← Eesti

2-15-11623/46

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-11623 Tsiviilasi XXXXhagi XXXXvastu 4 500 euro nõudes Tsiviilasja hind 4 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  3. mail 2016, millel osalesid hageja lepinguline esindaja Ardi Šuvalov ning kostja XXXX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas RESOLUTSIOON
  5. Jätta rahuldamata hageja XXXX(isikukood XXXX) hagi kostja XXXX(isikukood XXXX) vastu 4 500 euro nõudes. Jätta kaja esitamise ja menetlemisega seonduvad menetluskulud kostja kanda ning kõik ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXXX kostja XXXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 960 eurot (põhjendatud ja vajalik õigusabikulu). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2-15-11623 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
  6. XXXX(hageja) esitas
  7. augustil 2015 hagiavalduse XXXX(kostja) vastu nõudega mõistja kostjalt hageja kasuks välja 4 500 eurot. Kohus rahuldas hagi
  8. oktoobri
  9. aasta tagaseljaotsusega, mille peale esitatud kostja
  10. oktoobri 2015 kaja oli edukas. Kohus kuulas pooled ära
  11. veebruari 2016 korraldaval istungil ja
  12. mai 2016 kohtuistungil.
  13. Hageja väidab, et pooled sõlmisid suulised laenulepingud, mille alusel andis hageja kostjale laenu kokku summas 4 500 eurot. Vastava summa kandis hageja igakordse lepingu alusel kostja arveldusarvele. Lepingutest esimene, st
  14. veebruari 2013 leping oli tähtajaline ja laen tuli tagastada
  15. aprilliks
  16. Ülejäänud laenulepingud olid tähtajatud. Hageja saatis kostjale
  17. oktoobril 2014 kirjaliku teatise, milles teavitas, et ütleb laenulepingud üles alates
  18. jaanuarist 2015 ja nõuab kostjalt kui laenusaajalt varaliste kohustuste täitmist (st laenu tagastamist) ning palub kanda võlgnetavad summad hageja pangaarvele üle hiljemalt
  19. jaanuaril
  20. Kostja laenu ei tagastanud. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on õigusabikulud 5 t ja 10 min eest kokku 590,40 eurot (4 t määraga 112,50 eurot ja 1 t 10 min määraga 120 eurot), samuti riigilõiv 350 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja osaliselt vastu.
  21. Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled ei ole sõlminud laenulepinguid. Hageja kandis kostja arvele raha, et katta kostja ja poolte ühise lapse kulutusi poolte reiside ajal, samuti tegi hageja kostjale kingitusi. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud 1 580,40 eurot 13 t 10 min eest tasumääraga 120 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjale kostja vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  22. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
  23. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − hageja tegi ülekandeid kostja arveldusarvele
  24. veebruaril 2013,
  25. juunil 2014,
  26. juunil 2014,
  27. juulil 2014,
  28. juulil 2014,
  29. juulil 2014 ja
  30. juulil 2014 kokku summas 4 500 eurot (tl 6–12, osaline tõlge tl 106 pöördel); − hageja saatis
  31. oktoobril 2014 kostjale laenulepingute ülesütlemise avalduse (tl 13– 15, osaline tõlge vt ka tl 106 pöördel), mille kostja on kätte saanud (tl 115–116).
  32. Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väitel sõlmisid pooled laenulepingud ja VÕS § 396 lg 1 järgi on laenu tagastamine laenusaaja põhikohustus. 2

(4)2-15-11623 Nõude edukuseks pidi hageja tõendama, et kostjal on raha tagastamise kohustus, st laenulepingute sõlmimise ja tingimused. Kohus ei tuvasta esitatud tõendite põhjal, et pooled oleksid sõlminud laenulepingud, ja põhjendab seda järgmiselt. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi on lepingud mitmepoolsed tehingud, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause näeb ette, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tuleneb, et laenulepingu sõlmimiseks peavad laenuandja ja laenusaaja vahetama tahteavaldused, millest tervikuna nähtuks, et nad on saavutanud kokkuleppe. Hageja koostatud maksekorraldustest ei ole võimalik tuvastada kostja tahet laenulepingute sõlmimiseks. Kostja vastav tahe ei nähtu ka poolte sõnumivahetusest (tl 122–126, tõlge tl 134). Samuti ei saa kostja vaikimist raha saamisel lugeda kohaseks tahteavalduseks, sest see ei tulene seadusest, poolte kokkuleppest ega nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4). Kostja vande all antud seletusest nähtub vastupidi, et pooltel oli praktika, mille kohaselt hageja kandis tihtipeale raha kostja arvele kostja ja lapse kulude katteks, mida pooled ei käsitlenud laenuna (tl 142–143). Sama kinnitab ka hageja esitatud maksete nimekiri (tl 117). Neil kaalutlustel ei järeldu hageja maksekorraldustest, et pooled oleksid sõlminud laenulepingud. Samuti ei saa sellist järeldust teha hageja
  1. oktoobri 2014 ülesütlemisavaldusest, mis on ühepoolne tahteavaldus.
  2. Kuna laenulepingute tuvastamine on hageja nõude rahuldamise eeldus, mis ei osutu täidetuks, siis ei ole kohtul vaja käsitleda poolte muid väiteid, sh esimese väidetava laenulepingu tähtajalisuse kohta. Kohus ei saa omal algatusel kaaluda hageja nõude rahuldamist alusetu rikastumise sätete järgi. Nimelt tuleneb VÕS § 1028 lg-st 1, et hageja peaks tooma esile täiendavad asjaolud, st eelkõige täiendama hagi alust väidetega, mis võimaldaks kontrollida nõuet ka sel alusel. Käesolevas asjas tugineb hageja eranditult laenulepingute sõlmimisele ega ole oma nõuet alternatiivse alusega põhjendanud. Sellises olukorras ei saa ka kohus nõuet alusetu rikastumise sätete järgi käsitleda (vrd Riigikohtu
  3. detsembri
  4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 14 esimene lõik).
  5. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata poolte
  6. juuli 2014 kokkuleppe (tl 63–68), sellest taganemise avalduse (tl 103–105) ja hageja e-kirja (tl 134 all), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
  7. Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel üldjuhul hageja kanda. Siiski näeb TsMS § 169 lg 2 muu hulgas ette, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seetõttu jäävad kaja esitamise ja menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda, ülejäänud menetluskulud aga hageja kanda.
  8. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. 3
(4)2-15-11623 Hageja menetluskulude nimekiri ei sisalda toiminguid, mis seonduksid kaja lahendamisega, mistõttu seda ei ole vastavalt eelmises punktis otsustatud kulude jaotusele vaja lähemalt käsitleda. Kostja nõuab õigusabikulu hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub kulu esindajatasust määraga 120 eurot tunnis 12 töötunni eest enne kohtuistungit ja lisaks sama tasumääraga tasu kohtuistungi eest (1 t ja 10 min). Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on valdavas osas põhjendatud, aga esindaja tasumäära tuleb vähendada toimingute eest, mil kostjat ei esindanud veel advokaat. Kostja vastuse hagile (
  1. novembri 2015 toiming, 2,5 t) koostas lepinguline esindaja, kes ei ole advokaat. Selle toimingu põhjendatud ja vajalik esindaja tasumäär on kohtu hinnangul 72 eurot (60 eurot tund, millele lisandub 20% käibemaks). See toiming hõlmab mõistlikku aega hagiga tutvumiseks. Kuivõrd kaja lahendamisega seotud kulud jäid kostja kanda ja eelmises lõigus kirjeldatud toiming hõlmas mõistlikku aega hagiga tutvumiseks, siis ei kuulu hüvitamisele 3 t kulu kaja koostamise eest. Lisaks arvestab kohus kostja esindaja
  2. ja
  3. veebruari 2016 toimingud (kokku 3 t 30 min) 1/3 osas kaja lahendamise kuluks (1 t 10 min) ja ülejäänud osas hagi lahendamise kuluks (2 t 20 min). Tulenevalt eeltoodust on kostja õigusabikulud põhjendatud summas 960 eurot järgmiselt: −
  4. novembri 2015 vastuse koostamine hagile 180 eurot (2,5 t määraga 72 eurot); −
  5. veebruari 2015 kohtumine,
  6. veebruari 2016 korraldava istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine 280 eurot (2 t 20 min määraga 120 eurot); −
  7. märtsi 2016 seisukoha koostamine 240 eurot (2 t määraga 120 eurot); −
  8. mai 2016 ettevalmistus ja osalemine istungil 260 eurot (2 t 10 min määraga 120 eurot). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.