Obsah (10)

§ 76§ 82§ 101§ 100§ 113§ 170§ 42§ 8§ 397§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-112776 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi T. S.

) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid.

§ 76

lg 1 ja

§ 82

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

§ 101lg 1, lg 4 ja lg 6 kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja nõuda viivist.

Kostja ei tagastanud laenusummat ega tasunud intresse ja

§ 100

mõttes on rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning hageja ütles lepingu üles.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise määr on sätestatud laenulepingu põhitingimustes punktis

1. Hageja on arvestanud viiviseid alates laenusumma tagastamise tähtpäevale järgnevast kalendripäevast 08.07.
2. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.08.
3. a vähendatud lepingujärgse viivisemääraga 0,066% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud 756 kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 149,69 eurot KOSTJA VASTUS
4. Kostja hagi ei tunnistanud (tl 44-46).
5. Vastuväidete kohaselt on hagejal esitamata laenuleping, mistõttu ei saa üldse väita, et pooled on laenulepingu sõlminud. Ainuüksi isikuandete tuvastamise ankeet ei ole käsitletav laenulepingu sõlmimisena. Hageja ei ole tõendanud rahaliste vahendite üleandmist kostjale, mistõttu kostja esitab vastuväite, et ta ei ole mingit laenu saanud. Kostja leiab, et kuna nõudeõiguse loovutaja ei ole järginud seaduses sätestatud nõudeõiguse loovutamise korda eelkõige seetõttu, et kostjale ei ole saadetud nõude loovutamise dokumenti, on nõudeõiguse loovutamine tühine ja sellest tulenevalt tuleks jätta kõik hageja nõuded rahuldamata.

§ 170

kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks alles siis, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Kõiki oma väiteid peab hageja tõendama s.h nõudeõiguse loovutamise dokumendi kättesaamiskinnitust kostja pool. Kostjal õnnestus nõudeõiguse loovutamise dokumendiga tutvuda alles käesoleva tsiviilasja materjalidega tutvumisel. Kostja ei saa jätta märkimata, et kõik esitatud dokumendid (laenutaotlus, nõudeõiguse loovutamise kinnitus, laenutingimused) on allkirjastamata, samuti puudub viide digitaalallkirjastamise kohta. Seega on hageja kõik dokumendid koostanud vahetult enne hagiavalduse esitamist. Kuna hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist ja rahaliste vahendite üleandmist kostjale, siis kostjal puudub võlgnevus põhinõude osas. Intresside ja viiviste osas puudub nõue ainuüksi seetõttu, et põhinõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. 3 HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE

1. Vastuseks kostja vastusele (tl 55-57) märkis hageja, et allkirjastades isikuandmete tuvastamise ankeedi nõustus kostja laenulepingu tingimustega. Samuti tegi Omniva klienditeenindaja kostja ID kaardist koopia. Samal kuupäeval kandis 4Finance OÜ kostjale üle laenusumma 300 eurot. Laenuleping on kostja ja 4 Finance OÜ vahel sõlmitud ja laenusumma kostjale ülekantud. Kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust laenusumma tagastada täitnud. 4Finance OÜ loovutas kostja vastase nõude 30.07.
2. a OÜ-le Aktiva Finants. Teatise nõude loovutamise kohta on hageja esitanud koos hagiavaldusega ning teatis on edastatud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel avaldatud postiaadressile. KOSTJA SEISUKOHT
3. Kostja esitas 24.10.
4. a seisukoha (tl 73-76), milles märkis, et hagiavalduses viitas hageja viivisemääraks 0,166%, kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Viivisemäär nõudmise õigus tuleneb laenulepingu punktis 2 ja üldtingimuste punktist 8.3 sätestatust. Kuna kostja ei tagastanud laenu tähtajaks, milleks oli 07.07.
5. a, siis kostja arvates lõppes laenutähtaja saabumisega kõik laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused, sh ka viivsenõue. Kostja arvates on hagejal õigus nõuda viiviseid ainult seaduses sätestatud määras. Teiseks, isegi siis, kui kohus leiab, et hagejal on lepingust tulenev õigus nõuda viiviseid ka peale laenulepingu tähtaja möödumist, siis vaidleb kostja vastu viivise määrale. Nimelt sõlmitud laenulepingu punktis 2 ja üldtingimuste punktis 8.3 sätestatud viivisemäär on tüüptingimustes ebaproportsionaalselt suur ja tühine

§ 42lg 3 p 5 alusel.

Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas 3-2-1-25-16 määratlenud viivisemäära, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära kahekordselt ja seega on tühine. Kostja arvates puudub hagejal õigus nõuda viivist vähendatud määras seetõttu, kuna viivisemäär on tühine. Põhisumma suhtes kostja vastuväiteid ei esita. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Arvestades hagi hinda 473,78 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga.
3. Kuna kostja oma viimases vastuses põhivõlgnevuse osas vastuväiteid ei esitanud, rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude ning mõistab kostjalt välja 07.06.
4. a laenulepingu alusel saadud laenu 300 eurot. Kohus märgib, et laenulepingu sõlmimine on tõendatud laenutaotluse esitamisega kostja poolt, kostja laenuotsusega ning isikuandmete tuvastamisega vastavalt 4finance OÜ laenulepingute üldtingimuste punktidele 1.12, 2.1, 2.2, 3.2, 3.4 ja 3.
5. Õiguslikult on hageja nõue põhjendatud

§-ga 401 lg 1, mille kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja 4 lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 397

lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 1 alusel kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 10. Kostja vastuväite kohaselt laenulepingu tüüptingimustes sätestatud viivisemäär on ebamõistlikult suur ja tühine

A § 42 lg 3 p 5 alusel. Samuti lõppes hageja viivisenõue laenutähtaja saabumisega. 11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 3 kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et kui tarbimislaenude kulukuse määr ületab enam kui kolm korda keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, siis tehing on heade kommetega vastuolus ja samas TsÜS § 86 lg 1 alusel on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus.

1. Laenutaotlusest (tl 21) nähtub, et kostja sai laenu intressiga 0,00% aastas e intressivaba laenu. Krediidi kulukuse määr on 0,00%. Viivisemääraks on esimese laenu puhul 0,166% päevas, korduva laenu puhul on viivisemäär võrdne intressimääraga. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja nõuab kostjalt väiksemat viivist, kui laenulepingus oli kokku lepitud e 0,066% päevas. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oli laenuvõtmisel sellise viivisega sundolukorras või laenuandja oleks laenu andmisel olnud teadlik tehingu kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja on laenulepingu sõlmimisega kinnitanud, et laenusaaja on laenutaotluses esitanud tõese ja täpse info, laenusaaja majanduslik olukord võimaldab tal võtta laenu, laenusaaja ei sõlmi laenulepingut tulenevalt laenusaaja erakorralistest vajadustest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sarnasest asjaolust (üldtingimuste punktid 4.1.2 ja 4.1.4).
2. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal on õigus nõuda viivist vaid seaduses sätestatud määras ning laenu tähtaja saabumisega lõppes hagejal õigus nõuda viivist. Üldtingimuste punkt 4.1.7 sätestab, et laenusaaja on teadlik asjaolust, et intress, viivis ja/või krediidi kulukuse määr võib olla kõrgem samaväärne mistahes krediidiasutuses ning laenusaaja soovib võtta laenu vaatamata eeltoodule.
3. Viivise arvestamine sõltub sellest, kas laenu saaja maksab laenu tagasi laenulepingus sätestatud tähtajal või mitte. Iseenesest peab viivise arvestamise võimalus motiveerima laenuvõtjat laenukohustuste õigeaegsele ja kohasele täitmisele.
4. Viivise summa 0,066% ei ületa kolmekordset seadusjärgset (0,06616% päevas) viivisemäära. 16.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seetõttu on asjakohatu kostja väide, et laenu tasumise tähtaja saabumisega ei saa hageja arvestada viivist.

1. Kohus märgib kostjale, et kostja on ka varem võtnud kiirlaene ja jätnud need tasumata (tsiviilasi 2-15-117918 – Placet Group OÜ ja tsiviilasi 2-16-112659 – Creditreform Eesti OÜ). 5 Seega on kostjal kiirlaenuteenuse tarbimise kogemused ning kostja toimibki nii, et võtab laenu ja jätab laenu tasumise kohustuse hiljem täitmata.
2. Kohus ei nõustu kostjaga, et nõudeõiguse loovutamine on tühine. Asja materjalidest nähtub, et 4finace OÜ on kostjat 31.07.
3. a teatisega informeerinud nõude loovutamisest OÜ-le Aktiva Finants (tl 20). Teatis on saadetud aadressile, mis on märgitud laenutaotlusesse (xxx (tl 21). MENETLUSKULUD
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
5. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude katteks 625 euro väljamõistmist, millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 525 eurot õigusabikulu.
6. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt.
7. Kohtu arvates ei põhjendatud õigusabikulud summas 525 eurot. Kohus mõistab õigusabikulude katteks kostjalt välja 150 eurot, kuna tegemist on tavapärase masshagiga, mida OÜ Aktiva Finants on hulgaliselt kohtutele esitanud. Seetõttu ei saa ka õigusabikulud olla sedavõrd suured, et ületavad hagi hinda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6