KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
(4)2-15-11623 Nõude edukuseks pidi hageja tõendama, et kostjal on raha tagastamise kohustus, st laenulepingute sõlmimise ja tingimused. Kohus ei tuvasta esitatud tõendite põhjal, et pooled oleksid sõlminud laenulepingud, ja põhjendab seda järgmiselt. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi on lepingud mitmepoolsed tehingud, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause näeb ette, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tuleneb, et laenulepingu sõlmimiseks peavad laenuandja ja laenusaaja vahetama tahteavaldused, millest tervikuna nähtuks, et nad on saavutanud kokkuleppe. Hageja koostatud maksekorraldustest ei ole võimalik tuvastada kostja tahet laenulepingute sõlmimiseks. Kostja vastav tahe ei nähtu ka poolte sõnumivahetusest (tl 122–126, tõlge tl 134). Samuti ei saa kostja vaikimist raha saamisel lugeda kohaseks tahteavalduseks, sest see ei tulene seadusest, poolte kokkuleppest ega nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4). Kostja vande all antud seletusest nähtub vastupidi, et pooltel oli praktika, mille kohaselt hageja kandis tihtipeale raha kostja arvele kostja ja lapse kulude katteks, mida pooled ei käsitlenud laenuna (tl 142–143). Sama kinnitab ka hageja esitatud maksete nimekiri (tl 117). Neil kaalutlustel ei järeldu hageja maksekorraldustest, et pooled oleksid sõlminud laenulepingud. Samuti ei saa sellist järeldust teha hageja
- oktoobri 2014 ülesütlemisavaldusest, mis on ühepoolne tahteavaldus.
- Kuna laenulepingute tuvastamine on hageja nõude rahuldamise eeldus, mis ei osutu täidetuks, siis ei ole kohtul vaja käsitleda poolte muid väiteid, sh esimese väidetava laenulepingu tähtajalisuse kohta. Kohus ei saa omal algatusel kaaluda hageja nõude rahuldamist alusetu rikastumise sätete järgi. Nimelt tuleneb VÕS § 1028 lg-st 1, et hageja peaks tooma esile täiendavad asjaolud, st eelkõige täiendama hagi alust väidetega, mis võimaldaks kontrollida nõuet ka sel alusel. Käesolevas asjas tugineb hageja eranditult laenulepingute sõlmimisele ega ole oma nõuet alternatiivse alusega põhjendanud. Sellises olukorras ei saa ka kohus nõuet alusetu rikastumise sätete järgi käsitleda (vrd Riigikohtu
- detsembri
- aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 14 esimene lõik).
- TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata poolte
- juuli 2014 kokkuleppe (tl 63–68), sellest taganemise avalduse (tl 103–105) ja hageja e-kirja (tl 134 all), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
- Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel üldjuhul hageja kanda. Siiski näeb TsMS § 169 lg 2 muu hulgas ette, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seetõttu jäävad kaja esitamise ja menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda, ülejäänud menetluskulud aga hageja kanda.
- Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. 3
(4)2-15-11623 Hageja menetluskulude nimekiri ei sisalda toiminguid, mis seonduksid kaja lahendamisega, mistõttu seda ei ole vastavalt eelmises punktis otsustatud kulude jaotusele vaja lähemalt käsitleda. Kostja nõuab õigusabikulu hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub kulu esindajatasust määraga 120 eurot tunnis 12 töötunni eest enne kohtuistungit ja lisaks sama tasumääraga tasu kohtuistungi eest (1 t ja 10 min). Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on valdavas osas põhjendatud, aga esindaja tasumäära tuleb vähendada toimingute eest, mil kostjat ei esindanud veel advokaat. Kostja vastuse hagile (
- novembri 2015 toiming, 2,5 t) koostas lepinguline esindaja, kes ei ole advokaat. Selle toimingu põhjendatud ja vajalik esindaja tasumäär on kohtu hinnangul 72 eurot (60 eurot tund, millele lisandub 20% käibemaks). See toiming hõlmab mõistlikku aega hagiga tutvumiseks. Kuivõrd kaja lahendamisega seotud kulud jäid kostja kanda ja eelmises lõigus kirjeldatud toiming hõlmas mõistlikku aega hagiga tutvumiseks, siis ei kuulu hüvitamisele 3 t kulu kaja koostamise eest. Lisaks arvestab kohus kostja esindaja
- ja
- veebruari 2016 toimingud (kokku 3 t 30 min) 1/3 osas kaja lahendamise kuluks (1 t 10 min) ja ülejäänud osas hagi lahendamise kuluks (2 t 20 min). Tulenevalt eeltoodust on kostja õigusabikulud põhjendatud summas 960 eurot järgmiselt: −
- novembri 2015 vastuse koostamine hagile 180 eurot (2,5 t määraga 72 eurot); −
- veebruari 2015 kohtumine,
- veebruari 2016 korraldava istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine 280 eurot (2 t 20 min määraga 120 eurot); −
- märtsi 2016 seisukoha koostamine 240 eurot (2 t määraga 120 eurot); −
- mai 2016 ettevalmistus ja osalemine istungil 260 eurot (2 t 10 min määraga 120 eurot). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 4