kostjad omasid täielikku kontrolli AS-i Mastermover Estonia tegevuse üle, siis ei olnud taolise õigusvastase tegevuskava elluviimine keeruline. Kostjate poolt väljatöötatud skeem ja selle elluviimise asjaolud viitavad üheselt, et saabunud tagajärg AS-i Mastermover Estonia maksejõuetuks muutmise näol oli kantud kostjate soovist (

§ 104lg 2).

1. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks, mille korral äriühingu juhatus vastutab otse võlausaldaja ees, on lisaks KarS §-is 384 sätestatud keelunormile ka ÄS § 306 lg-st 31 tulenev kohustus esitada aktsiaseltsi püsiva maksejõuetuse korral aktsiaseltsi pankrotiavaldus. Kostja 2 on ÄS §-ist 306 lg 31 tulenevat kohustust rikkunud. Kostjate seisukoht
2. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Maakohtu seisukoht
3. 30.08.2016 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 7.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. 3

§ 1045lg 1 p 7 kohaldamise eelduse täitmiseks kaks alust: Kar

S § 384 ja ÄS § 180 lg 51. Hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hagejal ei ole antud hetkel alust kostjate vastu

§ 1045lg 1 p 7 kohase nõude esitamiseks.

Hageja ei saa antud hetkel esitada nõuet ÄS § 187 lg 4 alusel. Hageja on nimetanud oma nõude aluseks muuhulgas kostjate poolt õigeaegselt AS-i Mastermover Estonia pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise (ÄS § 180 lg 51). Samas aga sätestab ÄS § 180 lg 51, et juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse sama seaduse §-s 187 sätestatut.

§ 187

lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

§ 187lg 4 sätestab, et sama paragrahvi 2.

lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. AS-i Mastermover Estonia pankrot on välja kuulutatud, pankrotimenetlus veel kestab ja AS-il Mastermover Estonia on pankrotihaldur. Seega saab antud hetkel kostjate poolt õigeaegselt AS-i Mastermover Estonia pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise alusel kostjate vastu kahju hüvitamise nõude esitada üksnes AS-i Mastermover Estonia pankrotihaldur.

1. Võlgniku varalise seisundi teadvalt kahjustamise (KarS § 384) alusel esitatud nõue ei kuulu menetlemisele tsiviilkorras, kuivõrd tuvastatud ei ole KarS § 384 alusel süüteo toimepanemist ja tsiviilasja menetlev kohus ei saagi KarS sätte kohase süüteo toimepanemist tuvastada. Seega ei saa tsiviilasjas menetleda nõuet, mis tuleneb KarS § 384 väidetavast rikkumisest.
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule. Määruskaebus
3. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
4. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal ei ole võimalik tugineda ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse (pankrotiavalduse esitamata jätmine) rikkumisele, s.o õigusvastase kahju tekitamine seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Riigikohus on sarnasel õiguslikul konstruktsioonil põhinenud võlausaldaja kahju hüvitamise nõuet pidanud lubatavaks 25.02.2013 lahendis nr 3-2-1-188-12 (vt ka Riigikohtu lahend nr 32-1-79-05 p 12). Tegemist on juhatuse liikme isikliku kohustusega, millega kaitstakse võlausaldajate huve ning mille rikkumisega on põhjuslikus seoses kahju, mis seondub nõude nominaalväärtuse ja reaalväärtuse (jaotise võimaliku suuruse) vahega. Maakohus on ebaõigesti pidanud nõudeõigust omavaks üksnes haldurit. ÄS § 180 lg-s 51 sisalduv viide §-le 187 on seotud osaühingu nõudega juhatuse liikme vastu, mis tuleneb ühingu poolt tehtud maksetest pärast maksejõuetuse ilmnemist.
5. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et tuvastatud ei ole KarS § 384 alusel süüteo toimepanemist ning et tsiviilasja menetlev kohus ei saagi KarS sätte kohase süüteo toimepanemist tuvastada. 4

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt loetakse õigusvastaseks kahju tekitamine seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Nimetatud õigusnorm ei määratle ega piira seda, millisest seadusest seesugune kohustus tuleneda võib ehk õigusvastaseks on võimalik eeltoodud normist lähtuvalt lugeda tsiviilõiguslikus mõttes ka tegu, mis vastab mingi karistusnormi koosseisule. Eelnev ei tähenda, et peaks samaaegselt olema tuvastatud süüteo toimepanemine karistusõiguslikus mõttes, s.t deliktiõigusliku nõude esitamise eelduseks ei ole jõustunud kohtuotsus kriminaalvastutusele võtmise kohta. Deliktiõigusliku nõude maksmapanekul on oluline kohtu poolt tuvastada, et rikutud on etteheidetavas karistusõiguse normis sisalduvat käitumiskeeldu kui seadusest tulenevat kohustust, misläbi on tekitatud isikule kahju. Need asjaolud on tsiviilõiguslikult tuvastatavad ning maakohtu pädevuses (TsMS § 3 lg 1). Riigikohtu lahendites 3-3-1-15-01 ja 3-2-1-100-08 on leitud, et üldkohus saab vaidluse lahendamisel kohaldada avaliku õiguse norme ning halduskohus eraõiguse norme, kui see osutub vajalikuks asja lahendamisel. 14. Hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on kohus põhjendamatult kitsendanud hagi alust. Maakohus on hinnanud hageja esitatud nõudeid osaliselt, kuid on jätnud hagi läbivaatamata tervikuna. Hageja on tuginenud lisaks ka sellele, et kostjate tegevus on õigusvastane

§ 1045

lg 1 p 8 mõttes, mis seisneb õigusvastases skeemis, misläbi tekitati kahju AS Mastermover Estonia (pankrotis) võlausaldajatele, sh hagejale. Viidatud aluse osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Seejuures ei oleks vastavas osas seisukoha võtmine olnud ka TsMS § 423 lg 2 p 2 kontekstis võimalik, sest viidatud alusel seisukoha võtmine eeldanuks tõendite ja nõude sisulist hindamist. Menetluse edasine käik

1. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
4. Maakohus on jätnud hagi läbivaatamata põhjendusega, et osaühingu pankroti tõttu saab ÄS § 180 lg 51 rikkumise alusel esitada juhatuse liikme vastu kahjunõude tulenevalt ÄS § 187 lg 4 teisest lauses osaühingu nimel üksnes pankrotihaldur. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Õige on maakohtu järeldus, et ÄS § 187 alusel saab juhatuse liikmelt kahju hüvitist nõuda äriühingule pankrotihaldur, kuid eeltoodu ei mõjuta võlausaldaja deliktilise nõude esitamist olukorras, kus võlausaldaja nõuab kahju hüvitist endale. Hageja taotleb kostjatelt kui osaühingu juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel endale.

§ 1045

lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhatuse liikme ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse (äriühingu pankrotiavalduse esitamine 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisel) rikkumise korral saab kahju hüvitamist nõuda otse juhatuse liikmelt ka võlausaldaja

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7 alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; samuti Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3- 5

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, võib olla mistahes seaduses, sh ka näiteks karistusseadustikus. Hagi esitamisel nimetatud alusel tuleb kohtul hinnata ja võtta seisukoht selles osas, kas nimetatud normi puhul on tegemist juhatuse liiget kohustava normiga, mille eesmärgiks on võlausaldajate kaitse ja mille rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata Ts

MS § 423 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu juhul, kui hageja selgelt toetub normile, mille kaitse-eesmärgiks ei ole võlausaldajate kaitse. 20. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6