Obsah (6)

§ 206§ 430§ 190§ 663§ 657§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ele Liiv ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-4312 Tsiviilasi DK hagi TT vas

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Asjaolud

1. DK esitas 17.03.2016 Pärnu Maakohtule hagi TT vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes.
2. 01.11.2016 toimunud kohtuistungil loobus hageja isaduse tuvastamise nõudest pärast seda, kui DNA ekspertiisiga oli tuvastatud, et TT on DK bioloogiline isa. Kohtuistungil saavutasid pooled elatise nõudes kompromissi ja esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Esimese astme kohtu määrus
3. 01.11.2016 määrusega maakohus kinnitas pooltevahelise kompromissi ja lõpetas tsiviilasja nr 2-16-4312 menetluse elatise nõude osas. Poolte menetluskulud jäid vastavalt poolte kokkuleppele poolte endi kanda. DNA-ekspertiisi kulu 171 eurot jäeti riigi kanda. Maakohus kinnitas poolte kompromissi järgmiselt:
4. TT maksab oma alaealisele lapsele DK’ile ülalpidamiseks elatist alates 01.11.2016 kuni 31.12.2016 iga kuu 100 eurot ja alates 01.01.2017 iga kuu 195 eurot kuni poeg D täisealiseks saamiseni 06.aprillil
6. TT maksab punktis 1 nimetatud elatise hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks KK’i (vanem) arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks „D elatis“.
7. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8. DK (seadusliku esindaja KK esindusel) ja TT on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja vastu samadel asjaoludel.
9. TT on teadlik, et kompromissi rikkumise korral on DK’il õigus seadusliku esindaja kaudu pöörduda täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri poole võlgnetava elatise summa sundkorras sissenõudmiseks.
10. DK (seadusliku esindaja KK esindusel) ja TT on kokku leppinud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2-le päevale.
11. DK (seadusliku esindaja KK esindusel) ja TT paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 2-16-4312 menetlus lõpetada.
12. Maakohus põhjendas, et vaidluse lõpetamine kompromissiga on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2, § 430 lg 1).

Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse (

§ 430lg 1).

5. Vastavalt kompromissis kokkulepitule jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et pooled lahendasid vaidluse isaduse tuvastamise nõudes kohtuväliselt isaduse omaksvõtuga ning sõlmisid elatise nõudes kompromissi, pidas kohus põhjendatuks jätta DNA eskpertiisi kulu 171 eurot

§ 190lg 7 alusel riigi kanda.

Vastavalt poolte kokkuleppele on määrusele edasikaebamise tähtaeg lühendatud 2 päevani. Määruskaebus

1. 02.11.2016 esitatud määruskaebuses vaidlustas kostja maakohtu määruse ja esitas taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.
2. Määruskaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut määrusele kaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks.
3. Maakohtul ei olnud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut, mille alusel oleks saanud menetluse lõpetada. Kostja tõi oma 27.10.2016 menetlusdokumendi punktis 1.1 selgelt välja, et pooled ei jõudnud kompromissini. Ka kohtuistungil ei jõudnud pooled 3 kompromissini. Määruskaebuse esitaja arvates esinevad kohtuistungi protokollis ilmsed ebatäpsused, mis puudutavad kostja väiteid seoses kompromissiga.
4. Kostja ei ole kohtuistungil nõustunud hageja esindaja kompromissettepanekuga. Kostja esitas taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja seadusliku esindaja ettepaneku kohaselt oli ta nõus loobuma tagasiulatuvast elatise nõudest ja kostja peaks hagejale tasuma november-detsember
5. aasta eest 100 eurot ning alates 01.01.2017 peaks kostja tasuma hagejale 195 eurot. Istungiprotokollis on ilmselgelt moonutatud kostja vastuväidet hageja seadusliku esindaja kompromissettepaneku kohta. Kostja väitis kogu kohtuistungi aja, et tal ei ole võimalik maksta üle 100 euro elatist hagejale, mistõttu ei saanud kostja nõustuda kompromissiga, mida ta täita ei suuda. Kostjal on tuvastatud püsiv töövõimetus 80% ulatuses, mis kinnitab kostja väidet, et ta ei suuda hageja nõuet täita. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja nõustus hageja seadusliku esindaja kompromissettepanekuga, nagu on seda kajastatud 01.11.2016 kohtuistungi protokollis. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et tuli kostjale suurel määral vastu, vähendades tunduvalt hagis esialgselt nõutud elatise summasid. Kostja nõustus hageja nimetatud tingimustega ja tema nõustumine on kajastatud kohtuistungi protokollis. Õige ei ole ka kostja väide, et maakohtul puudus kostja ja hageja vahel sõlmitud kompromissleping, mille alusel oleks maakohus saanud menetluse kompromissi kinnitamisega lõpetada. Pooled esitasid kohtule mõlema poole allkirjastatud kompromisslepingu. Menetluse edasine käik
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja saatis Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 01.11.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. TT määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Määruskaebus põhineb kostja väitel, et maakohtul ei olnud poolte kompromisslepingut, mille alusel oleks võinud lõpetada menetluse kompromissi sõlmimise tõttu. Kostja väide ei ole kooskõlas asja materjaliga. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on sõlminud 01.11.2016 kompromisslepingu, mis on allkirjastatud mõlema menetlusosalise poolt ja on esitatud kohtule kinnitamiseks (tl 113). Kompromisslepingu tingimused (sh määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamine 2 päevani) kajastuvad maakohtu 01.11.2016 määruses. Seega ei ole maakohus poolte kokkulepitud kujul kompromissi kinnitades rikkunud menetlusõigust.
2. Kostja ei ole ka tuginenud muudele põhjustele, miks kohus ei oleks pidanud

§ 430lg 3 sätetest lähtuvalt kompromissi kinnitama.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kostja 27.10.2016 menetlusdokumendi kohaselt ei saavutanud pooled kompromissi, ei viita kompromissi saavutama jätmisele 01.11.

1. Isegi kui kostja vaidles kohtuistungil vastu kompromissi tingimustele, on kostja siiski allkirjastanud 01.11.2016 kompromisslepingu. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema allkiri kompromisslepingul ei oleks kehtiv. Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks võtnud enne kohtupoolset kompromissi kinnitamist tagasi oma tahteavalduse sõlmida kompromiss lepingus märgitud tingimustel. Seetõttu puudus kohtul alus kahelda kostja 4 tahteavalduse kehtivuses. Kompromisslepingus on kostja nõustunud elatise tasumisega 01.11.2016 – 31.12.2016 iga kuu 100 eurot ja alates 01.01.2017 igakuiselt 195 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2. Samuti ei ole määruskaebuses esitatud teavet, mis annaks alust arvata, et kompromiss võiks olla vastuolus heade kommetega või seadusega või rikuks olulist avalikku huvi või et kompromissi ei oleks võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kostja taotleb määruse tühistamist, kuna on sisuliselt loobunud kompromissist. 16. Asjaolu, et kostja on osaliselt töövõimetu, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna elatise maksmine on lapse huvides ja kostja kohtuistungil nõustus elatise maksmisega kompromisslepingus sätestatud tingimustel, ei olnud kohtul alust jätta kompromissi kinnitamata. 17.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel tühistada ja selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. (TMS § 221 lg 1, vt ka RKTK 3-2-1-20-15 p 9). Asjaolude muutumise korral saab TT esitada maakohtule hagi elatise suuruse vähendamiseks. 18. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu tuleb jätta muutmata ka menetluskulude jaotus.

§ 171

lg 1 alusel tuleb määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu kostja kanda. Hagejal menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing