Obsah (9)

§ 29§ 23§ 149§ 120§ 132§ 123§ 87§ 38§ 20

4-16-6296 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.november 2016 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-6296 Kohtukoosseis Kohtunik

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Veronika Joa suhtes Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. 2.

§ 23

alusel rahuldada Veronika Joa taotlus osaliselt ja hüvitada riigieelarve vahenditest Veronika Joa´le valitud kaitsjale makstud tasust 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE501010220105597013 AS SEB Pank.

1. Edastada kohtuotsuse Veronika Joa´le, kaitsjale ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord 1 4-16-6296 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2570,16,000775 karistati V. Joa´d järgmise rikkumise eest - V. Joa juhtis 02.07.2016 kell 21:10 mootorsõidukit Opel reg.nr * Lihula linnas Valuste tee ja Valuste põik liikluskorraldusvahenditega reguleerimata ristmikul (samatasandelisel püsikattega teel) ning otse sõites ei andnud teed paremalt lähenevale sõidueesõigust omavale Nissan reg. nr * sõidukijuhile R S’ile, sõites Nissanile ette, mistõttu toimus kokkupõrge. Kokkupõrke tulemusena sai kahjustada Nissani parem esiosa ja Opelil parem esivelg, poritiib ja uks. Liiklusõnnetusega tekitas varalise kahju Nissani omanikule R. S’ile kahjustada saanud sõiduki osas. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavad asjaolud - puhtsüdamlik kahetsus. Rikutud õigusnormid – Liiklusseaduse § 57 lg 1, § 56 lg 1, § 17 lg 5 p
2. Väärteo eest on V. Joa`le karistuseks määratud LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 80 eurot s.o 20 trahviühikut. Menetluse käik Kaebus 26.08.2016 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Veronika Joa kaebus väärteoasjas nr 2570,16,000775 tehtud otsusele. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõiguse norme ning seeläbi määranud menetlusalusele isikule ebaõigesti karistuse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas Nissani juht ja kohtuväline menetleja on vääralt kohaldanud kehtivat Liiklusseadust. Kaebuse esitaja vaidleb vastu kohtuvälise menetleja seisukohale, et Valuste tee ja Valuste põik ristmikuga külgneva ala puhul on tegemist määratlemata alaga, mis on kujunenud välja liiklemiseks ja mille puhul kehtib parema käe reegel. Kaebuse esitaja leiab, et Liiklusseaduses ei ole reguleeritud määratlemata ala ja seetõttu on

§ 149p 2 alusel kohtuväline menetleja kohaldanud otsust tehes ebaõigesti õigusnormi.

Kaebuse esitaja leiab, et * juures oleva ala näol on tegu LS § 17 lg 3 alusel teega külgneva alaga. Teega külgnevalt alalt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Seetõttu oli vastavalt LS § 17 lg 3 paremalt läheneval Nissani juhil teeandmise kohustus. Seetõttu oleks pidanud Nissani juht paremalt teega külgnevalt alalt lähenedes teele veenduma, et kedagi ei tule ja alles siis teele liikuma. Kaebuse esitaja leiab, et tema teo puhul puuduvad

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnused.

Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega /tl 4/. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada täies ulatuses kohtuvälise menetleja 11.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 2570,16,000775, milles määrati kaebuse esitajale rahatrahv 80 eurot ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel ja jätta menetluskulud Eesti vabariigi kanda.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega /tl 16-20/. Kohtuväline menetleja leidis, et nii Valuste tee ja Valuste põik on asfaltkattega teed, maa omanik on need avanud liikluseks, piiranguid ega liikluskorraldusvahendeid seal ei ole. Vaidlusaluse ala puhul on tegemist teega LS § 2 p 10 alusel, sest ala moodustab Valuste põiguga ühe terviku. Nii Valuste põik kui Valuste tee on asfaltkattega tee ja see, et Valuste teed on katte osas värskendatud, ei tee seda teed veel peateeks. Maaomanik ei ole seadnud piiranguid oma krundi läbimiseks, mistõttu on see liikluseks avatud. Kaebuse vastusele on lisatud kohtuvälise menetleja poolt lisatud fotod, mis 2 4-16-6296 näitavad, et Valuste teed ümbritseb tootmishoonete rägastik, millele suubuvad nii vasakult kui paremalt hoonete vahelt teed. Territoorium ei ole aiaga piiratud. Kohtuväline menetleja leiab, et Valuste tee ja Valuste põik ristumisalal asuv Valuste põigu puhul ei ole tegemist teega külgneva alaga LS § 2 p 82 tähenduses, sest sinna ei vii juurdesõiduteed ja seal ei asu rajatist. Tee on enne ristmikku ühtlaselt lai kuni ristumiseni Valuste teega. Tee võib oma laiuses muutuda, nagu see on vaidlusaluse ala puhul. Kaebuse esitaja arvab ekslikult, et Valuste tee puhul on tegemist peateega, sest ristmikul puuduvad liikluskorraldusvahendid, eksitav on asjaolu, et Valuste tee on värskendatud asfaltkate. Kui juht ei tea, millisel teel ta asub, peab ta arvestama, et ta asub kõrvalteel. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud, jääb väärteoasjas nr 2570,16,000775 tehtud otsuse juurde ja peab määratud karistust põhjendatuks, samuti otsus on seaduslik ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega /tl 19/. Kaebuse esitaja seisukoht kohtuvälise menetleja vastuse osas. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohtadega ja leiab, et isegi eeldades tuvastatud asjaolude õigsust on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja karistanud väärteoasjas isikut, kes ei ole liiklusseaduse sätestatud nõudeid rikkunud. Kui kohus leiab, et Liiklusseadus siiski võimaldaks antud olukorras menetlusalust isikut karistada, siis on tegemist õigusselguse põhimõtte rikkumisega ning isikut ei saa väärteokorras karistada olukorras, kus temale ei ole mõistlikult arusaadav temalt oodatav käitumine ja vastutus. Kaebuse esitaja jääb oma senise seisukoha juurde, et Liiklusseaduses puudub regulatsioon määratlemata ala kohta, mis on välja kujunenud liiklemiseks. Asjakohatu on kohtuvälise menetleja viide LS § 17 lg 5 p-le 5, millest lähtuvalt oleks menetlusalune isik pidanud andma teed Nissani juhile, kuivõrd tegemist oli paremalt läheneva sõidukijuhiga ning liikumisteed lõikusid. Asjakohane oleks ala puhul kohaldada LS § 17 lg-t 3, mis reguleerib parklast, õuealalt, puhkekohast ja teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõitmisel kohustust anda teed igale liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorravahenditega reguleeritud teisiti. Vaidlusalusel alal ei ole erisuste kohaldamiseks ettenähtud liikluskorravahendeid, mis reguleeriksid teeandmise kohustust teisiti ning seega pidi Nissani juht andma teed igale teel liiklejale. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on oma seisukohta kujundades tuginenud induktiivsetele järeldustele ja oletustele selle kohta, mida menetlusalune isik tõenäoliselt arvas ja mis tõenäoliselt pettekujutelma tekitas. Ainetu on kohtuvälise menetleja seisukoht, et kuna maaomanik ei ole seadnud piiranguid oma krundi läbimiseks, on see liiklemiseks avatud. Kohtuvälise menetleja selline sedastus on vastuolus LS § 45 lg-ga 13, mille kohaselt sõidukiga ei tohi sõita sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et Lihula valla 2015 aasta liikluskorralduskava seletuskirjast nähtub, et kavas on tehtud ettepanekud õuealade kehtestamiseks Valuste tee ja Valuste põik piirkonnas.1 Nimetatud seletuskirjas märgitu pinnalt saab järeldada, et ka vald on teadlik, mis on kaasa toonud õuealade reguleerimatus Valuste tee ja Valuste põik piirkonnas ning otsustanud selguse huvides võtta nimetatu kavasse, et edaspidi vältida liikluskorralduse valesti mõistmisi ning parandada õigusselgust ning sõidukijuhtide teadlikkust nimetatud aladel kehtivatest reeglitest. Kaebuse esitaja soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et Nissani juhi ülekuulamise protokollist nähtuvad vastuolud tema ütlustes. Nissani juhi sõnul sõitis ta mööda Valuste puiesteed Valuste tee suunal ning jõudnud ristmikule võtsin veidi vasakule poole ja soovisin sooritada vasakpööret ja kui ta oli oma sõidukiga ristmikule välja jõudnud, kui vasakult nurga tagant Valuste teelt sõitis talle ette sõiduauto Opel. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Nissani juht oli sõitnud maja küljelt, vasakult nurgast, Valuste teele, mitte ristmikule välja nii, et kaldus veidi vasakule. Liiatigi peaks kogenud autojuht teadma, et vasakpööret sooritades tuleb seda teha võimalikult tee telgjoone äärest, et vältida vastassuunda kaldumist. Käesolevas asjas aga materjalide pinnalt on näha, et Nissani juht ei 3 4-16-6296 sooritanud pööret tee telgjoone lähedalt vaid liikus üle vastassuunavööndi maja hoovi ning väljudes maja nurga tagant teele ei andnud teed seal liikuvale sõidukile. Seega on Nissani juhi poolt antud ütlused ilmselgelt valed. Väidetav ristmik, kust oleks pidanud pööret sooritama asus õnnetuse kohast vähemalt 50 meetri kaugusel. Kaebuse esitaja leiab, et õigusakti rakendamisel on rikutud õigusselguse põhimõtet. Liiklemist (ja veelgi enam normid, mis võivad kaasa tuua karistuse) peavad reguleerima selged ja arusaadavad normid, mitte väljakujunenud kombed ja seaduses sätestamata määratlused. Õigusselguse põhimõte tuleneb § 13 lg-st 2 ja keelab riigivõimu omavoli, st tagab, et üksikisikul on võimalik riigiorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Kaebuse esitaja jäi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ilmselgelt ebaõigesti materiaalõigust ning sellega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõiguse norme vastavalt

§ 149

p-le 2, kohaldades sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama.

§ 29

lg 1 p 1 järgi tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusalune isik leidis, et alternatiivselt on tegemist formaalselt põhiseaduse vastase normiga kui kohus peaks sarnaselt kohtuvälise menetlejale leidma, et seda on võimalik sisustada seaduses sätestamata mõistetega ning seeläbi inkrimineerida isikule väärtegu. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§ 120

lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) lk 17-18 väärteoprotokolli kohaselt on V. Joa poolt toime pandud rikkumise kirjeldus sama, mis väärteootsuses. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kuna kohtul on kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, kuid väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse piires, uurib kohus järgmisena, milline on liikluskorraldus liiklusõnnetuse kohas, kas asjas esitatud tõenditega on tõendamist leidnud V. Joa poolt talle väärteoprotokollis süüks arvatud liiklusseaduse nõuete rikkumine ja seeläbi liiklusõnnetuse põhjustamine. Liiklusõnnetuse kohas kehtiv liikluskorraldus. Väärteokirjelduses /VTT tl 17-18/ on kohtuväline menetleja leidnud, et Lihula linnas Valuste tee ja Valuste põik on liikluskorraldusvahenditega reguleerima ristmik (samatasandiline püsikattega tee). Kaebuse esitaja leiab, et * juures oleva alal näol on tegemist LS § 17 lg 3 alusel teega külgneva alaga. Liiklusõnnetuse koha ja sellega seotud asjaolude kirjeldamiseks on kohtuväline menetleja koostanud sündmuskoha vaatlusprotokolli, mille lisaks on liiklusõnnetuse skeem ja fototabel /VTT tl 6-11/. Vaatlusprotokollis on märgitud, et liiklusõnnetuse kohas on tegemist tänavaga, sõidutee on korras, teel püsikate, teekattemärgistus puudub, reguleerimata ristmik - liiklusmärkideta. Fototabeli foto nr 1 annab vaate Valuste põik 2 hoone ümbritsevale alale ning fotod 2-9 näitavad sõidukite asukohta ja paikkonna olustikku peale liiklusõnnetust. Kohtuvälise menetleja seisukohale (tl 16-20) lisatud 4 4-16-6296 fotodel on näha sõidukijuhtide liikumissuunale vastav vaade. Samuti on VTT tl 19 esitatud 3 fotot sündmuskohast: vaade Valuste põik teelt Valuste teele, vaade Valuste teelt ristmikule ja vaade Valuste teelt Valuste põik ristmikule sõiduauto Opel juhi suunalt. Menetlusalune isik on esitanud sündmuskohast väljatrüki Maa-ameti kaardiserverist (VTT tl 22-24). Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad üheselt, et liiklusõnnetuse kohal saavad kokku Valuste tee ja Valuste põik. Mõlemad teed on kattega. Maa-ameti kaardiserveri väljatrükist on näha, et Valuste teest paremat kätt (kui liikuda suunas, milles liikus V.Joa juhitud auto) on hoone Valuste põik

1. Asjaolu, et Valuste põik 2 hoone esine tee on võrreldes edasi kulgeva Valuste põiguga oluliselt laiem, ei muuda teed ilma vastava teekattemärgistuseta või liikluskorraldusvahenditeta parklaks, teega külgnevaks alaks vms. Seetõttu leiab kohus, et liiklusõnnetuse toimumispaigas ei ole Valuste teelt paremale jääv ala teega külgnev ala, parkla, õueala, puhkekoht või nende juurdesõidutee LS § 2 p 50, 82 ja 96 mõttes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tee võib oma laiuses muutuda, nagu see on Valuste põik ja Valuste tee ristumiskohas. LS § 2 p 68 on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Eelpool uuritud tõendite põhjal leiab kohus, et Valuste tee ja Valuste põik lõikumiskoht hoone * juures on LS § 2 p 68 alusel reguleerimata samatasandiliste teede ristmik. Käesoleval juhul – kuna ristmikul ei ole liikluskorraldusvahendeid, liiklust ei reguleerinud reguleerija, oli tegemist samatasandiliste teedega, sätestab liikluskorralduse ristmikul LS § 17 lg 5 p 5 - mitterööbassõiduki juht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole Liiklusseaduses teisiti määratud. Liiklusõnnetuse asjaolud. Nii menetlusaluse isik kui tunnistaja R.S ütlustest tuleneb ja vaidlust ei ole selle üle, et V.Joa juhitud sõiduk sõitis mööda Valuste teed, R.S juhitud sõiduk sõitis mööda Valuste põiki. Sõidukid põrkusid ja kokkupõrke tulemusena said kahjustada mõlemad sõidukid. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud V. Joa juhitud sõiduki Opel reg nr * vigastustena deformeerunud esi poritiib, esimene parem uks, esimene valuvelg purunenud ja sõiduki Nissan reg nr * vigastustena deformeerunud esikaitseraua parem nurk. Ka vaatlusprotokolli lisaks olevatel fototabeli fotodel nr 6, 7 /VTT tl 9,10/ on nähtavad sõiduki Opel reg nr * ja fotol 9 /VTT tl 11/ sõiduki Nissan reg nr * vigastused. Menetlusaluse isiku V. Joa 14.07.2016 antud ütluste kohaselt tõmbas paremalt tulnud sõiduk oma parema nurgaga üle V. Joa juhitud sõiduki parema külje. Tunnistaja R. S antud ütluste kohaselt sõitis tema sõidukile sisse vasakult lähenenud sõiduk Opel, mille tagajärjel R. S juhitud sõiduki parem esiosa sattus kontakti Opeli parema esiporitiiva tagaosaga. Kuna Opel oli liikumises, siis kontaktis tõmbas R. S sõiduki parem esimene nurk kriimud üle Opeli parema esiukse. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas V. Joa juhitud sõiduki Opel reg nr * ja R. S juhitud sõiduki Nissan reg nr * kokkupõrge Valuste tee ja Valuste põik ristmikul ja kokkupõrke tulemusena said kahjustada Nissani parem esiosa ja Opelil parem esivelg, poritiib ja uks. V. Joa poolne liiklusnõuete rikkumine. Kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustas V.Joa, kes rikkus LS § 17 lg 5 p 5, § 56 lg 1, § 57 lg 1 nõudeid. LS § 17 lg 5 p 5 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole Liiklusseaduses teisiti määratud. LS § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. 5 4-16-6296 Eespool kohus juba tuvastas, et liiklusõnnetuse kohal oli tegemist ristmikuga, kus teeandmise kohustust reguleeris LS § 17 lg 5 p
2. Selle kohaselt oleks V.Joa pidanud teed andma paremalt lähenenud R.S juhitud autole. Kuna V.Joal oli kohustus paremalt lähenevale autole teed anda, oli tema kõrvalteel sõitvaks juhiks ja R.S liikus selles liiklussituatsioonis sõidueesõigusega teel. Seega on V.Joa rikkunud LS § 17 lg 5 p 5, § 57 lg 1 nõudeid. LS § 56 lg 1 sätestab, et ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. V. Joa ütluste /VTT tl 16/ kohaselt sõitis ta enda arvates peateel, ristmikul puudusid liikluskorraldusvahendid ja teetähised. V. Joa ütluste kohaselt arvavad kõik, et Valuste tee on Valuste põik suhtes peatee ja seda arvas ka tema. Ristmikul anna teed märke ega teekatte märgiseid ei ole. Tema sõiduki kiirus oli kuskil 35 km/h. Kohus leiab, et V.Joa rikkus ka LS § 56 lg 1 nõudeid. Ta ei olnud ristmikule sõites tähelepanelik, ta ei teadnud, mis liiki ristmikuga on tegemist, sõitis sisetunde järgi ja teist autot ristmikul nähes ta enam oma autot peatada ei suutnud. Kohus leiab, et V. Joa on rikkunud Valuste tee ja Valuste põik ristmikule sõites ja seal tema juhitud sõidukile paremalt lähenenud autole teed mitte andes LS § 17 lg 5 p 5, § 56 lg 1 ja 57 lg 1 sätestatud liiklusnõudeid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist ja see kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal kui maakohtul kaebust arutades. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluses teise liiklusõnnetuses osalenud osapoole käitumisele hinnangut andnud. Kohus peab seda aga vastavalt

§ 123lg 2 tegema.

Järgnevalt uurib kohus teise liiklusõnnetuse osapoole käitumist ja kontrollib, kas R.S täitis liikluseeskirja nõudeid. R. S tegevus Valuste tee ja Valuste põik ristmiku ületamisel. Kohus eespool juba tuvastas, et Valuste põik tee laieneb enne ristumist Valuste teega. R. S ütluste /VTT tl 13/ kohaselt Valuste tee ja Valuste põik ristmikule jõudes võttis natuke vasakule poole ja soovis sooritada vasakpööret. Liiklusõnnetuse skeemil on kujutatud sõiduk Nissan reg nr *, mida juhtis R.S, asukoht liiklusõnnetuse hetkel ja selle järgselt. Skeem kohaselt asus sõiduk liiklusõnnetuse hetkel 240 cm hoone * nurgast paremal. R. S antud ütluste kohaselt ajas ta pärast liiklusõnnetust tema juhitud sõiduki tagasi, vabastades Valuste tee. Liiklusõnnetuse skeemil on kujutatud sõiduk Nissan reg nr * asukoht liiklusõnnetuse järgselt 471 cm kaugusel liiklusõnnetuse kohast. V. Joa ütluste kohaselt ajas R. S peale kontakti oma sõiduki natuke tagasi väites, et vabastab tee teistele sõidukitele. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotod nr 2,3,8 kinnitavad liiklusõnnetuse skeemi andmeid, R. S ja menetlusaluse isiku ütlusi. LS § 14 lg 1 kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne. LS § 2 p 60 kohaselt on pärisuunavöönd sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Eespool kohus tuvastas, et Valuste põik ja Valuste tee ristmikul teekattemärgistusi ei olnud. Seega tuleb Valuste põik suunavöönditeks jagamisel lähtuda tee mõttelisest telgjoonest. Kuigi Valuste põik tee laiust ei ole menetluse käigus Valuste teega ristumiskohal mõõtmise teel kindlaks tehtud, nähtub liiklusõnnetuse skeemist ilma kahtluseta, et R. S sõitis autoga ristmikule välja Valuste põik tee vasakpoolsel osal, s.o asudes vastassuuna vööndis. LS § 48 lg 1 kohaselt enne vasakpööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale. R.S on öelnudki, et võttis natuke vasakule, et vasakpööret sooritada. Kohus 6 4-16-6296 leiab, et R.S juhitud auto asukoht nii liiklusõnnetuse ajal kui ka selle järgselt on selgelt vastassuunavööndis ja sega ei sooritanud R.S vasakpööret LS § 48 lg 1 nõuete kohaselt. Seega rikkus R. S ristmiku ületamisel LS § 14 lg 1, § 2 p 60, § 48 lg 1 nõudeid. Seega on tõendamist leidnud, et ristmiku ületamisel rikkusid liiklusseaduse nõudeid mõlema sõiduki juhid. Edasi uurib kohus, kumma sõidukijuhi poolne nõuete rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et olulist rolli liiklusõnnetuses mängis sõidukite asukoht ristmikul ja liiklusõnnetuse koha olustik. Nähtavus ristmikul. Vaade ristmikul on näha sündmuskoha vaatluse fototabeli fotodel nr 2, 3, 8. Mööda Valuste teed sõites (V.Joa liikumissuund) on paremat kätt enne ristmikku kahekorruseline maja ja maja nurgas ka põõsastik. Vaadates fotot nr 3 saab tõdeda, et mööda Valuste teed ristmikule lähenev sõidukijuht (suunaga nagu V.Joa juhitud sõiduk liikus) ei näe maja nurga tagant vasakpoosest suunavööndist maja lähedalt ristmikule tulevat autot. Samuti ei näe Valuste põik teelt vastassuunavööndist ristmikul vasakpööret tegev juht vasakult lähenevaid autosid enne ristmikule välja sõitmist. V.Joa on kinnitanud, et tema suunas paremal maja nurgas oli põõsas, mis varjas samuti paremalt lähenenud sõidukit. Mõlemad juhid on rääkinud, et teise auto ilmumine oli ootamatu. R.S on rääkinud, et ootamatu tundus see kohtumine ka Opeli juhile, kes kokkupõrkest tõmbas oma sõiduki vasakule temast eemale. V.Joa on rääkinud, et kui * maja nurga tagant väljus, märkas paremalt lähenevat sõidukit ja keeras rooli vasakule, kuid kokkupõrget vältida ei õnnestunud. R. S ütluste kohaselt võis tema juhitud sõiduki kiirus olla 20 km/h või veelgi vähem ja vasakult läheneva Opeli kiirus võis olla üle 50 km/h. V. Joa ütluste kohaselt oli tema sõiduki kiirus kuskil 35 km/h. Kohus leiab, et mõlema sõiduki juhid on hinnanud oma sõiduki kiirust, kuid täpselt seda kindlaks ei ole võimalik teha. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse järgne situatsioon ja vigastused autodel näitavad, et kummagi sõiduki kiirused ei olnud suured. Sellest hoolimata, ei suudetud kokkupõrget vältida. Kohus leiab, et normaalse nähtavusega ristmikul oleks ilmselt selliste sõidukiiruste juures suudetud sõidukid peatada või üksteisest mööda manöövredada enne kokkupõrget. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et R.S asus vasakpööret sooritama vastassuunavööndist, piiratud nähtavusega kohast, kust ta ka ise ei näinud enne ristmikule väljasõitmist talle vasakult lähenevat autot. Seetõttu ei olnud ka V.Joa`l võimalust näha talle paremalt lähenevat autot enne kui see auto oli tema jaoks ootamatult ristmikule välja sõitnud. Siis ei olnud enam aega reageerida ja täita kohustust anda teed sõidueesõigust omavale autole. Eelnimetatud kohtu järeldust kinnitab asjaolu, et vaatamata sellele, et R. S juhitud sõiduki sõidukiirus oli ristmikule välja sõites väike, ei suutnud ta ristmikul õigeaegselt sõidukit peatada ega liiklusõnnetust vältida. R.S omas ristmikul LS § 17 lg 5 p 5 alusel sõidueesõigust, kuid ta pidi järgima ka LS § 14 lg 1, § 2 p 60, § 48 lg 1 § 56 lg 1 nõudeid. Vaadates liiklusõnnetuse skeemi ja sündmuskoha fotosid, hinnates V.Joa ja R.S ütlusi, saab kindlalt väita, et kui R.S oleks vasakpööret sooritanud oma suunavööndist, siis oleks kumbki juht lähenevat autot märganud oluliselt varem ja nende poolt valitud kiirustel oleks olnud ilmselt võimalik kokkupõrget ära hoida. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuigi on tõendamist leidnud, et V.Joa rikkus LS § 17 lg 5 p 5, § 56 lg 1, § 57 lg 1 nõudeid, siis temapoolne nõuete rikkumine ei põhjustanud liiklusõnnetust. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus V. Joa kaebuse ja tühistab PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 11.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 2570,16,000775 ja lõpetab V. Joa suhtes väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

7 4-16-6296 Menetlusaluse isiku taotlus menetluskulude hüvitamiseks 05.10.2016. a esitas V.Joa kaitsja kohtule taotluse

§ 38lg 1, Kr

MS § 181 lg 2, § 189 lg 2, § 306 lg 1 p 14 alusel hüvitada V. Joa´le kaitsja tasu summas 720 eurot, vastavalt arvele *, mis on seotud käesoleva väärteoasjaga /tl 29-32/. Arve sisaldab õigusabikulusid, millest 2h on kulunud kaebuse koostamisele ja 3h on kulunud kohtuvälise menetleja seisukohaga tutvumisele ja 05.10.2016 seisukoha koostamisele. Advokaadi tunnitasu 120 eurot, s.o 5x120 =600, tasu koos käibemaksuga 720 eurot. Eelkirjeldatud arve tõendab, et V. Joa on seoses käeoleva väärteoasjaga kandnud õigusabikulusid 720 eurot.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 20

lg 1 alusel võib menetlusalusel isikul olla kaitsja, kelleks on advokaat.

§ 20lg 2 kohaselt kaitsja volitusi tõendab volikiri.

Väärteotoimikus /tl 9-10/ on 18.08.2016 väljastatud volikiri õigusteenuse osutamiseks, millega on V. Joa volitanud vandeadvokaat Hannes Toodu esindama teda väärteoasjas. Riigikohus on leidnud (otsus nr 3-1-1-84-15 p 15.2), et valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte. Käesolevas asjas tuleb arvestada, et V.Joa suhtes tehtud väärteootsuse tühistamist ei tinginud kaitsja poolt koostatud kaebuses ja seisukohtades toodud õiguslikud asjaolud. Eelöeldut arvesse võttes ning arvestades väärteoasja mahtu ja keerukust, tuleb V.Joa huvide kaitsmiseks lugeda vajalikuks ja põhjendatuks õigusteenuse kulu kaks tundi keskmise tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 288 eurot. See summa tuleb

§ 23alusel riigi eelarve vahenditest V.Joa kasuks välja mõista.

Seega kuulub taotlus valitud kaistjale makstud tasu hüvitamiseks rahuldamisele osaliselt ja V. Joa`le tuleb väärteoasja kohtuvälises menetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada

§ 23

alusel summas 288 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele välja maksta Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE501010220105597013 AS SEB Pank. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§§ 23, 29 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 8