← Eesti

2-16-16142/5

Obsah (5)§ 432§ 430§ 428§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16142 Tsiviilasi XXXX Eesti fil

§ 432

sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kompromiss kinnitada käesolevas tsiviilasjas kohtuistungit pidamata.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-16142 XXXX Eesti filiaal hagis XXXX vastu võla nõudes.
  2. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 175 eurot, XXXX Eesti filiaal arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Määruse peale edasikaebe tähtaeg 1 Kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus Harju Maakohtu menetluses on XXXX Eesti filiaal hagi XXXX vastu võla nõudes. 30.11.2016 saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss, millise paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (

§ 430lg 3).

Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Hageja palub tagastada seoses kompromissi sõlmimisega pool tasutud riigilõivust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Arvestades asjaolu, et menetlusosalised on sõlminud kompromissi ning asjaolu, et avalduselt on tasutud riigilõivu kokku 350 eurot, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot, hagejale tagastada. XXXX Eesti filiaal on tasunud 25.10.2016 riigilõivu summas 350 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE062200221059223099, selgitus: „Riigilõiv BTA hagiavalduse eest XXXX vastu, Harju Maakohtule“. Juhindudes

§ 661lg 4 on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.